Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

2-11-54686 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 15.06.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjad võivad 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid H. I. A. H. ) K. P. P. ) 12. novembril 2009 oma ema M. I. hooldamiseks isiku hoolduslepingu nr 15/2009. Lepingu järgi maksab hooldatav hooldajale hooldustasu 307,73 eurot kuus, millest kostjad A. H. H. I. kumbki iga kuu 53,85 eurot. H. I. hagejale on alates 10.12.2009 kuni 30.09.2011 1211,60 eurot ja A. H. on alates 31.10.2010 kuni 30.09.2011 615,07 eurot. Kuna kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja H. I. ,60 euro ja A. H. ,07 euro väljamõistmist isiku hoolduslepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Peale selle nõuab hageja kostjatelt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kostjale H. I. on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 29.11.2011. Postisaadetise väljastusteatest ( tl 53) lähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjale A. H. hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 05.04.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt ( tl 54) on hagi vastu võtnud kostja T. H. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2 (4)

2-11-54686 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 2) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 4-43) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja H. I. hagejale isiku hooldusteenuse eest 10.12.2009 kuni 30.09.2011 1211,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Kostja A. H. hagejale isiku hooldusteenuse eest alates 31.10.2010 kuni 30.09.2011 615,07 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda vastavalt nende osa suurusele hageja nõudes. Hageja nõuab kostjatelt 1826,67 euro väljamõistmist. Kostjalt H. I. hageja 1211,60 euro tasumist, mis on 66% hageja nõudest. Kostjalt A. H. hageja 615,07 euro tasumist, mis on 34% hageja nõudest. Seega jäävad hageja menetluskulud 66% ulatuses H. I. ja 34% ulatuses A. H. .

3 (4)

2-11-54686 Hageja on juba hagiavalduses palunud jätta kostjate kanda hageja menetluskuluna riigilõivu, mille kandmist tõendab maksekorraldus (tl 43). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 07.11.2011 383,46 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kokku 383,46 eurot riigilõivu katteks. Kostjalt H. I. hageja kasuks välja mõista 66% riigilõivust ehk 253,08 eurot. Kostjalt A. H. hageja kasuks välja mõista 34% riigilõivust ehk 130,38 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.