Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 03.11.2003 sõlmisid pankrotivõlgnik ja JEOÜ ehituse töövõtulepingu XXX korterelamu remontimiseks. Töövõtulepingu p.7.1.1 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma peale vastava Töömahu sooritamist ja Tellija poolt vastuvõtmist Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kinnitatud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve alusel. Töövõtja poolt esitati Tellija esindajale juhatuse liikmele LT teostatud tööde akt, mille LT 30.09.2004 allkirjastas. Sellest aktist lepingus ettenähtud tööde lõpetamise kohta nähtub, et pooled konstateeriva, et töövõtja poolt on leping täidetud täies mahus ja selles osas tellijal töövõtjale pretensioone ei ole. Lepingu punktis 7.1.6 sisaldub tingimus, et lõpparvelduse tegemise eeltingimuseks on töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon. Lepingu p.5.1.3 järgi on tellijal tööde teostamise tähtaegadest (ka vahetähtaegadest) ja tööfrondi üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamisel, mis ei ole eelnevalt kooskõlastatud tellijaga, õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 0.5% ulatuses töövõtuhinnast iga tähtajast üle läinud päeva eest. Kuna lepingujärgne töövõtuhind oli 23 598,10 eurot, oleks olnud võimalik arvestada 5 kuu eest leppetrahvi 17 698,57 eurot. Juhatus, kes oli allkirjastanud teostatud tööde akti ja kinnitanud sellega, et töövõtja poolt on leping täidetud täies mahus ja selles osas tellijal pretensioone ei ole, jättis aga kasutamata õiguse nõuda töövõtjalt leppetrahvi. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud poolt õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Vastavalt Hageja üldkoosoleku protokolli lisale 28.09.2003 kinnitasid kõik korteriühistu liikmed oma allkirjaga, et nad on nõus tasuma oma osa maja fassaadi renoveerimisest vastavalt XXXKÜ poolt esitatud arvele ja maksetähtajale. Seega oleks pidanud korteriühistu juhatus pärast Töövõtja poolt esitatud teostatud tööde akti allkirjastamist esitama 30.09.2004 korteriühistu liikmetele arved tasumiseks, mida aga tehtud ei ole. 28.04.2005 esitas JEOÜ pankrotivõlgniku vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 03.04.2008 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-10222 osaliselt JEOÜ hagiavalduse ja mõistis pankrotivõlgnikult hageja kasuks välja 30 111,33 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2008 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu kohtuotsus ning mõisteti pankrotivõlgnikult hageja kasuks välja 31709,13 eurot. Riigikohtu 09.02.2009 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-719 jäeti pankrotivõlgniku kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus on jõustunud. 13.10.2009 esitas võlausaldaja JEOÜ pankrotivõlgnikule pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda võlgnevus summas 19 230,11. 30.10.2009 toimunud erakorralisel üldkoosolekul otsustasid KÜ XXX liikmed esitada ise kohtusse pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus esitati Harju Maakohtule 06.11.2009. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul vara 1 289,23 eurot, kohustusi aga 21 379,91. Harju Maakohtu 22.12.2009 määrusega lõpetati võlgniku XXXKÜ suhtes pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 12.03.2010 kohtumäärusega Harju Maakohtu 22.12.2009 kohtumääruse ning saatis asja edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 10.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-58261 kuulutati välja XXXKÜ registrikood XXX pankrot ning pankrotihalduriks määrati Tiina Mitt. XXXKÜ põhikirja punkti 1 kohaselt on ühistu asutatud 11.aprillil 1996.a ning ta on kantud registrisse 22.01.1999 registrikood nr XXX all. Juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumise ajal s.0.15.10.2004 olid korteriühistu juhatuse liikmed AP ja LH(T ). Ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare aruande (punkt 2.2.) kohaselt on pankrotivõlgnikul kohustusi vähemalt summas

21 379,91 eurot, sh JEOÜ ees summas 19 413,80 eurot ja kohtutäitur Risto Sepa ees summas 1 966,11 eurot. Nimetatud kohustuste ja kohustuste suuruse osas puudub vaidlus. Nõuete kaitsmise koosolekule esitati võlausaldaja OÜ MEOÜ nõue summas 20 781,37 eurot. Nõue on pankrotihalduri poolt kontrollitud ja tunnustatud ning sellele ei ole esitatud vastuväiteid ning nõue on üldkoosoleku poolt tunnustatud. Hageja võlg ja kohustused võlausaldaja JEOÜ ees tekkisid seoses 03.11.2003 sõlmitud ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega hageja poolt. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja (XXXKÜ) jättis põhjendamatult tasumata ehituse töövõtulepingu alusel tellitud tööde eest summas 16 653,46 eurot ning kohustuse täitmisega viivitamise eest kuulub tasumisele viivised summas 15 055,67 eurot, kokku summas 31 709,13 eurot. Kohtuotsusega on tuvastatud, et võlausaldaja JEOÜ nõue muutus sissenõutavaks vastavalt 08.01.2004 ja 15.10.2004. Hageja on seisukohal, et kostjad on põhjustanud oma tegevusetusega hagejale kahju ning nad vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kostjate vastutuse aluseks on mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 1. Vaidlusalusel perioodil (08.01.2004 kuni Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumiseni 17.11.2008) kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Osundatud sätte lõike 4 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega viiviste summa, mis on käesoleva ajani tasumata, muutus sissenõutavaks Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumisest 17.11.2008.a. Kostjate tegevusetuse tõttu, jättes tasumata hageja võlausaldajale töövõtulepingus kokkulepitud tasu, esitati XXXKÜ pankrotimenetluses hageja vastu nõudeid kokku summas 21 379,91 eurot, sh JEOÜ nõue summas 19 413,80 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja jättis tasumata võlausaldaja JEOÜ poolt esitatud arved ning hagimenetluses mõisteti hagejalt võlausaldaja JEOÜ kasuks välja põhivõlg summas 16 653.46 eurot ja viivised summas 15 055,67 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu otsust võlgnik täitma ei asunud ning 24.03.2009 alustati täitemenetlus võla sissenõudmiseks. Ka täitemenetluses ei olnud võimalik kogu kohtuotsust täies mahus täita ning hageja võlgnevus on 17 835,82 eurot. Kuivõrd võlgnik viivitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse täitmisega lisandusid alates 18.11.2008 kuni pankroti välja kuulutamiseni (10.06.2010) viivised summas 1 577,98 eurot, kokku JEOÜ nõue summas 19 413,80 eurot. Vaidlusalusel perioodil kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama seaduse § 27 lg 1 järgi on igal juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatut teisiti. Antud vaidluses saab õigustoiminguks lugeda mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 1 mõttes ka lepingute sõlmimist ning võlaõigussuhtest tekkinud kohustuste täitmist, sh kohustust tasuda lepingust tulenevad arved. Seega oli juhatuse liikmetel õigus ja kohustus tasuda tähtaegselt ehituse töövõtulepingu alusel esitatud arved. Kuna kostjad jätsid arved põhjendamatult tasumata, on kostjate kohustuste õigusvastaseks rikkumiseks arvete tasumata jätmine. Kohustuste rikkumine ei eelda kohustuste täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset ja hilinenud täitmist. Hageja kahjuks on pankrotimenetluses hageja vastu esitatud JEOÜ nõue summas 19 413,80 eurot. Kahju tekkis hagejale kostjate poolse kohustuste õigusvastase rikkumisega, seega on kahju (võlausaldaja nõue) põhjuslikus seoses kostjate (juhatuse liikmed) kohustuste rikkumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud hoolsusnõuet oma kohustuste täitmisel.

Kostjate vastus Hageja leiab, et kui juhatuse liikmed oleksid oma kohustusi vajaliku hoolega täitnud, siis oleksid nad pidanud vastavalt lepingule pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist 30.09.2004 esitama ühistu liikmetele arved tasumiseks üleantud tööde eest, mida nad aga ei teinud. Eelnevast järeldub, et hageja heidab kostjatele sisuliselt ette tegevusetust, s.t hageja väitel pidanuks kostjad esitama arved liikmetele pärast 30.09.2004.a. akti allkirjastamist. Hageja on kostjate vastu esitanud tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Kuigi kostjad on arvamusel, et nad oma kohustusi rikkunud ei ole ning hagist ei nähtu, kas nõue põhineb lepingulisel või deliktilisel alusel, siis sõltumata kostjate sisulistest vastuväidetest hagile on hageja nõue esitatud aegunult. Õiguskirjanduses on nõude aegumise kontekstis asutud seisukohale, et kui kohustuse rikkumine seisneb tegevusetuses, muutub sellele tuginev nõue sissenõutavaks ajast, mil kõige hiljem tuli tegu teha. Kuivõrd hageja väitel pidanuks kostjad pärast 30.09.2004 akti allkirjastamist oma hoolsuskohustusest tulenevalt esitama oma liikmetele arved, siis tuleb arvestada, mis oleks olnud arvete esitamiseks nö mõistlik aeg. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste, kuid arvestades üldiselt teadaolevat praktikat, mille kohaselt esitatakse ühistu poolt oma liikmetele arveid igakuiselt, saanuks mõistlik aeg olla arvete esitamiseks olla maksimaalselt üks kuu. Seega muutus hageja tegevusetusele tuginev nõue sissenõutavaks vähemalt 2004.a. jooksul. MTÜS § 32 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Nagu viidatud, muutus hageja tegevusetusel põhinev nõue sissenõutavaks hiljemalt 2004.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud alles 17.01.2012.a., s.o ligi 7, 5 aastat hiljem. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. TsÜS § 143 järgi võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjate hinnangul on hageja nõue kostjate vastu aegunud. Kostjad taotlevad kohtult aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 143. Kostjad osundavad siinkohal, et varasema kohtumenetluse poolteks töövõtulepingust tulenevas vaidluses olid juriidilised isikud KÜ XXXja OÜ JE. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend siduv vaid menetlusosaliste endi suhtes. Seega ei ole kohtuotsus õiguslikult siduv menetluses mitte osalenud isikute suhtes, kelleks antud juhul on eelkõige KÜ füüsilistest isikutest liikmed ja/või juhatuse liikmed. Aegumise kontekstis tähendab see eeskätt seda, et hageja ei saa tugineda aegumise katkemisele kostjate suhtes. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostjate taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt kostjad on põhjustanud oma tegevusetusega hagejale kahju ning nad vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kostjad oleksid pidanud vastavalt lepingule pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist 30.09.2004 esitama ühistu liikmetele arved tasumiseks üleantud tööde eest, mida nad aga ei teinud. Kohtuotsusega on tuvastatud, et võlausaldaja JEOÜ nõue muutus sissenõutavaks vastavalt 08.01.2004 ja 15.10.2004.

Kostjad leiavad, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagiavalduse kohaselt on kostjate vastutuse aluseks MTÜS § 32 lg 1, mille järgi vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 3 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist alates 30.09.2004. a, mil allkirjastati töövõtja poolt teostatud tööde akt ja korteriühistu juhatus oleks pidanud esitama korteriühistu liimmetele arved tasumiseks (tl 5). Hageja pöördus kostjate vastu kohtusse 17.01.2012. a. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.09.2009. a. Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud võimalus oma õiguste kaitseks ka õigeaegselt kohtusse pöörduda. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Hageja seda ei teinud. TsMS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostjate menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetlusabikulud proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud täies ulatuses, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas TsMS § 179 lg 7 ja 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.