Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 06.juuni 2012, Tallinn 2-11-38720
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 29.veebruari 2012 vaheotsus Aare Indi apellatsioonkaebus 23 966,87 eurot Hageja Aare Ind (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Armand Reinmaa Kostja I Tiiu Külaots (isikukood xxxxxxxxx) Kostja II Kati Külaots (isikukood xxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Aare Indi hagi Tiiu Külaotsa ja Kati Külaotsa vastu solidaarselt 95 867,47 euro ning viivise saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.veebruari 2012 vaheotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aare Ind esitas Harju Maakohtule 17.08.2011 hagiavalduse, milles palus kohustada Tiiu Külaotsa ja Kati Külaotsa tasuma hagejale solidaarselt 95 867,47 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt tunnistas T K 10.10.2005 võlatunnistusega hageja ees kohustust suurusega 1 500 000 krooni. Sama võlatunnistusega võtsid kostjad endale kohustuse vajadusel kohustus ise 3-5 kuu jooksul täita. Toomas Külaots suri 19.12.2009 ja kohustus on täitmata. Hageja andis kostjatele 11.05.2011 nõudekirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostjad teatasid 20.05.2011, et nad ei kavatse seda teha.
3.Toomas Külaotsa tehingu puhul on tegemist VÕS § 30 lg-s 1 sätestatud võlatunnistusega. Kostjate tehingu puhul on tegemist kohustusega ühinemisega (VÕS § 178 lg 1). Võlgnik oli kostjate jaoks abikaasa ja isa, mistõttu oli kostjatel huvi kohustusega ühineda. Tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Hageja ütles laenulepingu korraliselt üles pärast võlgniku surma. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja esitatud teatist ei saa kostjate puhul võlatunnistuseks pidada. Kostjad ei soovinud võlgniku kohustusega ühinemist. Teatises on kirjas, et kostjad garanteerivad vajadusel laenu tagasimaksmise. Tegemist on tähtajalise garantiiga, mis hakkas kehtima teatise andmisest 10.10.2005 ja kehtis maksimaalselt 5 kuu möödumiseni, so 10.10.2006. Teatist on võimalik käsitleda ka käendusena, kuid sellisel juhul on tarbijakäendus tühine, kuna kokku ei lepitud vastutuse maksimaalses määras. Hageja ei tõendanud, millal muutus nõue sissenõutavaks. Nõue ei muutunud sissenõutavaks võlgniku surmaga. Arvestades teatises märgitud tähtaegu, aegus nõue hiljemalt 10.10.2008. Kostjad esitasid aegumise vastuväite ja palusid jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigilõivu 5432,49 eurot riigituludesse.
6.Käesoleval juhul on tegemist hagiga raha saamiseks. Nõude tõendamine nõuab täiendavaid menetlustoiminguid ja võib esineda vajadus tunnistajate ülekuulamiseks. Samal ajal on poolte vahel vaidlus õigussuhte ja aegumise osas, mille lahendamiseks ei ole vaja tõendeid esitada. Seetõttu pidas kohus võimalikuks vaheotsuse tegemist (TsMS § 449).
7.Hageja nõue põhineb 10.10.2005 teatisel, mille kohaselt T K võttis hagejalt laenu 1 500 000 krooni. Laenust on teadlikud ka kostjad. Vajadusel garanteerivad nad laenu tagasi maksmise 3-5 kuu jooksul. Kostjad ei vaidlustanud, et nad teatise allkirjastasid ja kohus luges selle asjaolu tuvastatuks.
8.Poolte vahel on vaidlus, millise õigussuhtega on tegemist. Hageja leidis, et tegemist on kohustusega ühinemisega (VÕS § 178 lg 1), kostjad, et garantiiga (VÕS § 155 lg 1). Tegemist ei ole garantiiga, kuna garandiks võib olla üksnes majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, mida kostjad ei ole. Tegemist ei ole ka kohustuse ühinemisega, kuna kohustusega ühinemise tulemusena asub kolmas isik (antud juhul kostjad) võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale nii, et tekib võlgnike paljusus. Kostjatel puudus teatise järgi tahe astuda võlasuhtesse võlgniku kõrvale. Teatise kohaselt olid kostjad üksnes laenust teadlikud ja garanteerivad seda vaid vajadusel. Seega ei
nõustunud kostjad laenu tagasi maksma mitte alati ja igal juhul, vaid vajadusel. Selline vajadus saab eluliste asjaolude pinnalt tekkida vaid siis, kui võlgnik laenu tagasi ei maksa. Sellisel teatisel on käenduse iseloom ja teatist on võimalik käsitleda käendusena (VÕS § 142 lg 1). Seega on poolte vahel käendussuhe.
9.Kostjad on füüsilised isikud, kes ei tegelenud teatise allkirjastamisel majandus- või kutsetegevuses. Seetõttu on kostjad tarbijad (VÕS § 34) ja tegemist on tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Kuna käesoleval juhul ei märgitud teatises käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat, siis on teatis VÕS § 143 lg 2 alusel kostjate osas tühine. Seetõttu puudub poolte vahel ka õigussuhe ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Õigussuhte puudumise tõttu pole vaja analüüsida võimalikku aegumist.
10.Kuna hageja vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2011 määrusega riigilõivu 5432,49 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel, tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu riigilõiv 5432,49 eurot hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palub vaheotsuse tühistada, saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
12.Hageja leidis nii 27.12.2011 kui ka 31.01.2012 menetlusdokumendis, et kostja I vastu saab alternatiivselt hagi rahuldada ka 2005. a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) redaktsiooni § 20 lg 2 alusel. T K ja kostja I olid abielus ning tegemist on perekonna huvides võetud kohustusega, millest tuleneb solidaarvastutus. Maakohus jättis hageja poolt välja toodud nõude õigusliku aluse tähelepanuta ja selgitamata.
13.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, millise õigussuhtega on tegemist. Hageja leidis, et tegemist on kohustusega ühinemisega ja kostjad, et garantiiga. Kohus ei nõustunud kummagi poole õigusliku hinnanguga ja leidis, et tegemist on käendussuhtega. Kohtu poolt otsuses pooltest erineva õigusliku hinnangu andmine on menetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtu esmane roll on anda õiguslik hinnang poolte väljatoodud asjaoludele ja see õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Kohtu kohustus on võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada väiteid ja vastuväiteid. Kui asjaoludest nähtub, et tõendite esitamata jätmine põhineb eksimusel või õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisel, tuleb menetlusosalisi juhendada. Maakohus pidi aru saama, et nii hageja kui ka kostja hindasid õiguslikku olukorda äratuntavalt valesti ning jätsid sellest tulenevalt esile toomata ka asjaolusid ja tõendeid. Kohus jättis selgitamiskohustuse täitmata.
14.Kostjad väitsid, et tegemist olevat nende antud garantiiga. Garantii eelduseks on majandus- ja kutsetegevus, seega võiks eeldada, et kostjad ise pidasid ennast tegutsenuks majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus jättis selle välja selgitamata. Samuti, kui maakohus tuvastas otsuses, et tegemist on käenduslepinguga, siis jättis kohus välja selgitamata asjaolud, kas poolte vahel oli vastutuse piirmäära suhtes kokkulepe. Osapooled oli kokkulepet sõlmides arusaamisel, et allkirjastatud dokumendis kajastubki kohustuste piirmäär. Kohus ei arvestanud TsMS § 329 lg-s 3 ning § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut. Kohtu kohustuseks on tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalus. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud täielikult hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
17.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS §-s 449 sätestatut. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas. Antud juhul ei ole nõutava rahasumma suuruse tõendamine kulukas ega keerukas, mistõttu ei olnud kohtul seadusest tulenevat alust vaheotsuse tegemiseks. Lisaks eeltoodule sätestab TsMS § 449 lg 2 viimane lause, et kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna maakohus tunnustas vaidlustatud kohtuotsuses nõude põhjendamatust, jättes hagi rahuldamata, tegi maakohus sellega tegelikult lõppotsuse, mitte vaheotsuse, nagu kohus otsuses märkis. TsMS § 449 ei näe ka ette võimalust anda hinnanguid üksikutele nõude õiguslikele alustele, nagu maakohus vaidlustatud kohtuotsuses tegi.
18.Maakohus oleks pidanud TsMS § 449 lg 2 viimase lause järgi lõppotsuse tegemisel hindama kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, mida ta antud juhul ei teinud. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja alternatiivse hagi aluse. 27.12.2011 ja 31.01.2012 menetlusdokumentides (t lk 115, 136) tugines hageja muu hulgas asjaolule, et tegemist oli perekonna huvides võetud kohustusega. Maakohus otsuses sellele hinnangut ei andnud, kuigi vastava asjaolu tuvastamise korral võib tõusetuda Tiiu Külaotsa osas varem kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaldamise küsimus.
19.Maakohtu otsus on ebapiisavalt põhjendatud ka osas, milles kohus leidis, et poolte vahel on käendussuhe ja tegemist ei ole kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 järgi. Kohustusega ühinemine võib toimuda ka võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil (VÕS § 178 lg 3 ja lg 4 teine lause). Eelkõige eristab nõude tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ja isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Selleks, et teha kindlaks, kas kostjad ühinesid Toomas Külaotsa kohustusega või nad käendasid seda, tuli kohtul teha kindlaks, kas kostjatel oli õiguslik või majanduslik huvi võlausaldaja soorituse ja kohustuse täitmise vastu. Selleks tuli hinnata, kas kohustuse nõuetekohasest täitmisest sõltus kostjate poolt teatava hüve omandamine. Maakohtu otsuses sellised hinnangud puuduvad. Ebapiisav on tugineda üksnes 10.10.2005 teatise kirjalikule tekstile, tegemata kindlaks, millisel otstarbel ja kelle huvides laen võeti ning kas ja milline huvi võis kostjatel teatist allkirjastades olla. Asjas esitatud kirjalikke tõendeid (sh poolte vahel peetud e-kirjavahetus) ja tunnistajate ütlusi hindamata ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet õigesti tuvastada.
20.Ringkonnakohus ei nõustu samas apellatsioonkaebuse väitega, et kohus tegi üllatusliku otsuse, kui leidis, et poolte vahel oli tegemist käendussuhtega. Kuna kostjad tuginesid 19.12.2011 menetlusdokumendis (t lk 99) ja ka järgnevas kohtumenetluses alternatiivselt sellele, et tegemist võib olla käenduslepinguga, ei saanud kohtu hinnang õigusliku aluse osas olla hagejale üllatuslik.
21.Kuna maakohtu otsus on olulises osas puudulik ja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb
saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses toodud juhistest.
22.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.