OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA hagid OÜ Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. detsembri 2011.a määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (hagejad): OÜ Eesti ERA (registrikood: 10402768) ja OÜ Saka ERA (registrikood: 10402283), esindaja Marko Tiirik Vastustaja (kostja): OÜ Raisner (registrikood: 11246939), esindaja advokaat Andrus Kattel
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 01.12.2011.a määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta osas, milles kohus luges OÜ Raisner põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 313 253,72 krooni, määras OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulu summas 247 400 krooni ja mõistis OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt välja 15 811,74 € (247 400 kr) OÜ
Raisner kasuks menetluskulude katteks.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda OÜ Raisner põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 10 865 €, millele lisandub riigilõiv summas 25,56 €. Jätta nimetatud summad solidaarselt OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda. Mõista OÜlt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt välja 10 890,56 € OÜ Raisner kasuks.
3.Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 sõnastatuks järgnevalt: „1. Rahuldada OÜ Raisner avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja jätta OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulud summas 170 400 krooni.
2.Välja mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt 10 890,56 € (kümme tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot ja viiskümmend kuus senti) OÜ Raisner kasuks menetluskulude katteks.“
4.OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA esitas hagid OÜ Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks. Viru Maakohus jättis 12. aprilli 2010 otsusega hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. OÜ Raisner esitas 25. novembril 2010 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks hagide tagamisel määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 400 krooni ning õigusabikulud kokku summas 536 410,81 krooni. Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 kohaselt ei ole menetluskulude tegelik tasumine eelduseks menetluskulude hüvitise määramisele. Õigusabi sisaldas ka hagejate esitatud menetlusdokumentidega tutvumist, hagejate valeväidete ümberlükkamiseks andmete ja tõendite kogumist ning kostja menetlusdokumentide koostamist. Kostja juhtis tähelepanu TsMS § 169 lg-le 1, mis sätestab, et mistahes viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hagejad suurendasid kostja menetluskulusid sellega, et vaidlesid vastu vaheotsuse tegemisele aegumise kohaldamise suhtes.
OÜ Raisner palus mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt enda kasuks välja kokku 536 810,81 krooni menetluskulude katteks. Kostja palus mõista hagejatelt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA vaidlesid avaldusele vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Raisner lisanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele arvete tasumist tõendavaid dokumente, millest nähtuks, et väidetavad menetluskulud on kostja poolt tasutud. Menetluskulud summas 536 810,81 krooni on põhjendamatud ning esitatud arved väheusutavad, sest mõlemad hagiavaldused olid identsed, erinevus seisnes vaid kinnistute loetelus ning hagiavalduste analüüsimiseks ei ole arvetes märgitud ajakulu vajalik ega põhjendatud. Samuti nähtub arvetest, et suurem osa ajast on kulunud kliendiga konsulteerimisele, mis on samuti ebamõistlikult suur. Riigilõivu summas 400 krooni väljamõistmise osas hagejad vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 1. detsembri 2011 määrusega OÜ Raisner avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras OÜ-le Eesti ERA ja OÜ-le Saka ERA solidaarselt menetluskulud summas 247 400 krooni. Maakohus mõistis OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt OÜ Raisner kasuks välja 247 400 krooni (15 811,74 eurot) menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada hagejaid solidaarselt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hagihind 1 562 000 krooni. Pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306, sest OÜ Eesti ERA hagi esitati 31. juulil 2008 ja OÜ Saka ERA hagi 6. augustil 2008. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ järgi kuulusid hagilt hinnaga kuni 1 600 000 krooni lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 190 000 krooni ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesoleval juhul ületavad õigusabikulud kehtestatud piirmäära. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1945/08EE summas 58 283,03 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 19,06 tundi. Arve sisuks on 8. augusti 2008 hagi tagamise kohtumääruse analüüs, määruskaebuse koostamine, nõupidamised kliendiga, hagi tagamise taotluse ja hagimaterjalide saamine kohtust. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, registripäringute kulud) ja tasutud riigilõivu summas 200,00 krooni. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi hinnaga 3016,69 krooni/tund, seega kokku 30 166,90 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2232/08EE summas 70 417,63 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 23,92 tundi. Arve sisuks on OÜ Saka ERA hagiavalduse ja lisade analüüs, kliendiga kohtumine menetluspositsiooni kujundamiseks, hagile vastuse koostamine, tõendite kogumine hagis esitatud väidete ümberlükkamiseks. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, postikulud, registripäringute kulud, koopiate valmistamine).
Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 20 tundi hinnaga 2924,12 krooni/tund, seega kokku 58 482,40 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2476/08EE summas 46 126,18 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 15,70 tundi. Arve sisuks on OÜ Eesti ERA hagiavalduse ja hagi tagamise kohtumääruste analüüs, määruskaebuse koostamine hagi tagamisele, hagile vastuse koostamine, tutvumine maakohtu 13. novembri 2008 kohtumäärusega ning hageja
12.novembri 2008 vastusega määruskaebusele, hageja 12. novembri 2008 vastusele ringkonnakohtule vastuväite koostamine, suhtlemine kliendiga. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,5 tundi hinnaga 2937,97 krooni/tund, seega kokku 22 034,78 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2620/08EE summas 26 435,98 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 9 tundi. Arve sisuks on tutvumine OÜ Saka ERA 14. novembri 2008 seisukohaga kostja vastusest hagile ning hageja esitatud väidete ja tõlgenduste ümberlükkamine, suhtlemine kliendiga, lisamaterjalide ning –tõendite kogumine ja analüüs, kostja vastuväidete koostamine ja kohtule esitamine. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, kinnistusregistri päringute kulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 9 tundi, seega kokku 26 161,12 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 64/09EE summas 9 255,12 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 3,80 tundi. Arve sisuks on Saka ERA vastuväidetega tutvumine, kliendiga nende väidete analüüsimine, esitatud inglisekeelse tõendist eestikeelse tõlke tegemine ja tsiviilasjade liitmise taotluse koostamine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 tundi hinnaga 2429,34 krooni/tund, seega kokku 7288,02 krooni. Põhjendatud on ka äriregistri teabesüsteemist väljatrükkide tegemise kulu summas 23,63 krooni, sest päringud detailandmete kohta on tasulised. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 65/09EE summas 2 699,20 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 0,90 tundi. Arve sisuks on kliendiga suhtlemine OÜ Eesti ERA hagiasjas. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (äriregistri päring OÜ Eesti ERA kohta). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 0,5 tundi hinnaga 2972,85 krooni/tund, seega kokku 1486,42 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 352/09EE summas 3 832,17 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 1,40 tundi. Arve sisuks on tutvumine hagejate 4. veebruari 2009 seisukohaga tsiviilasjade liitmisest, kliendi teavitamine menetluse seisust ja edasistest menetlustoimingutest ning võimalikust menetluse kestusest. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi hinnaga 2704,63 krooni/tund, seega kokku 1352,31 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 353/09EE summas 4 489,32 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 1,50 tundi. Arve sisuks on tsiviilasjade liitmismäärusega tutvumine, kinnistusregistrile hagi tagamise tühistamise kohtumääruse täitmiseks avalduse koostamine ja esitamine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (kinnistusregistri päringu kulud). Arvel märgitud ajavahemikul ei ole kostja esitanud kohtule menetlusdokumente ega kinnistusraamatu väljavõtteid, seega on käesolevas arves märgitud ajakulu põhjendamata ja tõendamata ning kohtunikuabi jättis selle menetluskuluna arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 579/09EE summas 6 795,31 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 2,28 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused ning kohtumine kliendiga, telefonivestlus maakohtuga kohtuistungi aja määramiseks, tsiviilasjade liitmisega seotud menetluslikes
küsimustes kohtule seisukoha koostamine ja esitamine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Õigusabi osutamisega seotud kulusid ei ole tõendatud ja kohtunikuabi jätis need arvestamata. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi hinnaga 2972,85 krooni/tund, seega kokku 1486,42 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 833/09EE summas 8643,65 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 2,90 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kohtu ja kliendiga, kliendi nõustamine OÜ Saka ERA esitatud kohtuväliste väidete ning võimalike vastunõuete esitamise suhtes hagejate vastu. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud ja kohtunikuabi jättis need arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1149/09EE summas 1 486,43 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 0,50 tundi. Arve sisuks on e-kirjavahetus kliendiga seoses hagejate esindaja 11. mail 2009 esitatud nõudmistega. Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud ning kohtunikuabi jättis need arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1376/09EE summas 21 449,61 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 7,20 tundi. Arve sisuks on suhtlemine maakohtuga asja arutamisele määramise aja osas, telefoninõupidamised ja kohtumised kliendiga ning hagejate muutunud nõudmiste arutamine kliendiga. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole toimiku materjalidega tõendatud ning kohtunikuabi jättis need arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1601/09EE summas 17 926,71 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 5,90 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga kohtuasja arutamise viibimisest tingitud kahjude hüvitamise võimalustest, ülevaate koostamine OÜ Raisner välismaalastest juhatuse liikmetele ja osanikule kohtuasja menetluse käigust ja edasisest ajakulust ning mõjust tuulepargi arendusprojektile. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole toimiku materjalidega tõendatud ning kohtunikuabi jättis need arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1878/09EE summas 20 674,58 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 6,40 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga seoses hagejate soovitud muudatustega vaidlusaluste hoonestusõiguste seadmise lepingusse, hagejate menetlustaktikast, samuti e-kirjavahetus kliendiga. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud toimiku materjalidega ning kohtunikuabi jättis need arvestamata. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2115/09EE summas 594,57 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 0,20 tundi. Arve sisuks on e-kirjavahetus maakohtuga istungiaja kooskõlastamiseks ja kliendi teavitamine uuest kohtukoosseisust ning kohtuistungi ajast. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,2 tundi summas 594,57 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2367/09EE summas 70 550,52 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 26,30 tundi. Arve sisuks on kostja täiendavate vastuväidete koostamine ja vastavate täiendavate tõendite kogumine, 21. oktoobri 2009 kohtuistungiks ettevalmistamine, telefonivestlus ja e-kirjavahetus kliendiga seoses 14. oktoobri 2009 menetlusdokumendi ning hagejate 21. oktoobri 2009 istungi edasilükkamise taotlusega. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, registripäringute kulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12 tundi hinnaga 2682,53 krooni/tund, seega kokku 32 190,36 krooni.
Advokaadibüroo Sorainen arve nr 3032/09EE summas 60 043 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 18,50 tundi. Arve sisuks on 15. detsembri 2009 kohtuistungiks ettevalmistamine, esindamine 15. detsembri 2009 kohtuistungil, kohtuistungist OÜ Raisner välismaalastest juhatuse liikmetele ülevaate esitamine, kohtuistungi protokolliga tutvumine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, transpordikulu sõiduks TallinnJõhvi-Tallinn). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 17 tundi hinnaga 3192,75 krooni/tund, seega kokku 54 276,75 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 107/10EE summas 12 224,69 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 4,10 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga uute tõendite esitamiseks tulenevalt 15. detsembri 2009 kohtuistungil arutatust ja vastava taotluse kohtule esitamine, hagejate 25. jaanuari 2010 kahjuarvestusega tutvumine, kliendile menetluse seisust ülevaate tegemine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi hinnaga 2972,85 krooni/tund, seega kokku 5945,7 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 328/10EE summas 59 592,74 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 17,80 tundi. Arve sisuks on vastuväite koostamine ja esitamine hagejate 25. jaanuari 2010 saamata jäänud tulu kahjuarvestusele ja uutele tõenditele, advokaatide Andrus Kattel ja Carri Ginter ettevalmistus ja osalemine 16. veebruari 2010 kohtuistungil, nõupidamine kliendiga, kliendile ülevaate esitamine kohtuistungist ja edasisest menetlusest, tutvumine hagejate kohtukõne 25. veebruari 2010 kirjalike teesidega. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, transpordikulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 tundi hinnaga 3298,97 krooni/tund, seega kokku 49 484,55 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 562/10EE summas 31 086,18 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 9,90 tundi. Arve sisuks on 16. veebruari 2010 kohtuistungi protokolliga tutvumine, kostja kohtukõne kirjalike teeside koostamine, telefonikõned ja e-kirjavahetus kliendiga. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6,5 tundi hinnaga 3138,80 krooni/tund, seega kokku 20 402,20 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 779/10EE summas 1877,59 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 0,60 tundi. Arve sisuks on kohtuotsusega tutvumine, kliendi teavitamine otsuse sisust. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,6 tundi, seega kokku 1877,59 krooni. Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1100/10EE summas 2046,42 krooni (ilma käibemaksuta), ajakulu 0,70 tundi. Arve sisuks on kohtuotsuse jõustumise aja selgitamine maakohtust ning kliendi teavitamine kohtuotsuse jõustumise või hagejate poolt apellatsioonkaebuse esitamise korral järgnevatest toimingutest. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, postikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud toimiku materjalidega ning kohtunikuabi jättis need arvestamata. Kohtunikuabi leidis, et kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku on 313 253,72 krooni, mis ületab lubatud piirmäära, s.o 190 000 krooni. Arvestades asja keerukust ning asjaolu, et vaidlusaluses küsimuses puudub varasem õiguspraktika ning tõendamiseseme maht oli tavapärasest suurem, samuti ka asjaolu, et menetluse käigus esitati määruskaebusi ja menetlusosalised on vahetanud esindajaid leidis kohtunikuabi, et tuleb kulude vastaspoolelt sissenõudmisel rakendada Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 §-s 2 sätestatud kõrgendatud piirmäära ning korrutada tsiviilasja hinnale vastava piirmäära, s.o
190 000 krooni, koefitsiendiga 1,3. Seega on kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused kokku 247 000 krooni. Kohtunikuabi rahuldas OÜ Raisner avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras OÜ Raisner õigusabikulud summas 247 400 krooni (400 krooni riigilõivud + 247 000 krooni õigusabikulud) ehk 15 811,74 eurot. Maakohus mõistis OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt OÜ Raisner kasuks välja 15 811,74 eurot menetluskulude katteks. OÜ-l Eesti ERA ja OÜ-l Saka ERA tuleb solidaarselt tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
1.detsembri 2011 määruse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja uue määruse tegemist, millega OÜ Raisner menetluskulud määratakse kindlaks summas 3 195,58 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt 1) on maakohus õigesti leidnud, et õigusabikulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad,“ mille järgi hagilt hinnaga 1 600 000 krooni kulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 190 000 krooni ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Maakohus on jätnud aga arvestamata asjaolu, et esitatud õigusabikulu on kulunud ainult menetlusele esimese astme kohtus. Õigusabikulude väljamõistmine seaduses sätestatud piirmäära ulatuses ning nende korrutamine veel koefitsiendiga 1,3 ainuüksi esimese astme õigusabikulude eest ei ole ilmselgelt põhjendatud. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306 ei sätesta, et õigusabikulud on määruse § 1 lg-s 1 sätestatud maksimaalselt sissenõutav kulu ning et see tuleb välja mõista obligatoorselt piirmäära suuruses. Nimetatud määrusega sätestatakse väljamõistmisele kuuluvate kulude maksimummäärad. Eelkõige kuulub kulude väljamõistmisel kohaldamisele TsMS § 175. Seega on maakohus nimetatud määruses sätestatut ebaõigesti kohaldanud; 2) ei nõustu määruskaebuse esitajad maakohtuga, et tõendamiseseme maht on vaidluses tavalisest suurem. Maakohtu määrusest ei selgu, millises osas oli tõendamiseseme maht tavapärasest suurem. Hagi nõudeks oli hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmise ning kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste/nõusolekute andmise nõue ning õiguslik vaidlus toimus põhiliselt poolte vahelise lepingu ühe punkti tõlgendamise üle. Sisuliselt ei olnudki asjas midagi mahukat tõendada, lepingu rikkumise fakt oli kõigile menetlusosalistele teada, tõendada üritas kostja ainuüksi asjaolu, et ehitamist ei alustatud kostjast mitteolenevatel põhjustel. Kostja esitas menetluses 12 kirjalikku tõendit, milledest 2 olid hagejate majandusaasta aruanded ja 2 väljavõtet Ametlikest Teadaannetest. Esitatud olid ka kostjale esitatud arved, kiri hageja seaduslikule esindajale ning väljavõte kohalikust ajalehest. Selliste tõendite kogumine on lihtne ja nende esitamine on tsiviilmenetlustes üpris tavapärane. Seega oli tõendamiseseme maht tavapärasest tsiviilvaidlusest väiksema mahuga. Menetlusosaliste poolt esindajate vahetamine on menetlusosaliste vaba tahe ning sellest tulenevaid kulusid ei saa teiselt poolelt välja mõista Esitatud hagiavaldused olid identsed, erinevus seisnes vaid kinnistute arvus ja nende nimedes;
3) on maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et tsiviilasjas toimus vaid kaks istungit, ning et enamus esitatud arvetel märgitust moodustas „suhtlemine kliendiga“ ja „telefonivestlused kliendiga“, milliste kulutuste hüvitamise nõudmist vastaspoolelt ei saa põhjendatuks lugeda; 4) nõustuvad määruskaebuse esitajad maakohtuga selles, et 21. septembri 2009 kohtuistungi edasilükkamine ei sõltunud kostjast ja kostja esindajal kulus ilmselgelt aega istungiks ettevalmistamiseks, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 21. septembri 2009 istung lükati edasi mitte hageja esindaja tegevuse tõttu, vaid sel põhjusel, et hagejate esindajale ei saadetud kohtu poolt kutset ning kuna kostja esindaja esitas kohtule täiendava menetlusdokumendi, oli hagejate esindajal vajalik sellega tutvuda. Seega lükkus tsiviilasja arutamine edasi mitte hagejast tuleneval põhjusel vaid kohtu tegevusest tulenevalt ning selle menetluskulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud; 5) on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejatelt välja kostjat esindanud kahe advokaadi kulutused õigusabile. Maakohtu määrusest ei tulene, missugustel põhjendustel oli kostjal kahe advokaadi osalemine põhjendatud ja vajalik, kui kahte hagejat esindas ainuüksi õigusteadmistega jurist. Antud tsiviilasjas puudus selline mahukas õiguslik vaidlus, millest oleks põhjendatud ja vajalik kahe advokaadi osavõtt. Seega kostja kahe esindaja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt summas 247 000 krooni ei vasta ilmselt TsMS § 175 lg-le 1, mille kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtule esitatud menetlusdokumentidele on esindajana märgitud advokaat Andrus Kattel, kes need dokumendid on ka allkirjastanud (v.a kohtukõne teesid). Seega on arusaamatu ja maakohtu määruse põhjendustest ei tulene, miks oli kahe esindaja kaasamine vajalik ja põhjendatud kohtuistungitel; 6) ei saa arve nr 1945/08EE järgi põhjendatuks lugeda õigusabi 10 tundi, mis seisnes üksnes hagi tagamise määrusega tutvumises ja määruskaebuse koostamises ning hagejalt selle eest välja mõista 30 166,90 krooni. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks asus maakohus seisukohale, et nimetatud õigusteenuse osutamisel on vajaliku õigusabi maht just 10 tundi. Määruskaebuse esitajad leiavad, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on 50 000 krooni, s.o 3 195,58 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.OÜ Raisner vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Raisner palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-88-11 asunud seiskohale, et menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on kulude väljamõistmist põhjendanud ega ületanud diskretsioonipiire. Määruskaebuse esitaja arvamus ei ole seega aluseks kaevatud kohtumääruse muutmisele. Asjaolu, et hoonestusõiguse reversiooni vaidlused on kohtupraktikas harvaesinevad, kinnitab, et tegemist ei olnud tavapärase ja lihtsa vaidlusega. Asjaolu, et hagide esitamisest kuni maakohtu lahendi jõustumiseni 26.10.2010 kulus enam kui 2 aastat, kinnitab, et vaidlus kestis tavapärasest kauem. Tsiviilasja toimikute maht ületab tavapärase tsiviilasja materjalide mahu. Tavapärane ei ole, et hagejad ei tundnud huvi asja kiirema lahendamise vastu, sest hagejad vaidlesid mh vastu vaheotsuse tegemisele. Tavapärane ei ole, et hagejad esitavad hagides ja
majandusaasta aruannetes samade asjaolude kohta vastupidiseid hinnanguid ja väiteid. Tavapärane ei ole faktiliselt alusetult hagi tagamise taotlemine; 2) ei sätesta TsMS § 175 ega Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306, et vaidluse lõppemisel maakohtu lahendiga ei või maakohus võitnud poolele hüvitatavaid menetluskulud kindlaks määrata piirmäära maksimumsummas. Riigikohus on korduvalt menetluskulude hüvitise määramisel juhtinud tähelepanu sellele, et kaotanud pool peab arvestama kehtiva menetluskulude hüvitise piirmääraga. Seega pidi hagejatele olema ettenähtav, et nad vastutavad menetluskulude eest ulatuses, mis kaevatava kohtumäärusega neilt välja mõisteti – sõltumata menetluse kestusest ja kostja esindajate arvust. Hagejad pidid ette nägema ka seda, et nende valitud menetlustaktika suurendab menetluse kestust ja mahtu ning põhjustab kostjale täiendavaid menetluskulusid. Hagejad pöördusid aegunud nõuetega kohtusse, mitte kostja. Kostja soovitud kõige ökonoomsemale menetlusviisile (aegumise vaheotsuse tegemine) vaidlesid hagejad vastu. Hagejad on käitunud vastuolus TsMS §-ga 2, sest nad põhjustasid menetluse venimise ja kuluka, aegavõtva ning tarbetu tõendamismenetluse. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse määramisel tuleb lähtuda menetlustoimingute tegemise ajal pooltele teada olnud asjaoludest ja selle ajahetke menetluse tegelikust seisust, sest menetluskulude tegemise ajal ei ole teada, millal, millisel alusel ja milline kohtulahend tehakse. TsMS § 169 lg 1 kohaselt tuleb kõik hagejate menetlustaktikast tingitud menetluskulud panna hagejate kanda; 3) on vale määruskaebuses esitatud väide, et asjas toimus vaid väikesemahuline õiguslik vaidlus ühe lepingupunkti üle. Vaidlus hõlmas lepingu eesmärki ja poolte õiguste-kohustuste tasakaalu tervikuna, s.h küsimust nii hoonestusõiguse sisust, tasust ja poolte kohustustest, samuti lepingu p-des 29.2 ja 29.3 sätestatud erinevate hüvitiste kokkuleppimise põhjustest ja eesmärgist. Hagiavalduste faktiväidete kummutamiseks, samuti hagejate tegelikest asjaoludest teadmise ja nendega nõustumise tõendamiseks esitas kostja 4 tunnistajat ning suurel hulgal dokumentaalseid tõendeid, mille alusel kogumis luges maakohus 12. aprilli 2010 otsuses kostja vastuväited tõendatuks. Hagejad rikkusid TsMS § 328 lg-t 1, sest esitasid ebaõigeid ja/või eksitavaid faktiväiteid hagiavaldustes ja mahukas kirjalikus eelmenetluses. Määruskaebuse esitajate väide, et vaidlus on olnud väikesemahuline on põhjendamatu lisaks seetõttu, et menetlusseadus ei võimalda esitada ühist menetlusdokumenti erinevates tsiviilasjades, mida ei ole liidetud. Kostja pidi tegema menetlustoiminguid kahes eraldi tsiviilasjas ja erinevatel aegadel. Seega, kui hagejad ei oleks esitanud eraldi 2 hagi, ei oleks pidanud kostja eraldi neile ka vastama, tegema eraldi määruskaebuseid ja muid toiminguid. Asjaolu, et tsiviilasjad liideti ühte menetlusse 10. veebruaril 2009, ei vabasta hagejaid enne seda kostjale eraldi hagide ja hagi tagamise taotluste, samuti eraldi hagejate poolt kostja vastustele vastuväidete esitamisega põhjustatud menetluskulude hüvitamisest. Väär on määruskaebuses esitatud väide, et hageja poolt esindajate vahetamisega põhjustatud menetluse venimise kulusid ei saa hagejalt välja mõista. Hagejate esindajate vahetamise riisikot kannab hageja. Istungi edasilükkumise põhjustas hageja poolt TsMS § 225 lg 1 esimeses lauses sätestatut rikkumine, mitte kostja. Esindajate vahetamine sõltus vaid hagejate valikust nagu ka sellest kohtu ja kostja õigeaegne teavitamine. Hagejaid algselt esindanud advokaadibüroo vahetamine õigusbüroo juristi vastu pärast maakohtu poolt 31. augusti 2009 kohtuistungi määramist 21. oktoobriks 2009 ja sellest TsMS § 225 lg-t 1 rikkudes kohtu ning kostja teavitamata jätmine ei ole vabandatav; 4) on ebaõige määruskaebuses esitatud väide, et hageja ei vastuta selle eest, kui kohus ei toimeta talle menetlusdokumente kätte. Maakohus teavitas kohtuistungi määramisest hagejate
esindajaid ja edastas kohtukutsed perioodil 31. august 2009 - 4. september 2009. Alles
15.oktoobril 2009 teavitas advokaat Hillar Villers kohut ja kostjat, et ta ei esinda enam hagejaid ning asjas 21. oktoobril 2009 toimuma pidanud kohtuistungi edasilükkamist taotlesid hagejad alles 21. oktoobril 2009, tuues ettekäändeks asjaolu, et hagejate esindamist jätkas senisest kahest esindajast vaid Marko Tiirik, kes aga ei olnud väidetavalt kutset saanud. Määruskaebuses esitatud väide, et hagejate esindaja vajanuks aega tutvumiseks kostja
14.oktoobri 2009 menetlusdokumendiga, on vastuolus hagejate esindaja 21. oktoobri 2009 istungi edasilükkamise taotlusega, mille kohaselt palutakse istungi edasilükkamist “seoses kohtukutse mittekättesaamisega 21. oktoobri 2009 istungile kell 15.00.“ Seega oli M. Tiirikule kohtuistungi täpne aeg teada, ta ei väitnud kohtule, et ta ei ole kätte saanud kostja
14.oktoobril 2009 esitatud materjale ja vajab nendega tutvumiseks aega. Teisalt esitas kostja
14.oktoobril 2009 kohtule materjalid, mis olid hagejate endi poolt kohtu registriosakonnale esitatud samaaegselt hagiavaldustega ja mis käsitlesid hagejate põllumaade paiknemist – need andmed olid seega hagejatele teada ammu enne kostja poolt kohtule esitamist ega saanuks seetõttu tuua kaasa istungi edasilükkamist. Seega ei ole õige määruskaebuse väide, et kohus põhjustas istungi edasilükkumise. Sõltumata sellest, kas M. Tiirik sai kohtukutse kätte või mitte, kannavad istungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud vastavalt TsMS § 169 lg-le 1 hagejad; 5) on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et kostja esindajal ei olnud vaja suhelda kliendiga, sest asjas oli vaid kaks istungit. Advokaadi ja kliendi suhtlemise mahtu ei määra asjas peetud kohtuistungite arv, vaid menetluse majanduslik ja õiguslik tähtsus kliendile, samuti menetluse muud asjaolud. Väide kahest istungist on kohatu, sest asjas toimus kirjalik eelmenetlus ja hagi tagamiste tühistamiseks määruskaebemenetlus 2008-2009, ning ka
21.oktoobri 2009 määratud kohtuistungi ärajäämise tõttu oli kostja advokaatidel vajalik suhelda istungi ärajäämisega seonduva selgitamiseks oma kliendiga. Kostja esitas
18.veebruaril 2011 menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames tõendid ka selle kohta, et hagejad pidasid 2009. a kevadel-suvel läbirääkimisi hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste muutmiseks tsiviilasjas kompromissiga, mistõttu kostja vajas õigusabi hindamaks hagejate tehtud ettepanekuid tsiviilasjade menetluste lõpetamiseks ja vaidlusaluse hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste muutmiseks; 6) heidetakse maakohtule alusetult ette kahe advokaadi osalemisest tingitud õigusabikulu hüvitamist, sest hagejaid esindas vaid üks jurist. Kostja viitab, et maakohus hüvitas õigusabikulud üksnes osaliselt. Lisaks, hagide esitamisest kuni 15. oktoobrini 2009 esindas hagejaid samuti kaks esindajat. Menetluskulude hüvitis ei sõltu esindajate arvust, vaid menetluse mahust, menetlustoimingutest ja hagi hinnale vastavast hüvitise piirmäärast. Antud juhul oli suhtlemine ulatuslikum ja kogu õigusabi maht suurem tulenevalt hagejate erinevatest eksitavatest ja ebaõigetest faktiväidetest, mille juurde hagejad jäid pärast kostja vastuväiteid, mistõttu kostja pidi esitama täiendavalt dokumente ja taotlema tunnistajate ülekuulamist; hagejate vastuseisust vaheotsuse tegemise taotlusele; asjaolust, et hagejad taotlesid hagide tagamist ja kostja sai hagide tagamise kohtumäärused kätte erinevatel aegadel ning kostja sai hagiavaldused kätte erinevatel aegadel pärast hagide tagamist; kostja oli hagide tagamise tõttu sunnitud esitama määruskaebused; tsiviilasjas vahetusid pärast kirjalikku eelmenetlust kohtunikud ning hagejad muutsid sellest teatamata enda esindamist ja hagejate esindaja otsustas kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitada alles istungipäeval. Eeltoodu koos hageja erinevate ettepanekutega vaidlusaluse lepingu muutmiseks ja kompensatsiooni maksmiseks tingis põhjendatult ulatuslikud materiaal- ja menetlusõiguse alased konsultatsioonid ning suhtlemise kostja ja tema advokaatide vahel;
7) on määruskaebuses eksitavalt väidetud, et arve nr 1945/08 alusel osutatud õigusabi maht on 10 tundi ja selle sisuks on ainult hagi tagamise määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine. Arve oli esitatud ajamahuga 19,06 tundi ja sisaldab ka muid toiminguid peale hagi tagamise määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks OÜ Raisner põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruse summas 313 253,72 krooni ning mõistis hagejatelt kostja kasuks välja solidaarselt 15 811,74 € (247 400 krooni) menetluskulude katteks. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667 juhindudes uue määruse, millega lugeda kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 10 865 €. Summale lisandub riigilõiv 400 kr ehk 25,56 €. Kokku kuulub hagejatelt kostja kasuks välja mõistmisele 10 890,56 €. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb lugeda sõnastatuks järgnevalt: „1. Rahuldada OÜ Raisner avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja jätta OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulud summas 170 400 krooni.
2.Välja mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt 10 890,56 € (kümme tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot ja viiskümmend kuus senti) OÜ Raisner kasuks menetluskulude katteks.“
7.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on olulises osas põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse teostamisel mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega otsustuste põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul kontrollida, missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga, et väljamõistetud menetluskulude suurus ei ole mõistlik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Analüüsides küll ükshaaval iga üksikut kostja poolt esitatud õigusabiteenuse arvet (Advokaadibüroo Sorainen 22 arvet ajavahemikust 22.09.2008 kuni 03.06.2010, t III kd lk 158 – 168 pöördel), jättis maakohus andmata hinnangu kõigist arvetest kogumis nähtuva õigusabiteenuse põhjendatusele ja vajalikkusele tervikuna. Määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud kostja lepingulis(t)e esindaja(te) poolt tegelikult teostatud menetlustoimingute mahtu ja andnud hinnangu, kas kohtule nähtuvate toimingute maht on kooskõlas ülejäänud õigusabiteenuse mahuga, mis seisnes nt tutvumises kohtumaterjalidega, nõupidamistes kliendiga jne.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma esindaja(te) vahendusel esitanud menetluse käigus 10 sisulist menetlusdokumenti (22.08.2008 ja 24.10.2008 määruskaebused hagi tagamise määrustele, 13.10.2008 ja 05.11.2008 vastused hagile, 17.11.2008 seisukoht hageja vastusele määruskaebuse kohta, 04.12.2008 vastuväited hageja seisukohtadele, 22.01.2009 taotlus hagide liitmiseks, 14.10.2009 täiendavad tõendid ja vastuväited, 09.02.1010 seisukoht
hagejate kahjuarvestusele, 04.03.2010 kohtukõne teesid). Sellele lisaks on esitatud väiksemamahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele). Kostja lepingulised esindajad osalesid kahel asjas peetud kohtuistungil. Arvestada tuleb muuhulgas seda, et ehkki algselt menetleti kummagi hageja esitatud hagisid eraldi menetlustes ning kostjal tuli menetlustoiminguid teha topelt, olid hagid esitatud kattuvatel alustel ja asjaoludel ning kostjal ei tulnud oma kummaski asjas kujundada täiesti erinevaid seisukohti.
10.Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leidis, et vaidlusalune tsiviilasi oli oma õigusliku sisu ja tõendusliku mahu poolest keskmisest sedavõrd olulisel määral keerukam, et tingis õigusabikulude väljamõistmise hagejalt absoluutses maksimumsummas, s.o kehtinud piirmäära (190 000 kr) korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Asja eriline keerukus ei tulene iseenesest sellest, et hoonestusõiguse alaseid vaidlusi esineb kohtupraktikas vähe. Hagid esitati AÕS § 2441 lg 1 alusel hoonestusõiguse kandmiseks kinnisasjade omanike nimele põhjendusel, et hoonestaja ei püstitanud kokkulepitud tähtaja jooksul kinnistutele nõutavaid ehitisi (tuulegeneraatoreid ning nende käitamiseks ja teenindamiseks vajalikke tehnovõrke ja rajatisi). Niisugune vaidluse ese on oma olemuselt lähedane lepingust taganemisele või lepingu ülesütlemisele teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (VÕS § 116). Tõendamisele kuulus eeskätt asjaolu, et kostja oleks rikkunud hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenenud kohustusi, mis muuhulgas hõlmas ka nende kohustuste sisu kindlakstegemist (pooltevaheliste kokkulepete tõlgendamist). Vaidlused lepinguliste kohustuste sisu, ulatuse ja täitmise nõuetekohasuse üle on tsiviilkohtumenetluses tavapärased.
11.Ringkonnakohtu arvates ei esine ka muid asjaolusid, mis annaksid alust pidada pooltevahelist vaidluse eset oma olemuselt tavatult keerukaks. Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Toimikust ei nähtu, et asjas oleks toimunud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist, ning et käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud tavalisest märkimisväärselt suurem. Asjas on toimunud 2 kohtuistungit (15.12.2009.a ja 16.02.2010.a). Ühel korral on varem kindlaksmääratud kohtuistungit edasi lükatud, kuid ka seda ei saa iseenesest pidada menetluse mahtu oluliselt mõjutavaks teguriks. Kostja on menetluse kestel oma esindaja(te) vahendusel esitanud 2 määruskaebust (22.08.2008.a ja 24.10.2008.a) maakohtu poolt tehtud hagi tagamise määrustele. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Tähtsust omab muuhulgas ka see, et asja menetleti üksnes esimese astme kohtus. Maakohtu menetlus kestis alla 2 aasta (hagid esitati 31.07.2008.a ja 06.08.2008.a, maakohus tegi otsuse 12.04.2010.a), mis iseenesest ei ole samuti tavatult pikk. Ka toimikute maht ei ületa olulisel määral tsiviilasjades keskmiselt esinevat. Samuti saab pidada tavapäraseks, et hagejad vaidlesid menetluses vastu kostjate seisukohtadele ja taotlustele.
12.Arvestades kohtuasja materjalidest nähtuvate menetlustoimingute mahtu, samuti vaidluse sisulist olemust ja keerukust, ei saa ringkonnakohtu arvates pidada vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulu summas 247 000 krooni. Seejuures ei sea ringkonnakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi
seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
13.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas tsiviilasjas lugeda 10 865 € (170 000 krooni). Lähtudes kostja esitatud õigusabiteenuse arvetelt nähtuvast keskmisest ligikaudsest tunnihindest (2937 kr) vastab see summa ligikaudu 58 töötunnile. Seda saab pidada ka mõistlikuks ja vajalikuks töömahuks arvestades esmajoones kohtus tehtud menetlustoimingute mahtu, kuid mõistlikus ulatuses ka sellele lisanduvat kohtuvälist suhtlust ja konsultatsioone.
14.Seonduvalt õigusabikulude piirmäära kohaldamisega leiab ringkonnakohus, et kohtu poolne hinnang asjas kantud õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele ei sõltu iseenesest sellest, kui suures piirmääras on Vabariigi Valitsuse asjaomase määruse kohaselt võimalik vastava hagihinnaga asjas kaotanud poolelt võitnud poole kasuks kulusid välja mõista. Selles osas on maakohus õigesti teinud esmalt kindlaks, millises summas üldse saaks pidada kostja kulusid põhjendatuks, ning alles seejärel kontrollinud saadud summa vastavust kehtinud piirmäärale. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajate seisukohaga, et ka piirmäära kohaldamisel tuleb arvestada seda, kas asja menetleti üksnes esimese astme kohtus või ka teistes kohtuastmetes. Üksnes asja erilise keerukuse ja mahukuse korral saaks seega pidada põhjendatuks mõista õigusabikulusid välja piirmäära maksimumsummas juhul, kui menetlus piirdus üksnes maakohtuga. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, mille kohaselt käesolev vaidlus sedavõrd keerukas ega mahukas ei olnud.
15.Kuna ringkonnakohtu poolt kindlaks tehtud õigusabikulude põhjendatud ja vajalik maht ei ületa Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määruses nr 306 sätestatud piirmäära hagi puhul hinnaga kuni 1 600 000 kr, s.o 190 000 kr, siis kuulub õigusabikulu summas 10 865 € hagejatelt kostja kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Ringkonnakohus märgib, et ehkki mõlemad hagid esitati VV määruse nr 306 kehtivuse ajal, siis võeti mõlemad hagid maakohtu poolt menetlusse ja ülekaalukas osas menetleti asja juba Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtivuse ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud määruse nr 306 kehtivuse ajal vaid ühe menetlustoimingu, s.o esitanud 22.08.2008.a määruskaebuse maakohtu määrusele hagi tagamise kohta. Siiski said pooled ette näha ja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seega on maakohus põhjendatult juhindunud VV 15.12.2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“.
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.