Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-91-12 Tartu, 13. juuni 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Osaühingu Lamaran Grupp hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-24686 Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus Hageja Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Kostja Gatsby OÜ (registrikood 10100978), esindaja vandeadvokaat Siim Roode 28. mai 2012. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-24686 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Arvata Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebuselt 25. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Lamaran Grupp (hageja) esitas 24. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Gatsby OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 12. oktoobri 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 27. oktoobri 2011. a täiendava otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse
6.septembri 2011. a kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.5. detsembril 2011 esitas hageja e-posti aadressilt [email protected] apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse ja täiendava otsuse peale. E-kirjas märkis hageja seaduslik esindaja: "Dokumendi originaali esitan seaduses sätestatud tähtaja jooksul." (II kd, tl 109.) Apellatsioonkaebus oli digitaalselt allkirjastamata.
4.9. detsembril 2011 saatis ringkonnakohtu vanemkonsultant Margot Maantoa hageja seaduslikule esindajale e-kirja, kus märkis: "Esitasite 05.12.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-10-24686. Kaebuse originaali kohustusite esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus palub samal ajal esitada ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." (II kd, tl 114.).
5.Hageja seaduslik esindaja vastas 9. detsembri 2011. a e-kirjale järgmist: "Tänan meeldetuletuse eest, esitan tähtajaliselt ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-tele 2 ja 3, § 637 lg-le 2
ning § 336 lg-le 1. Hageja apellatsioonkaebust ei olnud digiallkirjaga varustatud ning sellele ei olnud lisatud hageja isikliku võtme abil moodustatud autentimistunnistust. Seega ei vastanud esitatud kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus viitas ka TsMS § 335 lg-tele 1 ja 2. Kuna hageja edastas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 5. detsembril 2011, oleks apellatsioonitähtajast kinnipidamiseks piisanud, kui hageja oleks edastanud kaebuse originaali ringkonnakohtule hiljemalt
15.detsembril 2011. Hageja ei esitanud selle tähtaja jooksul kaebuse originaali ringkonnakohtule ega taotlenud ka seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektronposti teel ilma digiallkirjata ega esitanud kaebuse originaali TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja (10 päeva) jooksul, luges ringkonnakohus, et kaebust ei ole kohtule esitatud, ning otsustas, et
5.detsembril 2011 kohtule laekunud dokumendi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti asjas kohaldamata TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2. TsMS § 637 lg-t 2 koostoimes TsMS § 3401 lg-tega 1 ja 2 tõlgendades võib kohus jätta kaebuse TsMS § 637 lg 2 alusel vormipuuduse tõttu menetlusse võtmata alles siis, kui on eelnevalt määranud tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kuid apellant ei ole kohtu määratud tähtpäevaks kaebuse allkirjastatud originaali esitanud. Ringkonnakohus ei määranud hagejale tähtaega apellatsioonkaebuse väidetava vormipuuduse kõrvaldamiseks. Seega polnud kohtul alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Originaalallkirja puudumine menetlusdokumendil on oma olemuselt kõrvaldatav puudus. Hagiavalduse käiguta jätmise aluseks on asjaolu, et sellel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Riigikohus on lähtunud seisukohast, et TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2 on kohaldatavad ka määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 336 lg 4, mille kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta selle paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Hageja on menetluse kestel korduvalt esitanud digitaalallkirjaga dokumente (nt 3. juunil 2011, 30. juunil 2011, 14. septembril 2011, 7. oktoobril 2011) elektronposti aadressilt [email protected], millelt saadeti ka apellatsioonkaebus. Seega puuduvad kohtu enda hinnangul kahtlused eelnimetatud e-posti aadressilt saadetud menetlusdokumentide saatja isikus ja dokumendi saatmises. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga - selles tsiviilasjas Riigikohtu tehtud analoogse kohtumäärusega, millega Riigikohus andis hagejale tähtaja puuduse
(s.o digitaalallkirja puudumise) kõrvaldamiseks. Vajalik on Riigikohtu seisukoht TsMS § 3401 lg-te 1 ja 2, § 335 lg 2 ja § 637 lg 2 kohaldamise kohta.
8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
10.Hageja tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 336 lg 4. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta selle paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 väljendatud seisukoha juurde, et kohtulahendi peale esitatava kaebuse kohta TsMS § 336 lg-t 4 kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise kohustuse kohta kehtivad erinormid. Nii näeb TsMS § 335 lg 2 ette, et kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka § 336 lg-t 4. Ka TsMS § 637 lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9).
11.Hageja tugineb määruskaebuses ka sellele, et ringkonnakohus oleks pidanud andma hagejale tähtaja allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 335 lg 2 ei tähenda iseenesest keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud menetlusdokumendil ei ole allkirja. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 10). Hageja seaduslik esindaja on märkinud e-kirjas, millega ta saatis 5. detsembril 2011
ringkonnakohtule allkirjastamata apellatsioonkaebuse: "Dokumendi originaali esitan seaduses sätestatud tähtaja jooksul." (II kd, tl 109.) Ringkonnakohtu vanemkonsultant on 9. detsembril 2011 saatnud hagejale e-kirja, milles teatab: "Esitasite 05.12.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-10-24686. Kaebuse originaali kohustusite esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus palub samal ajal esitada ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." (II kd, tl 114.) Hageja seaduslik esindaja vastas 9. detsembri 2011. a e-kirjale: "Tänan meeldetuletuse eest, esitan tähtajaliselt ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." (II kd, tl 115). Seega oli asja materjalide kohaselt hageja teadlik, et on esitanud apellatsioonkaebuse puudusega ja peab allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja on ka varem saatnud kohtule allkirjastamata menetlusdokumente. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kolleegium leiab, et toimikust nähtuvatel asjaoludel ei pidanud ringkonnakohus andma hagejale veel lisaks tähtaega allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja ei esitanud ringkonnakohtule ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks TsMS § 335 lg-t 2 rikkudes allkirjastatud kaebust, on ringkonnakohus jätnud hageja apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata.
12.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
13.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.