Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-11-45956
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A. E. vastu nõudes.
1186,87 euro
Hagihind 593,46 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
11 aprill 2012 ning 21 mai 2012 Hageja:
Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553)
Hageja esindaja:
Aljona Melter (volikirja alusel, e-post [email protected]; [email protected] )
Kostja:
A. E. (IK xxx, elukoht xxx)
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. E. vastu 1186,87 euro nõudes ja menetluskulu 47.93 euro hüvitamiseks. 14.10.2011.a. tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 14.12.2011.a. A. E. esitas 22.12.2011.a. makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.01.2012.a. kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 17.01.2012 määrusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 79,89 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 24.01.2012.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 13.04.2006 liitumislepingu nr 1551873 ja 16.08.2005 liitumiselpingu nr 1505688 , mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Lepingutele kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale ostutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Seisuga 18.08.2008 (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Elisa Mobiilsideteenuste ees kokku summas 593,46 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. AS Elisa Mobiilside teenused loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 593,46 eurot OÜ Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 593,46 eurot ning viivised 1115,41 eurot. Hageja, tegustedes heas usus, vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning palus välja mõsita kostjalt viivis summas 593,41 eurot. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 79,89 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku 128,82 eurot ning õigusabikulud kogusummas 210,91 eurot. Kostja esitas 17.veebruaril 2012.a. vastuväite hagile, milles palus kohtul tõestada inkassofirma ebaseaduslikku käitumist. Vastuväite kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna arve on makstud ja võlgnevust ei ole. ( tl 64 ) 11 aprilli 2012 kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Kostja A. E. selgitas kohtule, et ta ei saa hetkel tõendada, et on võlgnevuse tasunud. Kostja arvas, et jutt käib koguaeg Tele2 arvete kohta, aga selgus, et tegemist on Elisa Mobiilside teenuste AS-i võlaga. Võlgnevuse maksvaid tõendeid esitada ei ole, nimetatud summa on makstud kuid tõendeid selle kohta ei ole. Pangas öeldi, et kui on makstud sularahas siis seda on võimatu kätte saada, tuleks öelda kuupäev ja konto number kuhu makstud on. Kostja ei ole nõus hageja nõudega ja soovib seda tõendada, et tal ei ole võlgnevust.
Kohus selgitas menetlusosalistele, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ( TsMS §230). Kohus määras kostjale täiendava tähtaeg maksmise kohta tõendite esitamiseks kuni 30.04.2012.a. ja kui pooled kokkulepet ei saavuta määrab kohus kohtuistungi. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 21 mai 2012.a. kuna kostja ei ole kohtule esitanud täiendavaid tõendeid. 04.05.2012 esitas hageja esindaja kohtule taotluse kirjalikuks menetlemiseks. Taotluse kohaselt on hageja seisukohal, et pooled on ühel korral kohtuistungil osalenud, kusjuures kostjal oli võimalik juba esimeseks kohtuistungiks koguda kõik võimalikud tõendid, kuid kostja ei ole isegi pärast istungi edasilükkamist oma tõendeid esitanud, siis ei ole ka vaidluse olukord praeguseks hetkeks muutunud tõendite osas ning uuel kohtuistungil osalemisega kaasnevate kuludega arvestades, oleks otstarbekas nõude edasine kirjalik menetlus. Hageja palub lahendada käesoleva tsiviilasi kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale meili teel hageja esindaja taotluse tsiviilasja jätkamiseks kirjalikus menetluses. Kostja ei ole esitanud kohtule omapoolset seisukohta tsiviilasja menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 21 mail 2012 kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud. Hageja selgitas kohtule telefoni teel, et kohtuistungile nad ei ilmunud, kuna olid esitanud kohtule taotluse tsiviilasja menetlemiskeks kirjalikus menetluses. Hageja esindaja teatas, et palub tsiviilasi läbi vaadata ilma hageja juuresolekuta ja esitas kohtule ka selle kohalise kirjaliku taotluse. Taotluse kohaselt jääb hageja esitatud nõude juurde ja palub kohtul asja arutada ilma hageja osavõtuta ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 593,46 eurot hagiavalduses toodud viivised kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest 0,15% päevas tasumata nõudelt. Samuti palub hageja välja nõuda hagiavaldusele lisatud nimekirja alusel menetluskulud. Hageja palub kostja ilmumata jätmisel rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma hageja osavõtuta. Kostja on kohtukutse isiklikule kätte saanud 07.05.2012 ( tl 90). Kohtule ei ole teada kostja mitteilmumise põhjus kohtuistungile.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja taotles asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl, 95, 98). Kostja ei ole omapoolset seisukohta kohtule esitanud, seega loeb kohus, et kostjal puuduvad vastuväited tsiviilasja kirjalikuks menetluseks jätkamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli lepinguline suhe, et hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud (jätnud maksmata tasu). Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostja vastupidist väitnud ei ole. Kostjal oli kohustus hagejale selle eest tasuda esitatud arvete alusel. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole väitnud et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 593,46 eurot. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Julianus Inkasso OÜ hagi A. E. vastu 593,46 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks jätta
kõik hageja kohtukulud A. E. kanda. Kohus luges tõendatuks, et A. E.`lt tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 1186,87 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu näol on tegemist tavapärase poolte tarbijakrediidilepinguga leping nr 1505688/ 1551873/ tl 32-34) , kus peab arvestama raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgnikuna ei pea maksma mitte ainult sissenõutavaks muutunud viivist, vaid viivist protsendina põhisummalt kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (593,46 eurot) alates 24.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0, 15% päevas, kuid mitte rohkem põhinõude summast.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab OÜ Julianus Inkasso hagi täies ulatuses, siis menetluskulud kostja A. E..
kannab hageja
TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 127,82 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 79,89 eurot / tl 57), õigusabi osutamisega seotud menetluskulud moodustavad 210,91 eurot, kokku 338,73 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 338,73 eurot ja viivise menetluskuludelt (338,73 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 338,73 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (338,73 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.