Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 05.01.2008 interneti vahendusel lepingu nr 118896, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 05.01.2008 esitas kostja laenutaotluse 191,73 euro (3000 krooni) saamiseks 30-neks päevaks intressiga 44,74 eurot (700 krooni) laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati ja SMS Laen OÜ kandis 05.01.2008 kostja kontole 191,73 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 04.02.2008. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen AS (endine ärinimi SMS Laen OÜ) loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, lepingu nr 118896 p-st 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 191,73 eurot, intress summas 44,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 191,73 eurot. 05.09.2011 seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 428,20 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 63,91 eurot. Hageja lisas avaldusele koopia 05.01.2008 lepingust nr 118896 (tl 18-26), maksekorraldusest nr 83246 (tl 27), võlateatistest (tl 28-30), nõudeõiguste loovutamise lepingust nr 011210 koos lisaga nr 1 (tl 31-32), laenu raportist (tl 33) ja lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 34). Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja põhjendab haginõude rahuldamata jätmist sellega, et samas asjas on alustatud kriminaalmenetlus ( tl 41). 26.03.2012 kohtuistungil esitas kostja kohtule tõendi kriminaalmenetluse kohta (tl 51). Hageja esindaja oli seisukohal, et kuna kriminaalmenetluse tõendist nähtub, et ei uurita SMS laenuga seotud asjaolusid, siis seda laenu ei uuritagi. Hageja esindaja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss ja hakata laenu tagastama osade kaupa. Laen on makstud kostja pangaarvele. Kostja selgitas kohtule, et laenude võtmises oli kahtlustatav kostja endine abikaasa. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalust laenu maksta, kuna ta on töötu ja tal on kaks alaealist last ning tema ei ole võtnud seda laenu. Kostja on seisukohal, et tuleb teha päring ja uurida, kas SMS laenu OÜ-le on uurija saatnud päringu või saadetud teatis kriminaalmenetluse algatamise kohta. Kohus määras istungil teha päring Ida Prefektuuri Kriminaalbüroole. Samuti määras kohus lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja anda menetlusosalistele täiendava tähtaeg tõendite esitamiseks. Menetlusosalised ei esitanud kohtule vastuväiteid tsiviilasja kirjalikuks menetlemiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kohtule SMS Laen OÜ ja kostja vahel 05.01.2008 sõlmitud lepingu nr 1118896 (tl 18-26) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 27) nähtub, et kostja sai 05.01.2008 SMS Laen OÜ-lt laenu summas 3000 krooni ja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, so hiljemalt 04.02.2008. Hageja on omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 01.12.2010 hageja ning SMS Laen AS vahel sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 011210 alusel (tl 31). Kostja on väitnud, et tema ei ole SMS Laen OÜ-lt laenu võtnud, et seda on teinud tema endine abikaasa. Laenu kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Ida Prefektuuri kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalituse varavastaste kuritegude teenistuse vanemuurija Aleksandra Vassiljeva vastuse kohaselt on Jõhvi kriminaaltalituse menetluses kriminaalasi nr 10240101688, milles alustati menetlust seoses sellega, et J. K. nimelt ja tema isiku ning pangaandmeid kasutades sõlmiti laenulepingud erinevate laenufirmadega. J. K. arvab, et seda tegi tema endine abikaasa, kellega koos K. tol ajal elas ühes korteris. J. K. endine abikaasa väidab, et ta ei ole kunagi omanud juurdepääsu J.K. dokumentidele ja need laenud võttis J. K. ise. Antud kriminaalmenetluse lähim perspektiiv on lõpetamine ( tl 57). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et J. K. on lahutatud endisest abikaasast 18.09.2007.a (tl 53). J. K. endine abikaasa elab rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt alates 07.03.2005.a. eraldi aadressil ( tl 61). J. K. on uuesti abiellunud 29.04.2008.a. Kohus leiab, et on vähe tõenäoline, et J. K. elas 4 kuud enne praeguse abikaasaga abiellumist veel endise abikaasaga ühes korteris. Seega leiab kohus, et kuna laenuleping on sõlmitud 05.01.2008.a, siis on J. K. sõlminud SMS Laenu OÜ lepingu, mis on kinnitatud J. K. poolt ( tl 34). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema ei ole sõlminud laenulepingut TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Kostja on istungil selgitanud, et tal ei ole võimalust võlgnevust maksta, kuna ta on töötu. Seega kostja on nõustunud laenu maksmisega ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai SMS Laen OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel laenu 3000 krooni, so 191,73 eurot, jättes laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et SMS Laen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 4 järgi kohustus kostja maksma 3000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 700 krooni, so 44,74 eurot. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 04.02.2008. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30neks päevaks ja leping lõppes 04.02.2008, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu p-s 4 kokkulepitud ulatuses, so summas 700 krooni. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 44,74 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 13 alusel viivist 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tagastamata laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, so 182,5% aastas. Hagiavalduse kohaselt moodustab 05.09.2011 seisuga tasumisele kuuluv viivis 1308 päeva eest 1254,87 eurot, mida hageja on vähendanud põhinõude suuruseni, so 191,73 euroni. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel (tl 12). Lepingu p 3.3.1 kohaselt laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt lepingu p-dele 3.3.3 ja 3.3.4 väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning laenu saamiseks saadab laenusaaja laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab lisaks paroolile ära laenu summa ja tähtaja. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud. Laenusumma ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on kostjal olnud võimalik mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg-s 1 (05.01.2008 kehtinud redaktsioon) on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 (05.01.2008 kehtinud redaktsioon) tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 13 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 05.02.2008 kuni 05.09.2011. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 05.02.2008 kuni 31.12.2008 oli 11% aastas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas, alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 05.09.2011 (hagi koostamise aeg) 8,25% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 05.02.2008 kuni 31.12.2008 summas 298,35 krooni (3000 krooni × 11% × / 365 päeva x 330 päeva ); perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 summas 141,33 krooni (3000 krooni × 9,5% × / 365 päeva x 181 päeva); perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011 summas 480 krooni (3000 krooni × 8% / 365 päeva x 730 päeva ) ning perioodi eest alates 01.07.2011 kuni 05.09.2011 summas 45,45 krooni (3000 krooni × 8,25% / 365 päeva × 67 päeva ). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 05.02.2008 kuni 05.09.2011 summas 965,13 krooni (298,35 + 141,33 + 480 + 45,45), so 61,68 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot, intressi 44,74 eurot ja 05.09.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 61,68 eurot, kokku seega 298,15 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 66% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.