2-11-50820/19 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Lindorff Eesti AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L. vastu 1299,60 euro nõudes ja menetluskulu 47.93 euro hüvitamiseks. 11.11.2011.a. tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 23.11.2011.a. A. L. esitas 02.12.2011.a. makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.01.2012.a. kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 143,80 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 24.01.2012.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja 28.02.2008.a. mobiilsideteenuse osutamise lepingu nr 10014357 ja järelmaksuga müügilepingu nr 10014357, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Lepingutele kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Tele2 Eesti esitas kostjale ostutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Seisuga 18.02.2009 (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees kokku summas 649,80 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. AS Tele2 Eesti loovutas kostja vastase nõude põhisummas 649,80 eurot Lindorff Eesti AS –le koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 649,80 eurot ning viivised 999,07 eurot. Hageja, tegustedes heas usus, vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning palus välja mõsita kostjalt viivis summas 649,90 eurot. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 143,80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku 191,73 eurot. Kostja esitas 15.veebruaril 2012.a. vastuse hagile, milles kostja tunnistab, et sõlmis 28.02.2008.a. mobiilsideteenuste osutamise lepingu nr 10014357 ja järelmaksuga müügilepingu nr 10014357. Samuti esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid mai 2008 kuni veebruar 2009.a. osutatud teenuste ning mobiiltelefoni järelmaksu eest arved. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole Lindorff Eesti AS-ga lepinguid sõlminud siis puudub alus hagi läbi vaadata. Kostja ei tunnista hagi. Kostja selgitab, et 28.02.2008.a sõlmis ta Tele2 eesti ASga ülalnimetatud lepingud. Tele 2 Eesti AS esitas kostjale arved osutatud teenuste eest ja sülearvuti järelmaksu eest. Kostja on mõnede kuude jooksul tarbinud lepingus nimetatud mobiilside teenused ( mobiilinternet) ja kostja on arved tasunud. 2008.a. mais esitas Tele2 Eesti AS järjekordselt arve nr 21413878 osutatud teenuste ja järelmaksu eest. 2008.a. mai kuu lõpust kuni 2008.a. juuni kuuni puudus kostjal füüsiline võimalus arve tasuda, kuna seoses tööga ja peale seda puhkusega lahkus kostja Eestist. Tele2 Eesti AS 2008.a. juunis lülitas kostjale lepingus näidatud mobiilside teenused välja ja lõpetas teenuste osutamist. 2008.a. juuli alguses mai kuu arve oli täielikult tasutud ja kostja palus Tele2 Eesti AS lülitada mobiilsideteenused sisse ja arvutada esitatud arved ümber võttes arvesse, et Tele2 Eesti AS juunis ja juulis ei ole talle teenust pakkunud, aga summa teenuste eest arvetes figureeris.

Tele2 Eesti AS vastas kostjale, et nemad arveid ümber arvestada ei saa ja ei hakka ja teenust pakkuda ka ei saa, kuna eelmise kuu arve on tasumata. Seega alates 2008.a. juulikuust Tele2 Eesti AS esitas kostjale igakuiselt arved selle teenuse eest mille osutamisest ta keeldus. Kostja valdusesse jäi sülearvuti siis kostja kaks korda veel tasus järelmaksu vastavalt esitatud arvetele ( 1000 krooni ja 380 krooni). Peale seda Tele2 Eesti AS informeeris kostjat, et ülalnimetatud tasutud summas lähevad mitte sülearvuti järelmaksule, aga tasumata jäänud arvete tasumiseks. Kostja informeeris Tele2 Eesti AS sellest, et keeldub edaspidiste arvete tasumisest, mis olid esitatud osutamata teenuste eest, paludes esitada igakuiselt eraldi arved järelmaksu eest ja puuduva mobiilsideteenuse eest. Kostja oli nõus korrektselt tasuma järelmaksu eest, kuid mitte väljalülitatud mobiilside eest. Kuna Tele2 Eesti AS ei rahuldanud kostja taotlust, keeldus kostja arvete edaspidisest tasumisest. Kostja selgitab, et „ Tele2 teenuste kasutamise tingimused „ ei ole kostja poolt allkirjastatud. Kostja oma vastuses on nõus asja lahendama kompromissiga, mille kohaselt on kostja nõus tasuma Tele2 Eesti AS järelmaksust tasumata jäänud osa. Kostja ei ole nõus tasuma arveid osutamata teenuste eest ega viiviseid. Samuti ei ole kostja nõus hagis märgitud summa traadita modemi Huawei väljaostu eest, kuna ei saanud modemi kasutada teenuste saamiseks ja võib selle Tele 2 Eesti AS-ile tagastada. 20.02.2012.a. esitas hageja esindaja kohtule seisukoha kostja vastusele. Vastuse kohaselt antud hagi puudutab kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepinguid. Tele2 Eesti AS on loovutanud kostja sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused täies ulatuses hagejale ( VÕS § 164 lg 1) ja Tele2 Eesti AS tüüptingimistest. Hageja andmetel on kõik esitatud arved korrektselt esitatud ja hagiavalduses märgitud ulatuses tasumata. Vastavalt sellele leiab hageja, et arved ja kogu nõue on põhjendatud. Juhul kui kostja leiab, et summad ei ole põhjendatud peab kostja seda põhistatud tõendite abil tõendama. Kostja väitele, et kuna tema ei ole allkirjastanud Tele2 Eesti AS-i tüüptingimusi, siis need temale ei kohaldu tuletab hageja kostjale meelde, et lepingute allkirjastamisega kostja kinnitas, et on tutvunud vastavate tüüptingimustega. Järelikult vastavad tüüptingimused kohalduvad kostja ja Tele2 Eesti AS –i vahel sõlmitud lepingutele. Hageja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, kuid mitte kostja poolt pakutud tingimustel. Hageja on nõus sõlmima kompromissi ja vähendama viiviseid 150 eurot. Ülejäänud nõue jääks samaks. 18 aprilli 2012 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, hageja jäi seisukoha juurde, et kõik arved mis on hagiavalduses kajastatud on tasumata. Teenuse väljalülitamise kohta on ainult kostja suuline väide. Tegemist on kahe asjaga -arvuti järelmaksuga ja modemi ( netipulga) igakuise fikseeritud tasu maksmisega. Netipulga eest tuli tasuda igakuiselt fikseeritud summa. Teenus lõpetati jaanuari 2009 arvega, arvel on näha, et tehti tasaarvestus. Hageja esindaja on nõus kompromissi sõlmimisega ja viiviseid vähendama 350 euroni. Kostja selliste kompromissi tingimustega nõus ei ole. Kostja väidab, et temaga lõpetati mobiilse interneti teenus ja netipuks oli tasuta ja netipulga kasutamise igakuine makse oli 325 krooni. Leping lõpetati jaanuaris 2009, esimene maksevõlg tekkis 2008 maikuus. Peale seda netipulka kasutada ei saanud. Kostja on korduvalt Tele2 esindusse helistanud ja vastuseks on olnud, et kuna on võlgnevus, siis nad teenust taastada ei saa. Kostjale on 7 kuud arveid esitatud aga teenust ta kasutada ei saanud. Kostja on seisukohal, et ta teeb Tele2-le päringu, et Tele2 kinnitaks, et maist 2008 jaanuarini 2009 oli teenus piiratud. Maist kuni jaanuarini kostja netipulka kasutada ei saanud. Kostja ei ole hageja poolt pakutava kompromissiga nõus kuna hageja pakub vähendada viiviseid aga viivised tulenevad põhivõlgnevusest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et Vastavalt TsMS § 230 peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus määras kostjale täiendava tähtaja kuni 07 maini 2012.a. päringu tegemiseks Tele2-le ning vastuse esitamiseks kohtule. Kohus selgitas kostjale, et kui Tele2 teatab, et nad ei väljasta tõendit tuleb kostjal esitada kohtule taotlus, et kohus teeks päringu. Menetlusosalised nõustuvad tsiviilasja edaspidise kirjaliku menetlusega. ( tl 79-80)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Menetlusosalised nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl, 79-80). Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli lepinguline suhe, et hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud (jätnud maksmata tasu). Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostjal oli kohustus hagejale selle eest tasuda esitatud arvete alusel. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja valdusesse jäi järelmaksuga ostetud sülearvuti ja kostja maksis järelmaksu eest esitatud arvete alusel 1000 krooni ja 380 krooni. Kostja soovis eraldi arveid järelmaksu eest ja puuduva mobiilside teenuste eest, kuna eraldi arveid ei saanud, siis kostja keeldus maksmisest ( tl 67). Toimiku materjalidest nähtub, et Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud arveid ajavahemikul 01.04.2008 kuni 31.01.2009 maksetähtajaga 18.02.2009.a. Arvete kohaselt on Tele2 Eesti AS arvete summast maha arvestanud kostja poolt 07.07.2008 tasutud 664 krooni, 03.09.2008.a. tasutud 380 krooni ja 08.10.2008.a. tasutud 1000 krooni. Viimasel arvel on näha, et Tele2 Eesti AS on teinud tasaarvestuse ( vähendanud) võlgnevus summat 199,19 krooni võrra ja samas nõudnud järelmaksu sülearvuti ja andmesidemodemi kogumaksumust. Arvete kohaselt on näha, et kostjale on igakuiselt arvestatud netipulga eest 325 krooni ja järelmaksu osamakse summas 340 krooni. Kostja on tunnistas kohtuistungil, et netipulga maksumus oli igakuiselt 324 krooni. ( tl 79-80). VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus jne. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt hagejal on õigus tulenevalt VÕS §-st 88 lg 6 ja lg 8 arvestada kostjalt laekunud maksete puhul (2044 krooni) täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Seda õigust on hageja kasutanud ja kostja poolt tehtud maksed arvestanud tasumata jäänud arvete eest. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Lindorff Eesti AS hagi A. L. vastu 649,80 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks jätta kõik hageja