OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA hagid OÜ Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmise ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja 1:
OÜ Eesti ERA (RK 10402768, Varja küla, Lüganuse vald, 43301 Ida-Virumaa)
Hageja 2:
OÜ Saka ERA (RK 10402283, Varja küla, Lüganuse vald, 43301 IdaVirumaa)
OÜ Raisner (RK 11246939, Jaama 1 A, 11615 Tallinn)
Kostja esindajad:
Advokaadidi Andrus Kattel ja Carri Ginter (Advokaadibüroo Sorainen AS, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA hagid OÜ Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmise ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda
3.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis 12.aprillil 2010 kell 16.00
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I OÜ EESTI ERA ja OÜ SAKA ERA HAGI
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Eesti ERA , OÜ Saka ERA, OÜ Varja Agro ja H.R. (edaspidi Hoonestaja) hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalservituudi seadmise lepingu ning kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingud (edaspidi Leping)
2.Lepingu kohaselt koormasid hageja , OÜ Saka ERA ja OÜ Varja Agro, mille esindajana tegutses juhatuse liige Neil McDermott ja H.R. vastavalt nende omandis olevad kinnisasjad hoonestaja kasuks tasulise hoonestusõigusega tähtajaga 54 aastat, alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse selliselt, et hoonestajal on õigus välja ehitada ja omada hoonestusõiguse tähtaja jooksul koormatud kinnisasjal tuulegeneraatoreid, nende teenindamiseks vajalikke tehnovõrke ja – rajatisi ning juurdepääsuteid.
3.Hoonestaja ja kostja sõlmisid 29.05.2006 asjaõiguskokkuleppe, mille alusel kinnistut koormav hoonestusõigus võõrandati kostjale OÜ-le Raisner ning tehti vastav kanne kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse võõrandamisest hagejat ei teavitatud. Lepingu p 28.4.7 kohaselt kohustus Hoonestaja hoonestusõiguse võõrandamisel üle kandma kostjale lisaks kinnistusraamatusse kantud õigustele ja kohustustele ka lepingu võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad Hoonestaja õigused ja kohustused. Hageja ei ole teadlik, kas kostja Hoonestaja on lepingu p 28.4.7 kohustuse täitnud.
4.24.03.2008 esitas hageja kostjale kinnistut koormava hoonestusõiguse ülekandmise nõude. Kostja vaidles sellele vastu ja tegi hagejale ettepaneku ülekandmise nõudest loobuda. Hageja nõudest ei loobunud. Lüganuse Vallavalitsuse 22.01.2008. kirja nr 94.6/80 kohaselt on kohalik omavalitsus seisukohal, et tuulikuid ei rajata Tallinn-Narva maanteest põhja poole jäävatele aladele ning maanteest lõuna poole asuvate Lüganuse, Mustmätta, Varja, Voorepera ja Aa külade elamutest vähemalt 1 km kaugusele.
5.Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 244 1 lg 1, mille kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. Lepingu p 26.1 järgi ulatub hoonestusõigus hoonestusõiguse alusel rajatud tuulegeneraatorite, nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja – rajatiste alusele ja nende teenindamiseks
vajalikule maale ja juurdepääsuteede alusele maale. Ehitiste arv ja paiknemine hoonestusõigusega koormatud kinnistul määratakse kindlaks ehitusprojektiga.
6.Hageja andmetel puudub kostjal ehitusprojekt, mis võimaldaks tuulegeneraatorite, nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja – rajatiste ning juurdepääsuteede ehitamist. Hageja on seisukohal, et Hoonestaja ja kostja on rikkunud Lepingu p 26.3, mille kohaselt pidi ehitustöödega alustatama hiljemalt 31.12.2007 ja tuulegeneraatorid, teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised ning juurdepääsuteed valmis ehitama kaheksa aasta jooksul.
7.Lepingu p 26, 26. 3 ja 28.1.1. koosmõjust tulenevalt pidi hagejale kuuluvat kinnistut koormava hoonestusõiguse ulatus olema teada hiljemalt 31.12.2007, kuid hagi esitamise hetkeks hagejale hoonestusõiguse ulatus teada ei ole. Olukorras, kus ei ole teada kinnistu koormava hoonestusõiguse ulatus, ei ole hagejal võimalik edukalt oma majandustegevust ette planeerida ja sellega on olulisel määral kitsendatud hageja õigusi kinnistu kasutamisel. Lepingu p 26.1, 26.3 ja 28.2.1 koosmõjust tulenevalt olukorras, kus hagejale ei ole teada hoonestusõiguse ulatus, on hageja sunnitud korras hoidma kinnistut tervikuna ning nimetatu põhjustab või võib põhjustada hagejale põhjendamatuid lisakulutusi, milliste tekkega ei olnud hageja arvestanud, lisaks on alates 01.01.2008 kitsendatud hageja õigused kinnistu kasutamisel.
8.Vastavalt Lepingu p 27.2 hakatakse hoonestusõiguse tasu arvestama hetkest, kui tuulegeneraator ja selle teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised on püstitatud ning elektrienergia tootmiseks valmis seadistatud. Kostja ehitustöödega alustanud ei ole, puudub ehitustööde alustamiseks vajalik ehitusprojekt ning ei ole kehtestatud ehitusprojekti koostamiseks vajalikku detailplaneeringut. Nimetatud asjaolud paratamatult pikendavad ehitustööde perioodi ja annavad aluse asuda seisukohale, et kostja ei täida lepingu p 26.3 sätestatud kohustust ehitiste tähtaegse valmisehitamise osas. Lepingu p 26.3 ja 27.2 koosmõjust tulenevalt on hoonestusõiguse tasu arvestamine ja maksmine otseses seoses kostja poolt lepingu p 26.3 sätestatud tähtaegse ehituskohustuse täitmisega ning mida hiljem kostja ehitustöödega alustab, seda hiljem tekib hagejal õigus hoonestusõiguse tasule. Hageja on seisukohal, et ehitustegevuse tähtaegse alustamata jätmisega võidakse olulisel määral alates 01.01.2008 kitsendada tema õigust tasule ja ta ei saa hoonestusõiguse tasu hoonestusõiguse perioodil sellises mahus nagu oleks saanud kostja poolt Lepingu kohasel täitmisel.
9.Hageja on seisukohal, et hiljemalt 31.12.2007 ehitustöödega alustamise kohustuse tähtaegne täitmata jätmine on Lepingu p 26.3 sätestatud kohustuse oluline rikkumine Hoonestaja ja/või kostja poolt.
10.Hageja palub kohtul tuvastada kostjapoolne oluline lepingurikkumine ja kostja kohustus anda tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks,millega kostja annab hagejale üle kinnistust koormava hoonestusõiguse.
11.Hageja soovib lähtudes TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 hageja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Hageja esitab AÕS § 64 1, AÕS § 244 1 lg 1 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja vastu nõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistut koormava hoonestusõiguse kandmiseks hageja nimele ja hageja kandmiseks hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse. Nõue on kvalifitseeritav kinnistusraamatu kande
tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudena, nagu seda on selgitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.02.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06 punktis 10. 12.Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja seisukohtadega hageja ei nõustu ja leiab, et hagi ei ole aegunud, puudub alus aegumise kohaldamiseks ning vaheotsuse tegemiseks. Hageja leiab, et kostja on jätnud tähelepanuta AÕS § 244 1 lg 3 sätestatu. Tähtaja algus on seotud kinnisasja omaniku poolt nõude esitamise aluse eelduse olemasolust teadasaamisega, mitte sellega, millal hageja pidi eelduse olemasolust teada saama. Nimetatud seisukohta kinnitab ka AÕS § 244 1 lg 3 kohane 2- aastane tähtaeg. Hageja leiab, et kostja poolt rõhutatud 31.12.2007 kuupäeval ei ole antud juhul tähtsust ning nimetaud kuupäevast ei saa arvestada hagi aegumise tähtaega. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja sai ehitustöödega mittealustamisest teada 31.12.2007. Hageja leiab tuginedes TsÜS § 146 lg 5 sätestatule, et kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või ajaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Hageja on seisukohal, et hageja võib nõuda kümne aasta jooksul hoonestusõiguse üleandmist või lõpetamist või sisu muutmist. Hageja esitas kostjale hoonestusõiguse ülekandmise nõude 24.03.2008.a Hoonestusõiguse üleandmise nõude esitamise päeval sai hageja teada nõude esitamise aluse eelduse olemasolust. Hagi esitas hageja kohtule 31.07.2008.a. hageja on seisukohal, et puudub alus hagi aegumise kohaldamiseks ja TsMS § 449 lg 3 kohase vaheotsuse tegemiseks.
13.Hageja leiab, et pooltel on oluliselt erinev arusaam sellest, mida loetakse ehitustöödeks ja hageja on seisukohal, et antud vaidluse lahendamisel on oluline „ehitustöö“ mõiste sisustamine. Hageja jääb seisukohale, et kostja poolt tuulemõõtmismastide püstitamine ei ole ehitamine Lepingu ja Ehitusseaduse mõttes ning Hoonestaja ega ka kostja ei ole alustanud ehitustöödega vastavalt lepingu p 26.3. Hageja leiab , et kostja on jätnud tähelepanuta, et hoonestusõiguse tagasikandmise nõue võib põhineda nii seadusel kui ka lepingul. Hageja on nõude esitamisel tuginenud AÕS § 244 1 , mitte poolte kokkuleppele.
14.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tuulemõõtmismastide püstitamine ei ole ehitamine lepingu ega Ehitusseaduse(EhS) mõttes ning ei hoonestaja ega ka kostja ei ole alustanud ehitustöödega vastavalt Lepingu p 26.3. AÕS § 244 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine), kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Millist rikkumist hageja peab Lepingu oluliseks rikkumiseks, on hageja kirjeldanud hagiavalduses. Hageja leiab, et tuulemõõtmismastid võivad omada ainult lepingu p 3.1 ja p 26.3 kohasele ehitamisele ettevalmistava tegevuse tähendust (nt andmete kogumine) , kuid ei ole käsitatavad ehitustööde alustamisena lepingu p 3.1 ja p 26.3 mõttes.
15.Kuna leping sõlmiti 07.10.2004, ehitusload tuulemõõtmismastide püstitamiseks väljastati alles 10.10.2006.,siis leiab hageja , et kostjal oli piisavalt aega teha ettevalmistustöid ja seega Lepingu kohasel täitmisel alustada ehitustöödega hiljemalt 31.12.2007.
16.Hageja leiab, et kostja käsitlus hoonestusõiguse ulatusest on meelevaldne. EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Lepingu p 26.1 ulatub hoonestusõigus
hoonestusõiguse alusel rajatud tuulegeneraatorite, nende teenindamiseks vajaliku maa ja juurdepääsuteede alusele maale. Eelnimetatud ehitiste arv ja paiknemine hoonestusõigusega koormatud kinnistul määratakse kindlaks ehitusprojektiga. Kostjal puudus seisuga 31.12.2007 (ja ka käesoleval ajal) nii ehitusprojekt kui ehitusluba lepingu p 3.1 ja p 26.3 sätestatud kohustuste kohaseks täitmiseks. Hageja on seisukohal, et pooled arvestasid lepingu sõlmimisel, et ehitustööde minimaalseim periood on periood 31.12.2007 – 07.10.2012. Hageja viitab kostja väitele, mille kohaselt Lüganuse valla poolt planeeringu kehtestamisega viibimine ei pikenda ehitustööde kestust, vaid lükkab edasi ehitustööde alguse. Hageja leiab, et antud väitega on ka kostja ise tunnistanud, et ei ole alustanud Lepingus sätestatud ehitustöödega ning sellest tulenevalt on Lepingut oluliselt rikkunud.
17.Kostjapoolne Lepingu rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja on seisukohal, et lepingus sätestatud tähtaegadest kinnipidamise riisikot kannab kostja, mitte hageja. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja kostja pidi arvestama haldusmenetluse tähtaegadega. Antud juhul ei ole tegemist vääramatu jõuga, mis oleks käsitletav kostjapoolse olulise Lepingu tingimuste rikkumise vabandatavusena. Hageja leiab, et kostja käsitlus lepingu olulisest rikkumisest on meelevaldne ja ei vasta faktilistele asjaoludele.
18.Käesoleval ajal on teadmata, kas hageja üldse mingit tasu kunagi saab ja hageja on seisukohal, et hoonestusõiguse tasu saamine on otseses sõltuvuses ehitustöödega alustamisest ning seda juba eelkõige seetõttu, et kui ei ole valmis tuulegeneraatorid, ei teki ka õigust tasule. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Hageja palub jätta kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA
OÜ RAISNER SEISUKOHAD
20.Kostja hagi ei tunnista.
21.Kostja viitab nõude aegumisele. AÕS § 244 1 lg 3 kohaselt aegub sama paragrahvi 1. lõikes toodud kinnistu omaniku nõue hoonestusõiguse tagastamiseks 6 (kuue) kuu jooksul omaniku poolt vastavast eeldusest teadasaamisest. Vastav eeldus on hagiavalduse kohaselt ehitustöödega tähtaegne mittealustamine hiljemalt 31.12.2007. Asjaolust, et kinnistutel ei ole hageja väite kohaselt ehitustöid alustatud, pidi hageja teada saama samuti hiljemalt 31.12.2007. Hageja kinnitab korduvalt, et tema õigusi on alates 01.01.2008 oluliselt kitsendatud, talle on tekkinud lisakulutusi ning et ehitustööde tähtaegne alustamine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, ehitustööde alustamata jätmise tõttu jäi ta ilma hoonestusõiguse tasust. Lüganuse Vallavalitsuse 22.10.2008 kiri kinnitab koosmõjus viidatud väidetega, et hageja oli hagi aluseks olevatest asjaoludest teadlik hiljemalt 31.12.2007.
22.Hagiavaldus esitati Viru maakohtule 31.07.2008, (OÜ Saka Era hagi 06.08.2008) so 7 kuud pärast seda, kui hageja ehitustöödega mittealustamisest teada pidi saama. Hagi esitamise tähtaeg on 6 kuud. Seega on hagi kostja arvates aegunud.
23.Tulenevalt TsÜS § 143, taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist esitatud nõude aegumise tõttu. Kuigi kostja hinnangul on hagi aegunud, esitab kostja igakülgse õiguskaitse eesmärgil ka sisulised vastuväited hageja põhjendusele. Hagi aluseks on hageja väide, et kostja ei ole alustanud ehitustöid hiljemalt 31.12.2007 ja see on Lepingu p 26.3 oluline rikkumine. Kostja leiab, et hageja väide on nii faktiliselt kui õiguslikult ebaõige.
24.Kostja on enne 31.12.2007 püstitanud 2 tuulemõõtmismasti, mis on vajalikud nii varja tuulikupargi projekteerimiseks kui tulevikus selle elektritoodangu ja müügimahtude juhtimiseks, tuulegeneraatorite seadistamiseks jms tuulikupargi tavapäraseks tööks. Tulenevalt AÕS § 255 1 p 4, peavad hoonestusõiguse tagasikandmise nõude tekkimise eeldused olema hoonestusõiguse seadmise lepingus kokku lepitud. Leping ega seadus ei sätesta, et tuulemõõtmismastide ehitamine ei ole ehitustöö või et ehitustöödega mittealustamine oleks vaidlusaluse Lepingu oluline rikkumine. Kostja on seisukohal, et väidetav ehitustöödega mittealustamine ei ole AÕS § 244 1 lg 1 mõistes hoonestaja kohustuste oluline rikkumine. Kostja viitab TsÜS § 68 lg 5 , mis on kohaldatav vaid juhul, kui seadus või leping paneb isikule kindla sisuga tahteavalduse tegemise kohustuse. Vaidlusaluses lepingus ei ole kokku lepitud, et kui hoonestaja ei alusta ehitustöödega hiljemalt 31.12.2007, siis on hoonestaja kohustatud andma omanikule nõusoleku hoonestusõiguse omaniku nimele tagasikandmiseks. Ka seadus ei pane kostjale sellist kohustust. Seega puudub kostja arvates alus hagi rahuldamiseks. Hageja muud väited ei ole kostja arvates asja lahendamiseks asjakohased.
25.Hageja väide ehitustöödega mittealustamisest on alusetu ja põhjendamatu. Kostja on ehitusutöid alustanud, mida tõendavad 2 püstitatud tuulemõõtmismasti suhtes 10.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 346 j nr 347 ja 20.02.2007 kasutusload nr 365 ja nr 367. Asjaolu, et hetkel on tuulemõõtmismastid ehitisregistris registreeritud ajutiste ehitistena, ei ole lepingu rikkumine, sest tuulemõõtmismasti kasutusaeg on oluliselt pikem kui 5 aastat (EhS § 15 lg 3). Seadus ei keela tuulemõõtmismasti kasutusaja pikendamist 5 aastani ega ka selle ümberregistreerimist ajutisest ehitisest „püsivaks ehitiseks“. Seadus ega leping ei sätesta, et Lepingu p 26.3 mõistes ei ole ajutise ehitise ehitamine ehitustöö, samuti, et tuulemõõtmismasti ehitamine ei ole ehitustöö või ei ole tuulegeneraatorite teenindamiseks vajalik ehitis.
26.Kostja leiab, et omaniku kasutusõigust ei ole rikutud. Kostja leiab, et ka hageja ise ei ole oma õiguste riivet kirjeldades väitnud, et hageja on seetõttu kahju kandnud. Lepingu kohaselt ei pea hoonestusõiguse ulatus olema selge 31.12.2007, samuti ei määra hoonestusõiguse ulatust mitte ehitustööde alustamine, vaid 07.10.20012 seisuga valminud tuulikupargi ehitiste ja rajatiste ning nende teenindusmaa ulatus.
27.Lepingu kohaselt on kostja vaba määramaks tuulegeneraatorite arvu, nende teenindamiseks vajalikke tehnoseadmeid ja –rajatisi ning sellest tulenevalt ka hoonestusõiguse ulatust. Hoonestusõiguse tasu suurus sõltub rajatava tuulikupargi toodanguvõimsusest. Seega on kostjal õigus määrata hoonestusõiguse ulatus, millele
vastab tema kohustus hoonestusõiguse tasu.
tasuda
vastavalt
suurema
tuulikupargi
eest
suuremat
28.Lepingu p 28.2.3 kohaselt ei või hageja teha takistusi tuulepargi ehitiste püstitamiseks ja rajatiste ehitamiseks. Püstitatud ehitiste alune ning teenindusmaa peab Lepingu p 26.3 kohaselt olema teada hiljemalt 07.10.2012. 8 aasta jooksul Lepingu sõlmimisest arvates võib kinnistu omanik e. hageja hoolitsema kinnistute eest kokkulepitud ulatuses ja tingimustel, arvestades, et peab taluma järjest laienevat ehitustegevust ja vastavalt vähenevat hageja kasutusõigust. Samal ajal väheneb ka hageja lepingu p 28.2.1 sätestatud hooldamiskohustus. Seega ei kitsenda kostja kinnistu omaniku lepingust tulenevat kasutusõigust. Hooldamiskohustuse võtmise ja kasutusõiguse vähenemisega on hageja Lepingus nõustunud.
29.Planeeringu kehtestamine ei ole kostja kohustus. Leping ei sätesta minimaalset ehitusaega, see ei tulene ka ühestki lepingu punktist. Kuivõrd tuulikupargi valmimise tähtaeg on 8 aastat lepingu sõlmimisest, tähendab see seda, et omanikud arvestasid juba lepingu sõlmimisel, et tuulikupargi valmimisele eelnevad protsessid on ajamahukad. Lüganuse Vallavanema kiri ei tõenda Lepingu rikkumist kostja poolt. KOKS § 22 lg 1 p 31 kohaselt on üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine volikogu ainupädevuses. Vallavanema isiklik arvamus ei oma õiguslikku jõudu ega ole kohtule siduv.
30.Kostja leiab, et kui isegi asuda seisukohale, et ehitustöid ei ole Lepingu kohaselt alustatud ja see on Lepingu rikkumine, on rikkumine vabandatav. Kostja on teinud kõik endast oleneva kinnistutele tuulegeneraatorite ehitamiseks. Kuigi lepingu p 28.4.1 kohaselt peab kostja hankima projekteerimis- ja ehitusloa, ei tähenda see seda, et kostja saab mõjutada planeerimismenetluse kestust ning peab ehitusloata ehitama. Vallavolikogu pädevust ja tegevust ei saa kostja kohalikult omavalituselt üle võtta ja valla asemel ise planeeringut kehtestada. Kostja on oma nimel ja kulul teinud kõik toimingud, mille tegemine on tema võimuses.
31.Kostja leiab, et kui asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav, ei anna see alust hagi rahuldamiseks, sest tegemist ei ole olulise rikkumisega AÕS § 244 1 lg 1 mõistes. AÕS § 244 1 lg 1 mõistes on lepingu oluline rikkumine kas ehitise tähtajaks mittepüstitamine või muu rikkumine, mis on hoonestusõiguse seadmise lepingus hoonestaja ja omaniku vahel olulise rikkumisena selgesõnaliselt kokku lepitud. VÕS § 116 ei ole hoonestusõiguse omanikule tagasikandmise vaidluses kohaldatav. Hoonestusõiguse lõppemise sätestab asjaõigusseadus. Kostja viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-06 p 12 seisukohale, et hoonestusõiguse omanikule kandmise eeldused peab määratlema hoonestusõiguse seadmise leping.
32.Kostja ei ole rikkunud hoonestusõiguse tasu maksmise kohustust. Hageja ei ole märkinud, millest ta kostja väidetava mittekohase täitmise tõttu ilma jääb. Lepingu kohaselt muutub hoonestusõiguse tasu sisenõutavaks pärast 07.10.2012. lepingu p 27.1 ja 27.2 kohaselt määratakse tasu kindlaks püstitatud ja tootmisse lülitatud tuulegeneraatorite võimsuse alusel. Hoonestusõiguse tasu maksmine ei sõltu seega mitte tuulegeneraatorite ehitamise alustamisest, vaid nende tootmisse lülitamisest. Hageja ei ole kostja süül millestki ilma jäänud ega kahju kandnud.
33.Kostja leiab, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et kostjalt hoonestusõiguse äravõtmisele suunatud hagi esitamine kui hageja õigusi ei ole rikutud, hageja ei ole kahjusid kandnud ja hageja on saanud nn ooteperioodi eest ettemaksuna suure summa, on vastuolus TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud keeluga.
34.Kostja palub tuginedes TsÜS § 143, TsMS § 449 lg 3, AÕS § 1, 2441 lg 1 ning § 255 1 p 4, - teha vaheotsus ja jätta OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA hagid jätta rahuldamata aegumise tõttu; - vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; - menetluskulud jätta hageja kanda.
35.Kostja rõhutab, et mistahes ehitustegevus (hageja ei pea seni kostja poolt rajatud 0 m kõrguste mõõtemastide püstitamist ehitamiseks 07.10.2004 lepingu tähenduses) eristub selgelt põlluharimisest ja karjapidamisest ning on seega tajutav mõistlikule ettevõtjale kontorist, kodust väljudes ja oma tootmishooneid või vallakeskust külastades. Samuti on mõistlikule põllumajandusettevõtjale tajutav ka see, kui vaatamata lepingus lubatule ei ole tema tegevuskohas asuvatele temale kuuluvatele rohu- ja põllumaadele tuulikupargi rajamisega alustatud. Kostja on seisukohal, et hagid on aegunud, kuna need esitati 31.07.2008 ja 06.08.2008, seega pärast AÕS § 244 1 sätestatud aegumise 6- kuulise tähtaja möödumist. Hageja ei pea mõõtemaste ehitiseks ega nende püstitamist ehitamiseks ehitusseaduse mõttes. Hageja seiskoha lükkavad ümber Lüganuse Vallavalitsuse ehitus- ja kasutusload. Liitumislepinguga nr PVFIN.062-2 on tõendatud, et tegemist on elektripaigaldisega, milleks on Lüganuse vallas asuvad 75 elektrituulikut liitumisega elektrivõrguga ja Püssi alajaama ümberehitamisega selle tarbeks. Kostja ei ole hagejate olukorda halvendanud. Mõlema ettevõtte juhatuse deklaratsioonides on äriühingu suhtes märgitud, et majandusaasta aruanded kajastavad kõiki olulisi asjaolusid, mis ilmnesid äriühingute seisundi, riskide ja kavatsuste suhtes. Seega hagejate enda poolt registripidajale teatatud hinnangul puudub kostjal igasugune mõju hagejate majandustegevusele. Hagejad on kostjalt ettevalmistusperioodi kestuse ning hoonestusõiguse tasu ettemaksuna kokku saanud ca 2,5 milj krooni
III
EELISTUNG JA KOHTUISTUNG
36.Hageja jäi eelistungil hagiavalduses toodud seisukohtade juurde.
37.Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kostja on seisukohal, et ei AÕS ega 24.oktoobril sõlmitud lepingu punktid ei sätesta, et hageja kirjeldatud asjaolud paneksid kostjale kohustuse, mida hageja nõuab. Hageja ütles, et kahju arvestada ei oska. Kostja on hagejatele tasunud kokku ca 2,5 milj krooni Ehituse lõpptähtaeg ei ole saabunud.
38.Kostja Raisner OÜ seaduslik esindaja selgitas, et kostja on loonud kõik tuulepargi ehitamiseks ja eksporteerimiseks. Raisner OÜ-s 65% kuulub maailma taastuvenergeetika kontsernile Hispaania Ibertola. 25% kuulub Euroopa rekonstruktsioonipangale, 10% OÜ Adepta. Tuulepargi planeering on valmis. Planeering on tutvustatud ja arutamine toimub 12. jaanuaril. Protsessid toimivad ja kõik liigub ja
läheb edasi. Tuulemõõdumassi tähtaeg ei ole kostjale teada. Kostja ei tea, millises järjekorras nad rajavad. Kõik tuleneb hoonestusõiguslepingust ja seda täidetakse korrektselt. Eksperdid on seisukohal, et kõik on korrektselt ettevalmisatud.
39.Tunnistaja R. S. selgitas, et lepingu rikkumisest ei teadnud enne hagi kohtusse esitamist midagi. Jutuajamist tuulikupargi ehitamise tähtajast ei mäleta. Aprillis 2007 kohtusid N. M., V. S., H. R. ja tunnistaja R. S.. Sooviti anda projekti kulgemise ülevaate. Aprillis 2007 kuuldi sellest, et tuulepargi projekt võtab veel umbes aasta aega. Nõuti raha selle eest, et üldse alustada läbirääkimisi täiendavate hoonestusõiguste kohta.
40.Tunnistaja A. S. selgitas, et paigaldatud on kaks meteoroloogilist masti. Tuulepark rajatakse lagedale. Tuulepargi rajamise eelduseks on tuulemõõdumasti ehitamine. Mõõdumast mõõdab tuulekiirust, suunda, õhutemperatuuri, õhuniiskust ja õhurõhku erinevatel kõrgustel. Mõõdumastid on tuulepargi oluline osa ja see jääb alles kuni tuulikud on ehitatud. Need mõõdumastid on vajalikud tuulepargi töö jälgimiseks. Leping sõlmiti pika arutamise tulemusena. H. R. jutust sai tunnistaja aru, et läbirääkimised olid keerulised. Tuulegeneraatoreid veel rajatud ei ole.
41.Tunnistaja K. K. selgitas, et oli H.R., Saka Era ja Eesti Era vahel sõlmitud lepingu ettevalmistaja. Plaanis oli alustada tuulepargi planeeringuga. Idee oli sõlmida leping suurema maaomanikuga. Algas see 2006. aastal. Lepingus oli ettenähtud 2 tasu100 000EUR talumiskohustuse eest ja teine tasu ettemaks hoonestusõiguse eest. Sellest hetkest kui park on valmis, kui tuulegeneraator hakkab tootma, algab tasaarvestus hoonestusõiguse tasu ettemaksu eest. Hagejal oli talumiskohustus raha saamise hetkest ja kohustus kestab seni kuni ehitus lõpeb.
42.Tunnistaja A. R. selgitas, et oli tol ajal Saka ja Eesti ERA juhatuse liige, allkirjastas lepingu. N. M. oli ise lepingu allkirjastamise juures. Omanik osales ka läbirääkimistel. 100 000 EUR maksti tuulepargi talumise eest. Kõik lepingupunktid said notari juures läbi arutatud. Lepingu p 29.2 talumiskohustus ja kompensatsioon selle eest, et omaniku õigused piiratakse. Omanik ise koostas lepingu, omaniku firma majanduslik seis oli halb. H.R. lubas ehitada tuulepargi nii kiiresti kui võimalik. Ehituse alustamise aeg 3 aastat hiljem oli pandud selleks, et anda 3 aastat ettevalmistusaega. Mõlemal poolel oli vaja ettevalmistusaega, lepingu sõlmimise järgselt olid pooled väga rahul. Omaniku poolt oli see parim leping, mida ta üldse võiks saada, sest tema majanduslik seis oli kehv. Leping andis firmale uue hingamise. Omanik oli väga huvitatud tuulegeneraatorite ehitamisest ja teadis tuulikuparkidest rohkem kui meil siin teati.
43.Kostja esindaja selgitas, et kostja püstitas nii palju kui võimaldas kokkuleppe kohaliku omavalitsusega. Kohtuistungi toimimise seisuga on lepingutingimused täidetud. Lepingu rikkumisest saab rääkida siis kui 2012 oktoobri seisuga ei ole tuulegeneraatoreid püsti pandud.
44.Kohtukõnes 16.02.2010 kohtuistungil toetas hageja hagiavalduses toodud seisukohti ja põhjendusi. 44.1 Lepingu p 26.3 leppisid pooled kokku kahes olulises tingimuses: - kostja pidi ehitustöödega alustama hiljemalt 31.12.2007; - kõik hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad tuulegeneraatorid, nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised ning juurdepääsuteed pidi valmis ehitama 8 aasta jooksul Lepingu sõlmimise päevast arvates.
Hageja on seisukohal, et pooled leppisid kokku lepingu p 26.3 olulistes tingimustes, mille rikkumine annab aluse hagi esitamiseks AÕS § 244 1 alusel. Tuulemõõtmismastid ei ole hageja hinnangul Lepingu p 26.3 kohased tuulegeneraatorid, nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised ning juurdepääsuteed. Ehitusload on välja antud ainult tuulemõõtmismastidele. Ajutised mastid ei ole Lepingu p 26.3 ettenähtud ehitised. 44.2 Lepingu p 28.1.1 ja 28.2.1 koosmõjust tulenevalt rikkus kostja lepingut oluliselt. Hoonestusõiguse ulatus pidi olema ka hagejale teada. Hageja on seisukohal, et Lepingu rikkumist hoonestaja poolt, kus hoonestaja ei ole alustanud kokkulepitud ajal ,ehitustöid saab käsitleda olulise lepingurikkumisena, mis annab omanikule aluse nõuda hoonestusõiguse tema nimele kandmist. Hageja leiab, et hoonestusõiguse omanikule tagasilangemise eeldused võivad olla poolte vahel kokku lepitud, kuid kokkuleppe puudumine ei välista hoonestusõiguse tagasinõudmise õigust olulise lepingurikkumise tõttu. 44.3 Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, mille kohaselt kostja leiab, et hoonestusõiguse tasu saamise õigus tekiks hagejal pärast 07.10.2012. Lepingu p 27.2 näeb ette, et hoonestusõiguse tasu halatakse arvestama hetkest, kui tuulegeneraator ja selle teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised on püstitatud ning elektrienergia tootmiseks valmis seadistatud. Hageja leiab, et oluliseks lepingurikkumiseks tulebki lugeda ehituse alustamise tähtaja rikkumist, kuna see annab hagejale põhjuse eeldada, et tuulepargi lõpptähtajaks valmisehitamise kohustust ei täideta. See toob aga kaasa hagejal olulisel määral ilmajäämise tulust, mida ta lepingu sõlmimisel lootis saada. Igasugune viivitus lõpptähtajast kinnipidamisel toob kaasa ilmajäämise hoonestusõiguse tasust. Hageja leiab, et luna talumiskohustust expressis verbis lepingusse sisse kantud ei ole, ei saa rääkida mingisugusest talumiskohustusest, ning sellekohased kostja väited tuleb jätta tähelepanuta. 44.4 Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Hageja rõhutab, et aegumistähtaja algust on seotud nõude esitamise aluse eelduse olemasolust teadasaamisega, mitte sellega, millal hageja pidi eelduse olemasolust teada saama. Hageja sai nõude esitamise aluse eelduse olemasolust teada 24.03.2008, mil ta esitas kostjale hoonestusõiguse ülekandmise nõude. Hagi on esitatud 6-kuulise perioodi kestel ja seega puudub alus hagi aegumise kohaldamiseks.
45.Kostja jäi oma vastuväidete juurde. 45.1 Kostja leiab, et hagi on aegunud. AÕS § 244 1 lg 3 kohaselt aegub kinnistu omaniku nõue hoonestusõiguse tagastamiseks 6 kuu jooksul omaniku poolt vastavast eeldusest teadasaamisest. Vastav eeldus kostja hinnangul on hagiavalduse kohaselt ehitustöödega tähtaegne mittealustamine hiljemalt 31.12.2007.Hagejad tegid päringu tuulikupargi ehitamise kohta Lüganuse Vallavalitsusele. Seega tõendasid hagejad , et teadsid kostjale süükspandavat „rikkumist“ enne 22.01.2008, mil nad said vallavalitsuselt vastuse tuulikupargi ehitamise kohta tehtud päringule. Kostja põhistab, miks hagejad eelduslikult teadsid hagides kostjale etteheidetavast tegematajätmisest juba enne 31.12.2007; - lepingualased kinnistud asuvad hageja tegutsemiskohast nägemiskauguses ning külgnevad hageja juhatuse liikmete ja töötajate igapäevaste liikumismarsruutidega; - 10 kinnistut Lepingu alusel hoonestusõigusega koormatud 21-st kinnistust asub Varja külas; - hagejate tegevuskoht on samuti Varja küla;
-
hagejate juhatuse liikmete elukohaks on äriregistri andmetel Varja küla; 17 vaidlusaluste hoonestusõigustega koormatud kinnistut on lagedad metsata põllumaad, mis asuvad hagejate kontorihoonest 0,4-1,6 km kaugusel; 11 kinnistut asuvad Tallinn-Narva maantee ja/või Lüganuse tee läheduses ja paistavad vahetult teele; 5-l kinnistul asuvad hagejatele kuuluvad ja igapäevaselt kasutatavad põllumajandushooned. Kohaliku lehe Lüganuse Uudised nr 1 ja 2 (ehk 01.11.2007 2 lk 3 ja 01.12.2007) anti ülevaade tuulikupargi käekäigust. Lüganuse Uudised nr 1 tõendab, et hagejad olid olukorrast teadlikud enne 31.12.2007. Kostja taotleb hagi aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 143 45.2 Kostja leiab, et Lepingut rikkunud ei ole. Hagejad ei vaidlusta, et kostja ehitas enne 31.12.2007 tuulikupargi alale tuulemõõtemastid ja rekonstrueeris Püssi alajaama, kuid hageja väitel ei ole tegemist ehitustööga. Kostja viitab VÕS § 23 lg 2, mis sätestab, et lepingupoolte kohustused on määratud lepingus või sätestatud seaduses. Asjaõiguste sisu ja lõppemise sätestab asjaõigusseadus (§ 1). Tulenevalt AÕS § 255 1 p 4 peavad hoonestusõiguse tagasikandmise nõude tekkimise eeldused olema hoonestusõiguse seadmise lepingus kokku lepitud. Lepingu p 26.3 ei määratle hoonestusõiguse tagasikandmise aluseid. Need alused peavad sõnaselgelt olema kokku lepitud. 45.3 Kostja peatub ehitustöö legaaldefinitsioonil: Lepingu p 26.3 kohaselt „hoonestaja kohustub kõik hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad tuulegeneraatorid, nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja rajatised ning juurdepääsuteed valmis ehitama kaheksa (8) aasta jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast, sealjuures ehitustöödega alustama hiljemalt 31.12.2007“ kostja leiab, et „ehitustöödega alustamine“ on kasvõi ühe tuulegeneraatori teenindamiseks vajaliku tuulemõõtemasti ehitamise alustamine. Leping ega seadus ei sätesta, et tuulemõõtemastide ehitamine ei ole ehitustöö või et mõõtmismast ei ole tuulegeneraatori teenindamiseks vajalik ehitis või et Püssi alajaama rekonstrueerimine ja ühendusliin tuulikupargiga ei ole tuulegeneraatorite teenindamiseks vajalik ehitis või et korraga kõigi tuulikute ehitustöödega mittealustamine oleks vaidlusaluse lepingu oluline rikkumine. Kostja leiab, et tuulemõõtemastide püstitamine on ehitamine / ehitustöö nii ehitusseaduse kui poolte vahel sõlmitud lepingu mõttes (EhS § 2 lg 1, 3 6 p 1) Kostja on seisukohal, et hagide rahuldamiseks puudub alus ka siis, kui hagid ei oleks aegunud. 45.4 Kostja leiab, et hoonestusõiguse tasu saamise õigus tekib hagejal pärast 07.10.2012 (Lepingu p 26.3, 27.1, 27.3). Kostja on seisukohal, et hoonestusõiguse äravõtmisele suunatud hagi esitamine olukorras, kus hageja õigusi ei ole rikutud ning hageja ei ole kahju kandnud ning hageja on ooteperioodi eest ettemaksuna saanud suure summa, on vastuolus TsÜS 138 lg 2 sätestatud keeluga. Hoonestusõiguse tagastamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise hoonestajalt saadud ettemaksu ja kompensatsiooni, so kokku 2 307 170 krooni ulatuses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus annab kõigepealt oma hinnangu kostja poolt püstitatud hagi aegumise küsimusele, millest sõltuvalt saab kohus otsustada kas kohtu hinnangut ning otsustust hagejale hoonestusõiguse ülekandmise ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise nõudes saab järgneda või mitte. Hageja on kohtumenetluse kestel jätkuvalt olnud seisukohal ,et hoonestaja on lepingutingimusi rikkunud .Seega rikkumise puhul on hagejal olnud õigus tuginedes Asjaõigusseaduse (AÕS)§ 244 ́ lg.1 –le nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. AÕS § 244 ́lg.3 kohaselt aegub AÕS § 244 ́lõikes 1 nimetatud nõue kuue kuu möödumisel hetkest ,mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust ,kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. Kostja märgib , et hoonestusõiguse seadmise lepingus ei olnud sõnaselgelt kokku lepitud, et rikkumise tagajärjeks on hoonestusõiguse tagasilangemise nõudeõiguse tekkimine kinnistu omanikule. Kohus leiab , et kahtlematult oleks sellise sätte sisseviimine lepingusse reguleerinud täpselt omanike ja hoonestaja suhetest tingitud tagajärgi , kuid aegumise küsimuse otsustamisel on eelkõige oluline küsimus see, kas hageja pöördus kohtusse seaduse poolt ettekirjutatud tähtajal kui ta ise pidas lepingu rikkumist oluliseks. Hagejatel lepingu poolena oli enda õiguste kindlustamise huvides kontrolliõigus lepingu täitmise üle , kuna selleks ei olnud lepingus seatud kedagi kolmandat isikut. Hagiavalduse kohaselt on ehitustöödega tähtaegselt mittealustamine hiljemalt 31.12.2007 eelduseks AÕS § 244 ́lg.1 rakendamisele. Kostja leiab, et kuivõrd lepingu p. 26.1 kohaselt eelneb ehitustöödega alustamisele ehitusprojekti kooskõlastamine hagejatega ja seda ei ole toimunud ,siis peaks rikkumine hagejatele teada olema enne 31.12.2007 .Kohus aktsepteerib seda seisukohta. Lüganuse Vallavalitsus on saatnud hagejatele 22.01.2008 ka kirja, mille sisust kajastub, et see on vastus hagejatele tuulikupargi ehitamise kohta tehtud päringule. Seega pidid hagejad oma õiguste rikkumisest teada saama varem kui 22.01.2008. Ka see seisukoht on kohtu poolt aktsepteeritav. Kostjad märgivad ka järgmisi põhjuseid, miks hagejad pidid teadma kohtusse pöördumise eelselt üle kuue kuu varem oma õiguste rikkumisest. Need on : - hagejate tegevuskohaks on Varja küla,kus asub 10 kinnistut hoonestusõigusega koormatud 21-st kinnistust - hagejate juhatuse liikmed V. S. ja N. M.t on oma elukohaks äriregistris märkinud Varja küla - hagejate kontorist on tuulepargi lagedad põllumaad 0,4 – 1,6 km kaugusel, hagejate juhatuse liikmete ja töötajate igapäevane liikumismarsruut võimaldab nägemisulatust ka ehitatava tuulepargi aladele - viiel kinnistul asuvad hagejatele kuuluvad ja igapäevaselt kasutatavad põllumajandushooned - mistahes ehitustegevus 80 m kõrguste mastide ja ca 8000m2 aluse pinnaga mõõtemastide püstitamises eristub selgelt maaharimisest ja karjapidamisest, kodust väljudes ja tootmishooneid või vallakeskust külastades :neid maste mitte ehitades ei saa see jääda märkamatuks. - Kohaliku ajalehe „Lüganuse Uudised „ veergudel on 1.novembril 2007 ja 01.detsembril 2007 antud ülevaade tuulikupargi käekäigust. Otsepostitusega jõudsid ajalehed kõikidesse valla postkastidesse. Seega pidid rikkumised olema teada ka avalikkuse kaudu enne 31.12.2007 Tunnistaja Raigo Sõlg ütlustest 15.12. 2009 kohtuistungil on samuti lugeda , et me rääkisime aprillis 2007 sellest, et Varja tuulepargi projekt võtab aega veel vähemalt aasta.
Kõik need põhjendused on kohtu arvates arvestatavad hageja poolt tema õiguste rikkumiste teada saamiseks. Hageja ei ole mitte millegagi põhjendanud, et ta sai nõude esitamise alusest teada alles 24.03.2008 ,mil esitas kostjale hoonestusõiguse ülekande nõude. Hageja eristab oma õiguste rikkumise teadasaamisel kahte momenti : üks on „oma õiguste rikkumise eelduse olemasolust teadasaamine „ja teine on :“pidi oma õiguste rikkumise eeldustest teada saama“. Kohtule ei ole usutav , et hageja sai enda õiguste rikkumise olemasolu eeldustest teada kostjale nõude esitamise päeval 24.03.2008 ,kuna ta pidi sellest kostja eeltoodud väidetele tuginedes teada saama varem, so hiljemalt ajal, mil ta sai vallast kirja, so. 22.jaanuaril 2008 .On usutav , et eeldus teada saamiseks langeb kokku selle tegeliku teada saamisega, mis toimus hiljemalt valla 22.jaanuari 2008 kirja kättesaamisega. Kohus leiab, et 2-aastane tähtaeg AÕS § 244 ́lg. 3-s on sätestatud selleks, et see ei ületaks tähtaja mõistlikkuse piiri, mil eelduse olemasolust teada saamine annab hagemise õiguse. Eesti ERA hagiavaldus on Viru Maakohtule esitatud 31.07.2008 , Saka ERA hagiavaldus 06.08.2008. Mõlemad hagiavaldused on esitatud üle kuue kuu möödumisel ajast ,mil hagejad pidid olema teada saanud ja said teada (kõige hilisem tärmin 22.jaanuar 2008)enda õiguste rikkumisest. Tuginedes TsÜS § 143 ja AÕS § 244 `lg 3 rakendab kohus aegumist . Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
Menetluskulud Menetluskulud jäävad hageja kanda tuginedes TsMS § 162 lg 1-le . Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Marge Tamme
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.