Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Jätta menetluskulud kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Julianus Inkasso OÜ esitas 23.04.2012 Viru Maakohtule hagi M. S.`i vastu 231,47 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus võttis 25.04.2012 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 07.05.2012.a. TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja pole tähtaja jooksul kohtule vastust esitanud ega taotlenud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hageja nõue summas 231,47 EUR on põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 111,84 (47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 63,91 eurot hagi esitamisel) eurot (tl. 21, 48), õigusabikulusid summas 95,87 eurot (tl. 7). TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses,

arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub kostja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 115,76 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv summa võiks moodustada 57,88 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 169,72 eurot, sh riigilõiv summas 111,84 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 57,88 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 169,72 EUR.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.