2-12-17815/4 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078538. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi riigilõiv tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb kostjal esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleisse või saata aadressil Vabaduse tn 10, Valga linn 68204 või [email protected] Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on kohtule tõenditena esitanud: ärakirja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu büroo 30.01.2006 otsusest nr xxxxxx, millest nähtuvalt määrati K. K. ülalpeetavatele alates 24.06.2005.a igakuine ohvri surmast tuleneva kahju hüvitis (tl 4-5); xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõend 24.04.2012.a, millest nähtuvalt on vägivallakuriteo ohvri K. K. ülalpeetavale R. K. hüvitatud vägivallakuriteo ohvri surmast tulenev kahju summas 3 228,22 eurot perioodil 01.04.2008.a kuni 30.04.2012.a (tl 6); Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 19.11.2008.a tagaseljaotsus Eesti Vabariigi hagis D. Z. vastu 12 957,70 krooni nõudes, millest nähtuvalt rahuldati nõue täies ulatuses (tl 7-8). Kohus võtab tsiviilasja juurde Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2006. a kohtuotsuse D. Z. süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 3; KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 209 lg 2 p 1, 3; KarS § 118 p 1; KarS § 117; KarS § 202 lg 1 järgi, millest nähtuvalt mõisteti D. Z. süüdi (tl 15-16); TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Ohvriabi seadus § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. R. K. on hüvitatud vägivallakuriteo ohvri surmast tulenev

kahju summas 3 228,22 eurot (tl 6). Kahju hüvitamise nõue on OAS § 31 alusel üle läinud Eesti Vabariigile. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süül põhineva vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu moodustavad tegu, kahju ja põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt ei vastuta kostja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2006. a kohtuotsusele mõistetud süüdi (tl 15-16). Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust piiravaid asjaolusid. Tõendatud on, et kostja on kuriteos süüdi tunnistatud ning et kuriteo ohvri ülalpeetavatele on välja makstud hüvitis, seega tuleb kostjal kuriteo ohvri ülalpeetavatele välja makstud hüvitis hagejale tagastada. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 228,22 eurot. Hüvitis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxx, mõlemal juhul viitenumber 1200003194. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud TsMS § 145 alusel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 543,24 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud.