Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 75 % AS-i Transmix kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ülesütlemise avaldust ja leiab, et seda dokumenti ei olnud vähemalt enne 08.12.2010. a veel olemas. Hageja ei ole kostjalt saanud ka ühtegi tema lõpparvet kajastavat dokumenti. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et töösuhe lõppes 14.10.2010. a või 18.10.2010. a kostja algatusel, siis palus hageja kohtul tunnustada kostja poolt hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust. Hageja esitas lõpliku nõude (tl 52-55). Hageja palus mõista kostjalt välja 1) töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu mõistlik hüvitis, mille suurus ei tohiks olla väiksem kolme kuu keskmisest töötasust; 2) töötasu perioodi 22.09.2010. a kuni 30.11.2010. a eest lähtudes autojuhtide ja üleriigilisest keskmisest töötasust (11 670.27 krooni) ja 3) hüvitis saamata jäänud puhkuse eest 2806.70 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

privaatautonoomiast tulenevalt on lepingupooltel õigus vabalt töötasu suuruses erinevalt kokku leppida. Seega tuleb hageja töötasu suuruseks ühes kuus töölepingu kehtivuse ajal lugeda 747.40 eurot. Ei ole tõendatud, et kokku oleks lepitud töölepingu tähtajas, mistõttu tuleb sõlmitud töölepingu lugeda tähtajatuks. Ei ole tõendatud kostja väide, nagu oleks tööleping poolte kokkuleppel 14.10.2010. a lõpetatud ega see, et kostja töölepingu 18.10.2010. a ülesütlemise avaldusega lõpetas (tl. 22). Hageja pole sellist avaldust saanud. Tööandja pole seda allkirja vastu hagejale tutvustanud. TLS § 83 järgi on tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-s sätestatud alustel. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. Töötaja võib töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda, kui tööandja on enda kohustusi oluliselt rikkunud. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 01.12.2010. a, edastades kostjale vastavasisulise avalduse 18.11.2010. a (tl 35-36), mille kättesaamist kostja kinnitab (tl 39). Hagiavalduses nimetab hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks töölepingu olulise rikkumise, mis seisnes hagejale töötasu mittetasumises ning hageja tööga mittevarustamises. TLS § 91 lg 2 p-s 2 on ühe võimaliku tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumisena esitatud töötasu maksmisega oluline viivitamine TLS § 28 lg 2, 1 alusel. Kostja pole hagejale töölepingu kehtivuse ajal kordagi töötasu maksnud, tasutud on üksnes lähetustasu. Lähetustasu viibimist on tunnistaja Z.K. põhjendanud hilinenud arvetega, mis tulid firma pangakaardi kasutamise eest. Kostja sõnul oli nende ettevõttes töötasu maksmise päevaks 12. kuupäev. Seega oleks esimene töötasu pidanud hagejale laekuma 12. oktoobril, järgmine 12. novembril. Kummalgi korral hagejale töötasu ei makstud, samuti polnud töötasu ära makstud hiljem. Kohus oli seisukohal, et taoline töötasu maksmisega viivitamine on töölepingu oluliseks rikkumiseks TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes ning hageja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud ja õigusliku alusega. Hageja töötas septembris 2010. a kostja juures 8 päeva (esimene lähetus 23. september – 30. september). Kuna septembris 2010. a oli 22 tööpäeva, siis oli hageja saamata jäänud töötasu sel kuul (747,40/22) x 8 = 271.78 eurot. Oktoobris 2010. a töötas hageja kostja juures 14 päeva (teine lähetus 1. oktoober – 14. oktoober), mistõttu oli saamata jäänud töötasuks (747,40/21) x 14 = 498.27 eurot. Hageja nõuab TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, kuna ütles töölepingu erakorraliselt üles kostja-poolse olulise rikkumise tõttu. Kohus oli seisukohal, et ei ole põhjendatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise määramine ja leidis, et käesolevas asjas, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid, on põhjendatud 1,5 kuu keskmise töötasu 747,40 x 1,5 = 1121.1 euro ulatuses hüvitise määramine. Hageja nõuab TLS § 71 alusel kostjalt hüvitist kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest. Kohus leidis, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele summas 186.85 eurot. Hagi hinna arvutamisel lähtub kohus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Statistikaameti edastatud andmetest, mille kohaselt oli autojuhtide keskmine töötasu 2010. a IV kvartalis vähemalt 747.40 eurot. Hagi hinnaks on 4260.18 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohta autojuhtide tasu andmeid, vaid on selle ise välja arvestanud Statistikaameti andmete alusel. Selline teoreetiline arvestus ei kajasta tegelikku olukorda ja ei tõenda palga tegelikku suurust; 2) kostja poolt esitati tl 49, 69 – 74 esitatud kostja töölepingud teiste töötajatega, OÜ Transtar töölepingu. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistajana raamatupidaja, millest nähtuvalt oli hageja töötasu 4350 krooni kuus. Maakohtu otsuses ei ole neid tõendeid käsitletud, kuigi need annavad võimaluse TLS § 29 lg 2 kohaselt poolte vahel kokkulepitud tasu kindlaks määramiseks; 3) on kohus vääralt kohaldanud TLS § 29 lg. 2 ja pole seda kohaldanud nii nagu seadus ette näeb; 4) andis ütlusi Z. K, kes selgitas, millised tasud hagejale välja maksti. Tunnistaja selgitas, et maksekorraldusel olev selgitus „lähetustasu“ on eksitav. TL 23 ja 24 asuvatel maksekorraldustelt nähtub, et hagejale tehti maksed 20. oktoobril summas 5000 krooni ja 25.11.2010. a summas 3853 krooni, kokku 8853 krooni. Tunnistaja K. ütluste kohaselt kajastub neis nii päevaraha kui ka tasu tööl oldud tööpäevade eest. Tl 39 arvestusest nähtub, et septembri ja oktoobrikuu tööl oldud päevade eest kuni 14.10.2010. a on hagejale töötasu arvestatud ja makstud; 5) tuleneb TLS §-st 38, et töötajale ei maksta palka kui ta ise ilma põhjuseta töölt lahkub ja tööd ei tee; 6) hageja väide nagu oleks telefon olnud vajalik teisel autojuhil kasutamiseks on ainetu; 7) asub tl 22 kostja ülesütlemisavaldus töölepingu lõpetamise kohta. Hageja väitel pole ta seda teadet kätte saanud. Kui see väide tõele vastab, siis töösuhe küll kestis, kuid hageja tööd ei teinud. Puudub seadusest tulenev alus hagejale keskmise palga maksmiseks; 8) on ebaõigesti kohaldatud TLS § 91 sätteid. Kostjal puudus võimalus hagejat tööle kutsuda, sest hageja oli sidevahendi loovutanud. Sellises olukorras etteheidete tegemine kostjale ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Antud juhul on hageja töölt kõrvalejäämine tingitud tema enda käitumisest ning selle eest ei saa kostja vastutada. Seetõttu pole põhjendatud kostjalt hüvise välja mõistmine.

vaidleb AS Transmix apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

Vastuväidete kohaselt: 1) ei tõenda kostja lepingud teiste töötajatega ja tunnistajana üle kuulatud raamatupidaja ütlused hageja ja kostja vahelist kokkulepet töötasu suuruse kohta ega sarnase töö eest sarnastel tingimustel makstava tasu suurust; 2) erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust (kaebuse punkt 14) on K.O. seisukohal, et maksekorraldused (tl 23,24) ei tõenda kostja poolt hagejale töötasu maksmist, sest nende selgitustes on täiesti üheselt mõistetavalt kirjas, et sularahata pangaülekanded sisaldavad üksnes lähetustasu;

3) ei tohiks olla kohaldatav apellatsioonkaebuses viidatud TLS § 38, sest kostja ei ole menetluse kestel kordagi tuginenud faktiväitele (selle tõendamisest rääkimata), nagu poleks hageja saanud tööd teha tema isikust tuleneval põhjusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks olnud töövõimetu või poleks muul moel olnud töö tegemiseks valmis, siis tuleb kohaldada hoopis TLS §-i 35; 4) ei nõustu väitega selle kohta, nagu oleks hageja oma käitumisega tekitanud olukorra, kus kostja poleks saanud oma töölepingust tulenevaid kohustusi täita ( vt kaebuse punkt 19). Kostja ei ole tõendanud hageja poolt ühegi teo toimepanemist, mis oleks takistanud palga maksmist ja/või temale töö andmist (järjekordsesse välislähetusse sõitmise võimaldamist); 5) ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega selle kohta, nagu oleks kostjal puudunud võimalus hagejat tööle kutsuda põhjusel, et hageja oli välislähetuse ajaks tema kasutusse antud kostja mobiiltelefoni lähetusest tulles kostjale tagastanud. Ühelt poolt seetõttu, et hagejal on avalik isiklik mobiiltelefon, mille number oli kostjale teada. Teiselt poolt aga seetõttu, et hagejat oleks saanud tööle kutsuda ka pöördumisega hageja poole tema elukohas (kuhu kostja väidetavalt postitas omapoolse hagejaga töölepingu ülesütlemise avalduse), kas silmast silma, mõne hagejaga koos elava pereliikme vahendusel või sellekohase kirjaliku teate edasi- või üleandmise või postkasti asetamise teel.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud 15 000 krooni töötasu tuvastamise nõue vastavuses maakohtus esitatud taotlusega. 07.04.2011. a esitatud hageja lõplikes seisukohtades on hageja asunud seisukohale, et hageja keskmine töötasu oli vähemalt 745.86 eurot; 2) ei ole hageja kokkulepet töötasu osas tõendanud. Maakohus kohaldas õigesti TLS § 29 lg 2 sätteid, kuid võttis töötasu tuvastamisel aluseks ebaõiged tõendid; 3) on hageja väide nagu oleks maakohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 100 lg 4 sätteid, ebaõige; 4) on kohus otsuses põhjendanud, miks peetakse õigeks hüvitise väljamõistmist 1,5 kuu keskmise palga ulatuses. Samas on kostja seisukohal, et antud juhul pole hüvitist hagejale üldse alust maksta. Hageja on oma käitumisega kostjale väljendanud, et ta ei tule tööle; 5) ei ole hageja põhjendanud, miks ei ole kostja esitatud töölepingud ja raamatupidaja ütlused tõenditeks, mis kinnitaksid kostja väidet töötasu suuruse kohta; 6) ei saa kostja nõustuda hageja väitega, nagu poleks asjakohased argumendid päevaraha suuruse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellandi väide, et kostja esitas tõendeid, mis kinnitasid, et hageja töötasuks oli 4500 kr bruto, ei ole õige. Apellant esitas teiste töötajatega sõlmitud lepingud. Ringkonnakohtu arvates ei saa valikuliselt esitatud töölepingutega tõendada asjaolu, et ka hagejaga sõlmiti tööleping põhipalgaga 4500 kr kuus. Kostja pearaamatupidaja väljastatud teatise kohaselt oli 2010 autojuhtide keskmine brutotöötasu 4894 kr kuus (lk 69). Nimetatud tõend kinnitab, et keskmine töötasu oli mõnevõrra kõrgem, kui nendel töötajatel, kellega sõlmitud töölepingud apellant esitas, seetõttu saab järeldada, et mõnedel autojuhtidel pidi olema suurem töötasu, et keskmiseks töötasuks saaks 4894 kr. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja töötasu suurust lugeda tõendatuks ka kostja raamatupidaja ütlustega, kuna raamatupidaja seletuse kohaselt teeb tema väljamakseid vastavalt saabunud korraldustele. Kuna korraldusi andis kostja juhatuse liige, siis ei saa raamatupidajale antud kostja korraldusest tuletada poolte kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus möönab, et apellandi võimalus tõendada kokkulepitud töötasu suurust ja koosseisu on piiratud, kuid selliseid vaidluseid on võimalik kirjaliku töölepingu sõlmimisega ära hoida.

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.