Tsiviilasi nr 2-12-17683
Hagi õigeksvõtul põhinev
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi Aleksandr Tšaštšin vastu 2 333.67 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 333.67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, esindaja Silva Azojan, [email protected] ; Kostja Aleksandr Tšaštšin, ik 38003122756, viibib Tartu Vanglas, Turu 56, 51014 Tartu.
Eesti Vabariigi hagi rahuldada. Välja mõista Aleksandr Tšaštšinilt (Tšaštšin) Eesti Vabariigi kasuks 2 333 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) eurot 67 senti. Väljamõistetud summa tuleb Aleksandr Tšaštšinil kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220027689012 või 221020595183, viitenumber mõlema konto puhul 1200003194. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätta Aleksandr Tšaštšini kanda. Välja mõista Aleksandr Tšaštšinilt riigilõiv 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks tuleb Aleksandr Tšaštšinil maksta 479.33 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 või 221023778606 või 333416110002, viitenumber kõigi kontode puhul 2900078538. Tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigilõivu sissenõudmiseks sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitas Ohvriabi seaduse alusel J. ja D. K. seaduslikule esindajale T.K.’le I.K. surmast tuleva kahju katteks igakuuliste maksetega perioodil 01.11.2007 kuni 30.04.2012 kokku 2 333.67 eurot. I. K surma põhjustas 11.08.2006 jõustunud kohtuotsuse kohaselt Aleksandr Tšaštšin. Hageja on esitanud nõude kostjalt 2 333.67 euro väljamõistmiseks Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 kohaselt: hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult läheb hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kostja on vastanud kohtule, et võtab hagi õigeks. Kostja on nõus sõlmima kompromissi maksete tegemiseks 50 euro ulatuses kuus. Hageja esindaja on kohtule teatanud, et hageja ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtu tõttu. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. OAS § 7 lg 1 kohaselt Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele... Eesti Vabariik on Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendi kohaselt maksnud vägivallakuriteo ohvri I.K. ülalpeetavatele T.K., J.K. ja D.K. ülalpidaja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks ajavahemikul 01.11.2007 kuni 30.04.2012 kokku 2 333.67 eurot. Sama tõendi kohaselt on kostjalt varasemalt välja mõistetud samal alusel 1 164.23 eurot perioodi eest 02.02.2005 kuni 31.10.2007. Andmed kostja poolt varasemalt väljamõistetud summa tasumise kohta puuduvad. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga kompromissi sõlmimist. Hageja nõutav summa kuulub OAS § 31 lg 1 alusel väljamõistmisele kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, st I. K surma põhjustamises süüdi tunnistatud A. Tšaštšinilt, nähtuvalt jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-05-290. Kostjal on võimalik teha makseid ka jõustunud kohtuotsuse alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõiv 2 333.67 euro suuruselt nõudelt on 479.33 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.