Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

koosolekul vastu võetud liikmed olema kohal, liiati on 2009. a. jooksul osakonna üldkoosolekutel kinnitatud jahimehi liikmeks, ilma nende kohAlekut oleks nõutud (osakonna üldkoosolekud 20. ja

aktsepteerima. Otsuseid üldkoosolekul saavad vastu võtta ainult üldkoosolekul osalevad liidu liikmed põhikirjas sätestatud korras. Ei jahtkonnad ega ka mittetulundusühingud saa esindada liidu liikmeid ega osaleda liikmetevaheliste probleemide lahendamises või otsuste vastuvõtmisel. Kihlepa-Lindi osakonna 4. aprilli 2010. a. otsuse p. 1 kohaselt määrati T Rale noomitus. MTÜS ega ka liidu põhikiri ei sätesta liikmele karistuse määramise õigust ja korda. Sel põhjusel on Kihlepa-Lindi osakonna juhatus otsustanud kokku kutsuda osakonna üldkoosoleku, mille päevakorras on osundatud otsuse läbivaatamine ja kas tühistamine või MTÜS § 24 lõikes 2 sätestatud korras kinnitamine. Hagist ei nähtu, milles seisneb 30. aprilli 2010. a. otsuse p. 1, millega E P arvati välja Kihlepa-Lindi osakonnast, vastuolu MTÜS või liidu põhikirjaga. Kihlepa-Lindi osakonna juhatus on otsustanud kokku kutsuda osakonna üldkoosoleku, mille päevakorras on vaidlustatud otsuse uuesti läbivaatamine ja kas tühistamine või MTÜS § 24 lg. 2 sätestatud korras kinnitamine. Hagis taotletakse, et kehtetuks tunnistataks otsus, mille kohaselt kaotatakse jahtkondade vaheline piir. Kostja ei ole leidnud hagiavaldusest põhjendust, mis viisil selles küsimuses tehtud otsused oleksid vastuolus MTÜS või põhikirjaga. Nõue on alusetu ega saa kuuluda rahuldamisele. Jahtkonna mõistet seadus või liidu põhikiri ei tunne. AjAoliselt on Kihlepa-Lindi jahipiirkond jagunenud kahe jahimeeste mitteformaalse ühenduse vahel, kusjuures üks grupp jahimehi on kasutanud jahipidamiseks ühte jahipiirkonna ala ja teine grupp teist. 26. juunil 2009. a. toimunud Kihlepa-Lindi osakonna üldkoosolekul otsustati säilitada asjaosaliselt väljakujunenud jahtkondade vaheline piir kuni 2009. a. jahihooaja lõpuni. Seda otsust keegi ei vaidlustanud, tähtaeg otsuse vaidlustamiseks on möödunud. Kihlepa-Lindi osakonna 4. aprilli 2010. a. üldkoosoleku otsusega otsustati ühisjahi kasuks. See on enamuse otsus, mis ei ole vastuolus ei seaduse ega põhikirjaga ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

Pärnumaa Jahimeeste Liidu põhikirja p. 7. 1 kohaselt on liidul territoriaalsel alusel moodustatud osakonnad, mille pädevus on sätestatud liidu põhikirjas. MTÜS § 33 lg. 2 sätestab, et kui mittetulundusühingu osakonnal on üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele MTÜS §-des 18 - 22, 24 - 26 ja 32 sätestatut. Seega osakonna koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine toimub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korras. Kostja on mittetulundusühing, seega kohaldub nii MTÜS kui ka jahindusklubi põhikiri. Põhikirja p. 1. 1 kohaselt on jahindusklubi eraõiguslik avalikes huvides vabatahtlikkuse alusel asutatud juriidiline isik, mis ühendab jahindusega tegelevaid või jahindusest huvitatud füüsilisi isikuid. Seega enamus hagejaid jahindusklubi liikmetena omab põhikirja punktis 4 (IV) sätestatud õigusi, sealhulgas õigust nõuda teistelt liikmetelt, et nende tegevus oleks kooskõlas klubi eesmärkidega. Riigikohus leidis lahends 3-2-1-119-03, et mittetulundusühingu liikme õigus nõuda teistelt liikmetelt põhikirja ja seaduse täitmist on piisav kohtusse pöördumise õiguse tekkimiseks. Kuivõrd hagejad leidsid, et vaidlustatud otsused on ebaseaduslikud ja vastuolus nende kui jahindusklubi liikme õigustega, on hagejad isikud, kellel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostjaks oleva juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg. 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Riigikohus sisustas lahendites 3-2-1-135-02 ja 3-2-1-106-10 huvitatud isiku mõiste, pidades taolisteks isikuteks ka aktsionäre ning sarnaselt tuleks kohelda mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 24 lg. 1 annab õiguse vaidlustada kohtus üldkoosoleku otsust, mida hagejad ongi teinud. MTÜS § 33 lg. 1 alusel võivad mittetulundusühingul olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjas. Kostja on jaotatud osakondade mõistes jahtkondadeks. Jahtkonnad ei ole juriidilised isikud. Kostja põhikirja p. 7 (VII) järgi moodustatakse osakond klubi liikmetest ning igal liikmel on õigus valida osakonna juhatus ja volinik või volinikud klubi volinike koosolekule. Põhikirja p. 4. 3. 2 kohaselt on klubi liikmel kohustus järgida klubi põhikirja ja alluda klubi organite otsustele. Põhikirja p. 6. 1 kohaselt on kostja kõrgeimaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek; juhtimisorganiks on juhatus, mille liikmed määrab volinike koosolek. Nimetatud punkt on kooskõlas MTÜS § 25 lõikega 2, mis lubab mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu poolt ja liikmete seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas ning igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Põhikirja p. 6. 2 järgi valitakse volinikud osakondade üldkoosolekutel klubi liikmete hulgast ning iga jahtkonna volinike arv on sõltuvuses jahtkonna liikmete üldarvust. Põhikirja p. 6. 1 määratleb, et kostja kõrgeim juhtorgan on volinike koosolek, p. 6. 4 määrab volinike koosoleku pädevuse, tegemist on juriidilise isiku organite hierarhia põhimõtetega. Kõrvutades põhikirja punkte 6. 1 ja 6. 4 koos punktidega 7. 1 - 7. 3 ning kostja tegevuse eesmärke ja juhtimiskoraldust, saab järeldada, et kostja volinike koosoleku pädevuse loetelu pole lõplik ja volinike koosolek võib arutada kõiki küsimusi, s. h. isiku liidu liikmeks võtmine, seejuures pole keelatud arutada ka osakonna pädevusse põhikirja punktiga 3. 2 antud küsimusi. Vaadeldava osakonna kahe grupeeringu liikmete arvu seis on 24 : 10 ühe kasuks. Kostja juhtorganid, volinike koosolek ega juhatus, samuti juhatuse esimees ei saa liidu liikmete vahelisest vaidlusest distanseeruda. Põhikirja p. 1 annab liidu eesmärgid ja ülesanded – peaülesandeks on iga liikme huvide eest seismine ja nenede ühendamine. Kuna tegemist on oletatavasti sisuliselt kahe erineva jahipiirkonnaga (Lindi ja Kihlepa), tulnuks liidul luua ühe osakonna baasil kaks eraldiseisvat osakonda - Lindi ja Kihlepa osakond. Tulenevalt põhikirja punktist 7. 1 on selleks seaduslikud eeldused olemas. Sellega oleks kõrvaldatud olukord, kus osakonnale antavate suurulukite küttimise load jäävad ainult ühe grupeeringu kasutada. Väide, et enamus otsustab, ei vasta liidu eesmärkidele ning osundab kaudselt liidu juhtorganite korruptiivsele käitumisele.

Hagejad ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsused oleksid vastu võetud kehtivat korda rikkudes. Otsused on võetud vastu seaduslikult, pädevuse piires, kvoorumit ja häälte arvu arvestades. Kahe isiku liikmeks võtmata jätmine näilise asjaolu puudumise tõttu pole küll põhjendatud, kuid lähtudes osakonna koosluses olevate liikmete häältearvu suhtest, ei oleks teistmoodi otsustatud. Puuduvad vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise alused. Ka ei ole tuvastatud otsuste tühisuse aluseid. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus lähtus otsuse tegemisel suures osas Pärnumaa Jahimeeste Liidu Kihlepa-Lindi osakonna kodukorrast, mis võeti vastu Lindi jahtkonna jahimeeste poolt vahetult Ee hagi esitamist ja mille koostamisel ei arvestatud Kihlepa jahtkonna ettepanekutega ning varem toimunud osakonna üldkoosoleku otsusega ja mis mitmes punktis ei ole vastavuses tegeliku olukorra, seaduse ja liidu põhikirjaga. Põhimõtteliselt on kogu probleem välja toodud hagile lisatud Kihlepa jahtkonna juhatuse koostatud kirjas, sellele kirjale vastuse andnud Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse liikme ja Kihlepa-Lindi osakonna vanema J Ku seletuses ja liidu juhatuse vastuses Kihlepa meeste kirjale. Kihlepa jahtkonna liikmete seisukohad on toodud ka kirjades ja vastuväidetes, mis esitati liidu juhatuse poolt läbiviidud osakonna üldkoosolekule ja mida ei arvestatud ning osakonna üldkoosoleku protokolli ei kantud. Sisuline vaidlus käib ühes liidu osakonnas tegutseva kahe jahtkonna vahel. Jahtkonnad on eksisteerinud ja tegutsenud eelnevalt osakondade staatuses ning MTÜS § 22 lg. 5 järgi ei saa seda õigust jahtkonna liikmete nõusolekuta osakonna üldkoosoleku otsusega ära võtta. Vaatamata vastava üldkoosoleku otsuse puudumisele (Kihlepa jahtkonna likvideerimine), saavutasid Lindi jahtkonna mehed, et suuruluki küttimislubasid eraldatakse ainult kahele nende jahtkonna liikmele ning selle tulemusena Kihlepa jahtkonna majanduslik tegevus nulliti. Kohus ei andnud mingit hinnangut ega selgitust E Pi ja T Ra karistamise otsustele. Mõlema mehe karistamise otsuses seisab, et mehed on eiranud jahtkondade vahelist piirikokkuleppe otsust. Sellega on kinnitatud jahtkondade kui kahe lepingupoole olemasolu Kihlepa-Lindi osakonnas. Piirilepingu eiramise nimetamine süüdistuses saab olla aga seotud ainult sellega, et Kihlepa jahtkonna liikmed asutasid Lindi jahtkonna meeste eeskujul oma MTÜ ja fikseerisid selle põhikirjas pooltevaheliste arusaamatuste vältimiseks tegevuspiirkonnana ajAoliselt väljakujunenud kahe jahtkonnavahelise piiri. Seega oleks pidanud kohus andma oma hinnangu piirilepingu mõiste ja selle rikkumise seisukohalt ning tühistama karistused, kuna jahtkondade baasil moodustatud MTÜ-de vaheline vaidlus ei puuduta antud kohtuasja. Kihlepa jahtkonna liikmete karistamise otsused kui alusetud ja tõendamata vaidlustasid hagejad kohtus MTÜS § 24 lg. 1 alusel, seega ei saa väita, et E Pi väljaarvamine osakonnast ja T Rale määratud karistused on kehtivad MTÜS § 24 lg. 2 alusel. Samade otsuste kinnitamisele järgmisel üldkoosolekul esitasid hagejad vastuväited ja need on lisatud ka esitatud hagi juurde. T. Ra karistuses on nimetatud üheks põhjuseks jahinimekirjade omavoliline pikendamine. See küsimus kuulub Keskkonnaameti inspektori kompetentsi ja sealsest ametist Kihlepa jahinimekirjade kontrollimisel vigu ei leitud. Süüdistuseks olev omaalgatuslik liikmete vastuvõtt Kihlepa-Lindi osakonda on veel segasem. Jahtkonna liikmed arutasid T Ra ja M H kandidatuuri ja leidsid nad olevat sobivad jahtkonna liikmeteks. Need avaldused anti J. Ku kätte üldkoosolekul arutamiseks. Üldkoosolek toimus alles 4. aprillil 2010. a. ja mehi vastu ei võetud, kuna neid ei olnud kohal ja T Rale määrati selle eest karistus. Tänase seisuga peaks J. Ku käes olema 16 Kihlepa jahtkonda liikmekstaotleja avaldust, kelle taotlusi pole rahuldatud põhjusel, et nad pole vastuvõtmise otsustamisel üldkoosolekul viibinud. Ühelegi avaldajale pole saadetud vastust, mis põhjusel neid pole osakonna liikmeks võetud. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut selle kohta, miks Lindi jahtkonna meestel on õigus keelduda võtmast osakonna liikmeteks T R ja M Hi. Kohus oma järeldustes aktsepteeris, et Lindi jahtkonna pool on kasutanud häälteenamust üldkoosolekul lisajahimaa (suurulukite ressursi)

hankimiseks ja sellele tegevusele tülikate vastuseisjate arvu vähendamiseks. Selline käitumine on aga otseselt paika pandud seadusega (TsÜS § 38 lg. 1). Kuni tänaseni pole Kihlepa jahtkonna meestel otseselt liidu juhatuse liikme J Ku käitumise tõttu olnud võimalust oma jahimajapidamist jätkata. J K on keeldunud vaatamata korduvatele pöördumistele Kihlepa jahtkonna jahimeestele suuruluki lube väljastamast, väites, et see on juhatuse otsus. Apellandid on seisukohal, et sõltumata sellest, kas jahimees on ühe või teise jahtkonna või MTÜ liige või on üldse külalisjahimees, ei tohi see mõjutada jahilubade väljastamist. Jahilubade väljastamine ei ole MTÜ sisene era(äri)asi. Maakohus pole oma järeldustes andnud ka hinnangut kostjapoolsele järjekindlale keeldumisele asi kokkuleppel lahendada. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohus jõudis vaidlust lahendades õigele lõppjäreldusele ja apellatsioonkaebus ei anna alust seda tühistada, kuid maakohtu otsus on piisavalt põhjendamata. Ringkonnakohus saab selle vea kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 21 parandada, muutes kohtuotsuse põhjendusi, kuid jättes resolutsiooni muutmata. Hagi on esitatud kostja osakonna üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg. 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, lg. 7 kohaselt võib sama paragrahvi lõigetes 1 – 6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagi on esitanud mittetulundusühingu liikmed, kes ei osalenud otsuste vastuvõtmisel, MTÜS § 24 lg. 3 lause 2 kohaselt võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda muuhulgas mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel ei osalenud. Seega saavad mittetulundusühingu liikmed, kes otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, reeglina nõuda mittetulundusühingu organi otsuste kehtetuks tunnistamist. Siiski eeldatakse TsMS § 3 lg. 1 (kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks) kohaselt, et hagi esitab mittetulundusühingu liige oma eeldatava või seadusega kaitstud huvi kaitseks. Kostjaks oleva mittetulundusühingu liikmed on muuhulgas esitanud hagi kostja osakonna

otsuse peale liidu volinike koosolekule. Kolleegium leiab, et osundatud normidest järeldub, et vaidlusalusel juhul – kui liikme väljaarvamise on otsustanud osakonna üldkoosolek, mitte mittetulundusühingu üld- või volinike koosolek – on liige õigustatud pöörduma Eekõike kostja volinike koosoleku, mitte kohtu poole. Ühingust väljaarvatud liige on õigustatud vaidlustama kohtus üldkoosoleku (või seda asendava volinike koosoleku) otsuse, kui ta leiab, et see ei vasta seadusele või mittetulundusühingu põhikirjale. Niisugust otsust ei ole E Pi kohta tehtud. Kõne alla võiks tulla kohtusse pöördumine ka juhul, kui kostja volinike koosolek keelduks küsimust arutamast või viivitaks sellega ebamõistlikult kaua. Hageja ei ole väitnudki, nagu oleks ta taotlenud küsimuse arutamist kostja volinike koosolekul. Lisaks sellele on aga kostja Kihlepa-Lindi osakonna 29. juuni 2010. a. üldkoosoleku otsusega kinnitatud E Pi 30. aprilli 2010. a. väljaarvamise otsuse. Seda – eelmist otsust kinnitavat – otsust ei ole E P vaidlustanud. MTÜS § 24 lg. 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Nii isegi juhul, kui tunnistada liikme õigust E pöörduda liikmeks väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks otse kohtusse, ei saaks tema hagi rahuldada osundatud sättest tulenevalt rahuldada. Ka T Rale 4. aprilli 2010. a. otsusega (p. 1) noomituse määramine on individuaAtsus, mida on õigustatud vaidlustama üksnes karistatu, kelle subjektiivsete õiguste rikkumise küsimus võiks kerkida. 29. juuni 2010. a. otsusega tühistas Kihlepa-Lindi osakonna üldkoosolek aga oma varasema otsuse ja otsustas teha nimetatule hoiatuse (kd. I, tl. 98). Seega on vaidlustatud otsus tühistatud ja hagi selles osas ei ole alust rahuldada. Otsust, millega nimetatule on tehtud hoiatus, vaidlustatud ei ole. Hagis on vaidlustatud veel kostja osakondade üldkoosolekute otsused jahtkondadevahelise piiri kaotamise kohta ning selle kohta, et suurulukite lubasid väljastatakse Kihlepa-Lindi osakonnast kahele isikule – J Kule ja R Kile (4. aprilli koosoleku otsuse p. 4). Kostja põhikirja p.

üldkoosolekul otsustati ühisjahi kasuks (kd. I, tl. 94). Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust taolise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjakohane ei ole viide MTÜS § 22 lõikele 5, mis käib mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse muutmise kohta: asjaolu, et ajAoliselt on jahimaad olnud jaotatud teatud jahimeeste gruppide vahel, ei ole käsitletav teistest erineva õigusena osundatud sätte tähenduses ega välista seda, et mittetulundusühingu liikmed otsustavad oma pädevuse piires selle üle, kuidas jahimaid edaspidi kasutada. Mis jahilubade väljastamist puudutab, siis on üldkoosoleku protokolli punktis 4 see otsus sõnastatud järgmiselt: „Klubist suuruluki lubade väljastamise kord: otsustati väljastada lube ainult J Kule ja R Kile.“ (kd. I, tl. 55). Kostja selgituse kohaselt ei ole silmas peetud jahiõiguse andmist neile isikutele, vaid jahilubade väljastamise tehnilist laadi korraldust: et kostjal on üle kaheksasaja liikme, siis ei ole mõeldav, et osakondadele väljastatavatele jahilubadele tuleks osakonna nimel järele suvaline jahimees; suurulukite küttimise loale kantakse osakonnas JahiS § 34 lg. 10 alusel kuni kolm loa kasutajat ning jahiluba ei nõuta sama paragrahvi lg. 11 alusel ühisjahist osavõtjatelt JahiS § 35 lõikes 1 märgitud juhul, kusjuures suurulukeid kütitakse reeglina ühisjahil (kd. I, tl. 94). Kolleegium nõustub kostjaga, et vaidlustatud otsuses on selle sõnastust arvestades silmas peetud tehnilist laadi korraldust, mitte jahiõiguse jagamist. Hagiavaldusest ei nähtu, miks ei ole taoline korralduslik otsustus kooskõlas seaduse või kostja põhikirja nõuetega. Jahikorralduslike küsimuste lahendamine, isegi kui sellega muudetakse seni kehtinud korda, ei ole iseenesest ebaseaduslik ega põhikirjavastane. Täiendavalt otsuste kehtetuks tunnistamise nõudele on hagejad hagiavalduses taotlenud, et kohus kohustaks kostjat aktsepteerima, et seoses jahtkondade baasil kahe iseseisva juriidilise isiku moodustamisega ei ole kostja Kihlepa-Lindi osakonna üldkoosoleku pädevuses hääletamise teel otsustada jahtkonna liikmete personaalküsimusi, teha otsuseid Kihlepa jahtkonnale (MTÜ Kihlepa Jääger) laekunud avalduste alusel liikmeks vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta ja kinnitada hääletamise teel ühist kodukorda. Osakonna üldkoosoleku pädevus tuleneb MTÜS-st ja kostja põhikirjast, mitte kohtuotsusest, seega ei ole nende nõuetega võimalik taotletud eesmärki saavutada. Asjaolu, et hagejad on loonud mittetulundusühingu Kihlepa Jääger, ei muuda nende õigusi ja kohustusi kostja liikmetena ega kostja nagu ka tema organite pädevust hagejate kui liidu liikmete suhtes ega too hagejatele kaasa eesõigusi, muuhulgas õigust otsustada kostja liikmeks võtmist, liikmetele mõjutusvahendite kohaldamist või ühise kodukorra kohaldamatust. Kui kostja peaks rikkuma MTÜ Kihlepa Jääger õigusi, oleks õigustatud hagi esitama see mittetulundusühing, mitte hagejad kui kostja liikmed. Vastuolus TsMS § 442 lg. 1 p. 51 nõuetega ei ole maakohus otsuses märkinud tsiviilasja hinda. Kooskõlas TsMS § 137 lõikega 11 määrab ringkonnakohus tsiviilasja hinnaks maakohtus 50.000 krooni (3195, 58 eurot). Nii on mittetulundusühingu otsuse kehtetuks tunnistamise hagi hind vastavalt TsMS § 131 lg. 2 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonile 25.000 krooni. Lisaks esitasid hagejad tuvastusnõude, mis ei kattu otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, mille väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ja mis tuleb vastavalt TsMS §-le 125 lugeda mittevaraliseks, mille hinnaks kooskõlas TsMS § 132 lg. 1 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooniga tuleb lugeda 25.000 krooni. TsMS § 134 lg. 1 lause 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded, seega on tsiviilasja hinnaks maakohtus 50.000 krooni. Taolise hinnaga hagilt oleks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RlvS) lisa 1 kohaselt tulnud maksta riigilõivu 7500 krooni. Hagejad on tasunud 5000 krooni ehk 2500 krooni (159, 78 euro) võrra vähem kui seaduse kohaselt nõutud. Et apellatsioonkaebuses on vaidlustatud otsus tervikuna, on tsiviilasja hinnaks ka apellatsioonimenetluses kooskõlas TsMS § 137 lõikega 1 (apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust) 50.000 krooni ehk kehtivas vääringus 3195, 58 eurot. Apellatsioonkaebuselt oleks tulnud riigilõivu tasuda 479, 33 eurot, tasuti aga 319, 56 eurot ehk 159, 78 euro võrra vähem kui seaduse kohaselt nõutud. TsMS § 179 lg. 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Seega tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt kokku vähem tasutud riigilõiv 319, 56 eurot.

M Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.