Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-12-11247

Asi

T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; kannab karistust Tartu Vanglas) kaebus kohtutäituri tegevusele

Menetlustoiming

Kaebuse menetlusse võtmata jätmise otsustamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda kaebuse menetlusse võtmisest. Käesoleva määruse koopia kaebajale kätte toimetada, tagastades ühtlasi ka kaebuse koos lisaga. Edasikaebe kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused T. M. on 19.03.2012 esitanud Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kaebuse kohtutäitur A. K. tegevuse peale. Kaebuse kohaselt esitas T. M. 05.03.2012 kohtutäitur A. K. kaebuse seoses sellega, et aastatel 2007-2008 kohtuträitur ebaseaduslikult nõudis kaebaja pangakontolt sisse aastatel 1995 kuni 2000 tehtud trahve. Kohtutäitur 07.03.2012 otsusega jättis T. M. kaebuse läbi vaatamata seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. M. palub siiski kaebuse võtta menetlusse ja kontrollida, kas kohtutäitur on toiminud seaduslikult. Kohtu hinanngul on tegemist T. M. kaebusega kohtutäituri 07.03.2012 otsuse peale.

Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 1 p 15 ja TMS §-st 218 lg 2 kaebusi kohtutäituri tegevuse peale lahendatakse kohtus hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 sätete peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. TsMS § 477 lg 1 mõttest tulenevalt on need alused kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Kaebusele lisatud kohtutäituri 07.03.2012 otsuses sisust nähtuvalt esitas T. M. 05.03.2012 kohtutäiturile kaebuse aastatel 2007 ja 2008 toimunud täitetoimingute peale. TMS § 217 alusel jättis kohtutäitur kaebuse läbivaatamata kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. T. M. ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud, millal ta sai kohtutäituri 07.03.2012 otsuse kätte. Kuna T. M. viibib vanglas, on eluliselt usutav, et ta sai kohtutäituri otsuse kätte mitte varem kui järgmisel päeval pärast selle tegemist või isegi hiljem. Kui eeldada, et T. M. sai otsuse kätte juba järgmisel päeval so 08.08.2012, on tema 19.03.2012 kohtule esitatud kaebus esitatud TsMS §-s 218 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 217 lg 1 näeb ette 10 päevase kaebuse esitamise tähtaja kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, kusjuures kaebetähtaja algust tuleb arvata alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik saab oma pangakonto arestimisest ja sellelt trahvide katteks kinnipidamiste teostamisest teada mitu aasta hiljem. Seda ei ole T. M. ka oma kaebuses väitnud. Kaebuse esitamisel 2012 märtsis kohtutäituri 2008-2008 aset leidnud tegevuse peale on ilmselgelt TMS §-s 217 lg 1 sätestatud tähtaeg mööda lastud. TMS § 217 lg 2 kohaselt saab kohtutäitur sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. T. M. kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotlenud ega ette toonud ka ühtegi asjaolu, mis võiksid üldse olla aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele. Kuna T. M. soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, millise kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on ammu möödunud, on T. M. kohtule kaebus perspektiivitu. Selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb kohtule esitatud kaebus koos lisaga selle esitajale tagastada. Kuna kohtu hinnangul kaebus on perspektiivitu, ei ole otstarbekas seda jätta käiguta kaebuses esinevate puuduste ja RLS §-s 57 lg 5 ettenähtud riigilõivu 63,91 eurot tasumata jätmise tõttu. Kohus juhib T. M. tähelepanu asjaolule, et käesoleva määruse vaidlustamise korral tuleb kaebajal tasuda riigilõivu RLS §-s 57 lg 23 ettenähtud ulatuses so 25,56 eurot.