Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.09.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-59452
Tsiviilasi
OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihalduri hagi AS-i SEB Pank vastu tagatise andmise tagasivõtmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
338 612.50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.03.2012 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Avaresta (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Avaresta (pankrotis, registrikood 11091495, asukoht Kauba t 6 Kuressaares), pankrotihaldur Terje Eipre Kostja/vastustaja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe t 2 Tallinnas), volitatud esindaja Liis Könn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 23.03.2012 osaotsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas muuta otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Saata tsiviilasi alternatiivse nõude osas Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Osaotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta rahuldamata OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihalduri nõue tagatise andmise 08.12.2008 tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras; 2) Jätkata menetlust alternatiivse nõude osas; 3) Menetluskulud jaotatakse lõppotsuses.
4.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.02.12.2011 esitas OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihaldur hagi Pärnu Maakohtusse AS-i SEB Pank vastu tagatise andmise tagasivõitmiseks. Haldur palus tunnistada kehtetuks OÜ Avaresta, OÜ Tagwerk ja AS-i SEB Pank vahel 08.12.2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu osas, millega OÜ Avaresta tagas talle kuuluvatele korteriomanditele seatud ühishüpoteekidega OÜ Tagwerk ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr 2006006900 tulenevate kohustuste täitmist. Alternatiivse nõudena palus hageja tuvastada sama tehingu tühisus.
2.Pärnu Maakohus kuulutas 25.07.2011 määrusega välja OÜ Avaresta pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Hageja põhitegevusalaks oli kinnisvaraprojekti arendamine Harku vallas Muraste külas. Arendusprojekti finantseerimiseks sai hageja laenulepingu nr 2006007314 alusel laenu AS-lt SEB Pank ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati kostja kasuks hüpoteegid.
3.27.03.2006 notariaalse hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel, mille poolteks olid Future Arendus OÜ, OÜ Avaresta ja AS SEB Pank, seati kostja kasuks esimese järjekoha ühishüpoteek 9 000 000 krooni kinnistule Muraste tee 9. 21.02.2007 notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel, mille poolteks olid OÜ Avaresta ja AS SEB Pank, seati kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteek 10 500 000 krooni kinnistule Muraste tee 11. 13.08.2007 kinnistamisavalduse alusel jagati Muraste tee 9 kinnistu korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid kaaskoormatud korteriomandeid. Hetkel kuuluvad võlgnikule ja seega pankrotivara hulka ning on koormatud AS SEB Pank kasuks esimese järjekoha hüpoteegiga kaks korteriomandit Muraste tee 9. 05.05.2008 asjaõiguslepingu alusel jagati Muraste tee 11 korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid kaaskoormatud korteriomandeid. Hetkel kuuluvad võlgnikule ja seega pankrotivara hulka ning on koormatud AS-i SEB Pank kasuks esimese järjekoha hüpoteegiga Muraste tee 11 üheksa korteriomandit. 10.02.2010 seisuga oli OÜ Avaresta kostjalt saadud laenu koos kõrvalnõuetega täies ulatuses tagastanud ning sellega olid kõik
eeltoodud hüpoteekidega tagatud OÜ Avaresta võlakohustused AS SEB Pank ees lõppenud. 08.12.2008 sõlmisid OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja AS SEB Pank notariaalse hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et käesolevas hagiavalduses nimetatud võlgniku korteriomandeid koormavate hüpoteekidega on tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad kostja ja Tagwerk OÜ kui kolmanda isiku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest. 08.12.2008 seisuga kehtis AS SEB Pank ja Tagwerk OÜ vahel 21.03.2006 sõlmitud laenuleping nr 2006006900. Tagatise andmise päeva seisuga võlgnes Tagwerk OÜ AS-le SEB Pank laenulepingu alusel 170 619.88 eurot sissenõutavaks muutunud ja tagastamata laenuintressidena ning oli perioodiliste intressimaksete tasumisega viivituses juba alates 21.07.2008. Edasi suurenes intressivõlgnevus järgnevate kuude jooksul veelgi. Tagwerk OÜ laenulepingu lõpptähtpäeval 30.06.2009 võlgnes Tagwerk OÜ AS-le SEB Pank juba laenu põhiosana 1 777 821.81 eurot ja tagastamata intressidena 457 691.70 eurot. Seoses põhiosa tagastamata jätmisega lisandus viivisevõlg, mis 31.12.2010 seisuga oli juba 1 150 221.65 eurot. Seega Tagwerk OÜ majanduslik olukord oli juba tagatise andmise ajal halb, ta ei olnud alates 21.07.2008 ehk 5 kuu vältel tasunud AS-le SEB Pank mitte ühtegi laenulepingu järgset makset ning see olukord ei paranenud ka pärast 08.12.2008 tagatise andmist. AS SEB Pank oli krediidiasutusena Tagwerk OÜ kehvast maksedistsipliinist ning majandusraskustest kahtlemata teadlik. Ka OÜ Avaresta enda majanduslik olukord ei olnud 08.12.2008 tagatise andmise hetkel kuigi hea. Seoses korteriomandite müügi olulise aeglustumisega ei suutnud võlgnik teenindada enda laenulepingust tulenevaid makseid. 10.03.2010 algatas kohtutäitur AS-i SEB Pank avalduse alusel Tagwerk OÜ suhtes täitemenetluse laenulepingust nr 2006006900 tulenevate võlgade sissenõudmiseks. 18.10.2010 täitemenetluses korraldatud enampakkumisel realiseeriti Tagwerk OÜ varad panga nõude katteks. Pärast korterite müügist saadud raha võlasummast mahaarvamist jäi AS-i SEB Pank arvestuse kohaselt Tagwerk OÜ võlgnevuseks panga ees 1 777 821.81 eurot, millele lisandusid intressi- ja viivisenõuded. 31.03.2011 alustati kostja avalduse alusel täitemenetlust OÜ-le Avaresta kuuluvate ja 08.12.2008 tehingu alusel hüpoteekidega koormatud korteriomandite realiseerimiseks, kuna OÜ-l Tagwerk puudusid täiendavad vahendid oma kohustuste täitmiseks kostja ees. Juulis 2011 tunnistas kohus Tagwerk OÜ maksejõuetuks ning lõpetas pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega. 25.07.2011 määrusega tunnistas kohus OÜ Avaresta maksejõuetuks ning kuulutas välja OÜ Avaresta pankroti. Ülaltoodust tulenevalt on OÜ-le Avaresta kuuluvad korteriomandid koormatud hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks ning nimetatud hüpoteegid tagavad Tagwerk OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist AS-i SEB Pank ees. AS SEB Pank on esitanud hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse ning nõuab võlgnikule kuuluvate korteriomandite arvelt enda nõude rahuldamist hüpoteekide kogusumma ulatuses esimese rahuldamisjärgu nõudena. 08.12.2008 AS-le SEB Pank antud tagatise osas esinevad tagasivõitmise alused vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p-le 3, kuna võlgnik ei saanud 08.12.2008 tagatise andmisega enda käsutusse mingeid rahalisi vahendeid ega muul viisil sellest tehingust vastuhüve, võlgniku jaoks puudus tehingu tegemisel seega igasugune majanduslik sisu ja eesmärk. Sisuliselt andis võlgnik 08.12.2008 tehinguga oma ainsa ja põhilise vara tasuta ära. Arvestades asjaolu, et võlgnikul endal puuduvad kostja ees igasugused rahalised kohustused, oleks 08.12.2008 kokkuleppe sõlmimata jätmise korral võlgnikul nõue kostja vastu hüpoteekide kustutamiseks ning sellisel juhul oleks võimalik korteriomandite müügist saadavast rahast rahuldada täies ulatuses kohtuliku hüpoteegiga tagatud
võlausaldaja nõue ja lisaks suures ulatuses ka pandiga tagamata võlausaldajate nõuded. Seega rikub 08.12.2008 tehing OÜ Avaresta võlausaldajate huve.
10.PankrS § 110 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud enne PankrS § 110 lg 1 p-s 2 nimetatud tähtaja algust (üks aasta enne ajutise halduri nimetamist), kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Ajutine haldur nimetati OÜ Avaresta pankrotiasjas 05.07.2011 määrusega, seega jääb vaidlustatud tehingu tegemise aeg 08.12.2008 PankrS § 110 lg 1 p-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja sisse. Kuigi PankrS § 114 kohaselt saab tagatise andmist tagasi võita kahe aasta jooksul ajutise halduri nimetamisest ning see aeg on tänaseks möödunud, siis Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-115-07 ja 3-21-87-08 asunud seisukohale, et tagasivõitmise erialuste puudumise korral (sealhulgas PankrS § 114 aluste puudumise korral) on võimalik tehingut tagasi võita tagasivõitmise üldsätte ehk PankrS § 110 alusel. Teiseks pandilepingu tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine. Nimetatud eeldus on Riigikohtu lahendis nr 32-1-87-08 väljendatud seisukoha järgi täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus kohaldada hagi aegumist. Kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik ning aegumise tõttu ei saa vaheotsust teha põhjusel, et PankrS §-s 114 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole hagi aegumise tähtaeg, siis taotles kostja vaheotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 ning § 423 lg 1 p 13 ja lg 2 p 2, samuti PankrS § 114 lg 1 p 3 alusel hagi esitamise tõttu pärast hagi esitamise õiguse lõppemist.
12.Vastavalt PankrS § 109 lg-le 1 tunnistab kohus PankrS §-de 110-114 alusel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Pankrotiseadus eristab tehingute tagasivõitmise puhul üldja eriregulatsiooni sätteid. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist tagatise andmise tagasivõitmise vaidlusega, siis kohaldub tagatise andmise tagasivõitmise eriregulatsioon tulenevalt PankrS §-st 114. Eriregulatsiooni olemasolu välistab üldregulatsiooni kohaldamise, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda tagatise andmise tehingu tagasivõitmist PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. Üldaluseid tuleb kohaldada üksnes juhul, kui ei ole tegemist tagasivõtmise erialustega. Praeguses vaidluses on ilmne, et tegemist on tagasivõimise erialusega ehk tagatise andmise tagasivõitmisega.
13.Tagasivõitmise nõude esitamise eesmärgiks ei ole üksnes võlgniku või võlausaldajate kaitse eesmärk. Kuivõrd tagatise andmise nõude rahuldamise korral kaasneks oluline riive ka tagatise saaja õigustele, on põhjendatud vastava eriregulatsiooni ja tähtaegade sätestamine seaduses, mis tagaks ka tagatise saajale teatava kindluse tagatise püsimajäämises pärast tagasivõitmise tähtaja (2 aastat tagatise andmisest) möödumist. Praegusel juhul oleks tagatise andmise hagi esitamise tähtpäevaks 08.12.2010 ehk kaks aastat pärast tagatise andmise lepingu sõlmimist (PankrS § 114 lg 1 p 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 2 kohaselt). Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse seaduses sätestatud tähtaega ületades, ei kuulu vastav nõue rahuldamisele ning hagi tuleks jätta rahuldamata.
14.Juhul, kui kohus leiab, et PankrS § 114 lg 1 p-s 3 sätestatud 2 aastane tähtaeg ei ole käsitletav hagi aegumise tähtajana, on sellisel juhul tingimata tegemist vähemalt õigust lõpetava tähtajaga, mille tulemusena on vastava tähtaja möödumisel (antud juhul 08.12.2010) kaotanud hageja õiguse tagatise andmise tehingu tagasivõitmise nõude esitamiseks. Kuna hageja õigus hagi esitamiseks lõppes 08.12.2010, puudub TsMS § 3 lg 1 alusel kohtul pädevus hagiavalduse menetlemiseks, mistõttu on kohus hagi ebaõigesti
menetlusse võtnud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 ja lg 2 p 2 alusel.
15.Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et käesoleval juhul puudub alus aegumise või õigust lõpetava tähtaja kohaldamiseks ning vaheotsuse tegemiseks lähtuvalt PankrS § 114 lg 1 pst 3 ja TsMS § 449 lg-st 1 ja § 423 lg 1 p-st 13 ning lg 2 p-st 2, siis palus kostja jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsus
16.23.03.2012 otsusega tunnistas Pärnu Maakohus hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras aegunuks, jättis selle rahuldamata ning menetluskulud selle nõude osas hageja kanda. Kohus otsustas jätkata menetlust alternatiivse nõude osas, milleks on sama tehingu tühisuse tuvastamine.
17.Pankrotivõlgnik esitas kohtusse hagi tagatise andmise tagasivõitmiseks 01.12.2011. Hageja tugines nõude esitamisel PankrS § 110 lg 1 p-le 3. Viidatud tagasivõitmise üldregulatsioon rakendamisele aga ei kuulu, kohaldada tuleb eriregulatsiooni sätet, milleks on sama seaduse § 114. Kuna aga hagi esitamise ajaks oli möödunud §-s 114 sätestatud kaheaastane periood, siis on nõue tagasivõitmiseks aegunud ja hagi tuleb sel alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.
19.Hageja tugines tehingu tagasivõitmise nõude esitamisel PankrS § 110 lg 1 p-le 3, kuna PankrS § 114 kui tagasivõitmise erialuse kohaldamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, millega maakohus omapoolset põhjendust esitamata nõustus, et PankrS § 114 tuleneva eriregulatsiooni olemasolu välistab käesoleval juhul PankrS § 110 lg 1 p-st 3 tuleneva üldregulatsiooni kohaldamise. Seda ennekõike põhjusel, et vaidluse asjaolud ei ole eriregulatsiooniga kaetud. Üldregulatsiooni kohaldamine oleks välistatud üksnes juhul, kui vaidluse asjaolud oleks üheaegselt kaetud nii üld- kui eriregulatsiooniga. Praegusel juhul on kostja ka ise nõustunud, et vaidluse asjaolud ei vasta tagasivõitmise erialusele, see on PankrS §-le 114, kuna tehing on tehtud rohkem kui kaks aastat enne ajutise halduri nimetamist.
20.PankrS ei sätesta otseselt tagasivõitmise üld- ja erialuste omavahelist vahekorda. Hageja hinnangul tuleb asja lahendamisel arvestada ennekõike tagasivõitmise eesmärki, see on sätestada õiguslikud tagajärjed võlgniku tehingute osas, mis on tehtud enne ajutise halduri nimetamist ja mis kahjustavad võlausaldajate huve.
21.OÜ Avaresta ei saanud 08.12.2008 tehinguga pangalt enda käsutusse mingeid rahalisi vahendeid ega muul viisil sellest tehingust vastuhüve, seega võlgniku jaoks puudus tehingu tegemisel igasugune majanduslik sisu ja eesmärk. Oluline on see, et 08.12.2008 tehinguga muudeti oluliselt ning OÜ Avaresta võlausaldajaid kahjustavalt hüpoteekidega tagatavate nõuete koosseisu, see on OÜ Avaresta tagas täiendavalt kolmanda isiku kohustusi. Sisuliselt andis võlgnik oma ainsa ja põhilise vara tasuta ära.
22.Arvestades asjaolu, et OÜ-l Avaresta puudusid juba alates 2010. aasta veebruarist kostja ees igasugused rahalised kohustused, oleks 08.12.2008 kokkuleppe sõlmimata jätmise korral võlgnikul nõue kostja vastu hüpoteekide kustutamiseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel ning sellisel juhul oleks võimalik pankrotivarasse kuuluvate korteriomandite müügist saadavast rahast rahuldada täies ulatuses kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue ja lisaks suures ulatuses ka pandiga tagamata võlausaldajate nõuded. Seega rikub 08.12.2008 tehing vaieldamatult võlausaldajate huve.
23.Lahendites nr 3-2-1-115-07 ja nr 3-2-1-87-08 on Riigikohus selgitanud tagasivõitmise üldja erinormide seost ning kohaldamist tehingute tagasivõitmise juhtudeks. Riigikohus leidis, et kohtud saavad kaaluda erinevate pankrotiseaduse tagasivõitmise aluste
kohaldamist olukorras, kui hageja esitatud asjaolud seda võimaldavad. Varasema PankrS § 48 eesmärgiks oli kehtestada pandilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise täiendavad alused lisaks tagasivõitmise üldalustele. Eelkõige ei omanud pandilepingu kehtetuks tunnistamisel varasema PankrS § 48 järgi tähtsust võlgniku poolt teadlik võlausaldajate huvide kahjustamine ega pandipidaja teadlikkus võlausaldajate huvide kahjustamisest. Sellest ei järeldu aga, et täiendavate ja tagasivõitmist lihtsustavate aluste puudumisel ei saa pandilepingut tagasi võita üldalustel. Seega, kui pandilepingut ei saa vastavate asjaolude puudumisel kehtetuks tunnistada varasema PankrS § 48 järgi, on võimalik pandilepingut tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada varasema PankrS § 43 alusel. Sama järelduse võib teha kehtiva PankrS §-de 114 ning 110 näitel.
24.Kuna PankrS § 110 lg 1 p 3 kuulub eeltoodud põhjendustel vaieldamatult käesoleva tagasivõitmise hagi puhul kohaldamisele, ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Maakohus on tagasivõitmise nõude aegumise kohaldamisel rikkunud oluliselt õigusnormi ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus nõustus otsuses põhjendamatult ning ebaõigesti kostja seisukohaga.
25.Osaotsuse tegemine ei olnud põhjendatud. Kuna aegumise küsimus seondub üksnes hageja esmase nõudega, mitte alternatiivse nõudega, siis osaotsuse tegemine olukorras, kus see tooks kaasa üksnes esmase nõude lahendamise lõppotsuse tähenduses, ei ole põhjendatud. Hageja viitas juba kostja vaheotsuse tegemise taotlusele vastust esitades, et juhul, kui kohus peaks vaheotsusega lahendama üksnes hageja esmase nõude, siis seab see ohtu tsiviilasja kui terviku lahendamise efektiivselt ja võimalikult väheste kuludega, kuna hagejal on õigus vaheotsus esmase nõude osas vaidlustada. Kuna vaheotsuse vaidlustamise ajal ei oleks põhjendatud paralleelselt läbi vaadata hageja alternatiivset nõuet, siis tooks see paratamatult kaasa asjas lõpliku otsuse tegemise venimise. Kohus peab hindama, kas osaotsuse tegemine on konkreetses asjas võimalik ja põhjendatud. Maakohus seda ei teinud. Praeguses vaidluses ei too ka osaotsuse tegemine kaasa efektiivsemat ja kiiremat menetlust, vaid pigem tekitab asjatut segadust ning tsiviilasja kui terviku läbivaatamise venimist. Seetõttu ei ole TsMS § 450 lg-st 1 tulenev eeldus osaotsuse tegemiseks täidetud ning sätte eesmärk ei ole osaotsuse tegemise kaudu saavutatav. Vastustaja seisukoht
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldanud osaliselt ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust, mistõttu tuleb vaidlustatud osaotsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja ülejäänud osas muuta põhjendusi. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et tagasivõitmise korras tagatise andmise tehingu kehtetuks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivse nõude menetlemiseks tuleb tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
28.Maakohus käsitles ebaõigesti tagatise andmise tagasivõitmise nõude esitamise aegumistähtajana PankrS § 114 p-s 3 sätestatud kaheaastast tähtaega. Viidatud sättes on reguleeritud eeldused, milliste esinemisel on põhjendatud tagatise andmise tehingu tagasivõitmine (kehtetuks tunnistamine) sõltuvalt tagatise andmise ajast (vastavalt kas tagatis oli antud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist või kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). Tagasivõitmise hagi esitamise aegumistähtaega reguleerib PankrS § 118 lg 2, mille kohaselt on selleks ette nähtud kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Tagatise andmise tagasivõitmiseks hagi esitamiseks lühendatud tähtaega PankrS ei sätesta. OÜ Avaresta pankrot kuulutati välja 25.07.2011.
Pankrotihaldur esitas hagiavalduse 02.12.2011. Seega hagi aegunud ei ole ja aegumise vastuväide rahuldamisele ei kuulu.
29.Lisaks aegumisele on maakohus käsitlenud otsuses konkreetse tehingu kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikku alust ja leidnud, et kui tehingu tagasivõitmise eeldused on reguleeritud erinormis (PankrS §-s 114), siis nende puudumisel tagasivõitmise üldnormis (sama seaduse § 110) sätestatud eeldusi kohus analüüsima ei pea, kuna üldnorm rakendamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub maakohtu ja vastustaja seisukohaga, kuid vajalik on siinkohal kohtu seisukoha põhjendamine. Maakohtu otsus on selles osas seaduses ettenähtud ulatuses põhjendamata. TsMS § 442 lg 8 mõtte kohaselt peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema lahendist jälgitav.
30.PankrS-s eristatakse tagasivõitmise üld- (§ 110) ja erialuseid (§-d 111-114). Seadusandja on pidanud vajalikuks selliselt eristada tüüpilised tagasivõitmise olukorrad ebatüüpilistest olukordadest, luues ühtede jaoks konkreetselt nende lahendamiseks rakendatavad reeglid. Üks selline olukord on reguleeritud PankrS §-s 114, milline reguleerib olukorda, kus võlgnik on tagatise hilisema andmisega pannud tagantjärele mõne võlausaldaja teistega võrreldes soodsamasse olukorda. Üldnorm reguleerib olukordi, mida seadusandja ei ole eraldi normiga reguleerinud. Seega kui vaidlusalune olukord on erinormiga reguleeritud, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda nimelt sellest normist ja selles reguleeritud eelduste puudumisel puudub ka alus vastava nõude rahuldamiseks. Erikorra kehtestamine välistab üldkorra kehtestamise. Selliselt on Riigikohus eri- ja üldkorra vahekorda käsitlenud näiteks lahendites nr 3-2-1-163-11 (p 48) ja nr 3-2-1-91-12 (p 10). Tagasivõidetavad tehingud on reeglina kehtivad tehingud ja nende kehtetuks tunnistamine saab toimuda tagasivõitmise korras ainult pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja võlausaldajate ühistes huvides. Erialused tagatise andmise tagasivõitmiseks lihtsustavad tagasivõitmist, kuid samas annavad ka tagasivõitmiseks lühema ajavahemiku, kui §-s 110 reguleeritud üldised alused. Seega on seadusandja pidanud vajalikuks konkreetsel juhul kaitsta ka tehingu teist poolt – kui kahe aasta jooksul tagatise saamisest ei ole tagatise andjale ajutist pankrotihaldurit määratud, saab tagatise saaja olla kindel, et hiljem tagasivõitmise korras seda tehingut kehtetuks tunnistada ei saa. Kui asuda seisukohale, et nimetatud kahe aasta möödumisel võib siiski selle tehingu kehtetuks tunnistada §-s 110 sätestatud tunduvalt pikema aja (maksimum viie aasta) jooksul, muutuks § 114 sisutühjaks. Selline ei saa olla seadusandja eesmärk.
31.Vastuseks apellandile möönab kolleegium, et Riigikohus on tõepoolest lahendis nr 3-2-187-08 viidanud võimalusele, et kui pandilepingut ei saa vastavate asjaolude puudumisel tunnistada kehtetuks PankrS § 114 alusel, on seda võimalik teha § 110 alusel. Samas TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Peale viidatud lahendit on õiguskirjanduses avaldatud ka vastupidiseid seisukohti (näiteks TÜ professor v/adv Paul Varul artiklis „Pankrotiseaduse uued parandusettepanekud“ ajakirjas Juridica VI/2008).
32.Poolte vahel puudub vaidlus, et PankrS § 114 rakendamiseks sätestatud ajaline eeldus täidetud ei ole. Seega teisi sama sätte lg 1 p-s 3 ja §-s 109 sätestatud eelduste olemasolu maakohus kontrollima ei pidanud, sest neist ühe puudumine välistab tehingu kehtetuks tunnistamise PankrS § 114 alusel.
33.Kolleegium nõustub apellandiga selles, et konkreetses tsiviilasjas osaotsuse tegemine ei täitnud TsMS § 450 lg-s 1 sätestatud eesmärki kiirendada asja läbivaatamist. Küll aga ei anna nimetatud asjaolu iseenesest alust maakohtu otsuse täielikuks tühistamiseks, sest ka see ei kiirendaks enam kuidagi konkreetset menetlust.
34.Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti rakendanud TsMS § 173 lg-t 5, mille kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust muuhulgas osaotsuses, kui jätkab asja lahendamist. Sel juhul nähakse menetluskulude jaotus ette lõppotsuses. Seega tuleb maakohtu osaotsus menetluskulude jaotuse osas tühistada.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.