2-10-26344/69 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Vastavalt jahiseadusele § 9. Jahimaa kasutusse andmine: (1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga; (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: 1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; Seisuga 05.07.2009 a oli MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit (edaspidi PJL) kasutuses (PJL kodulehe andmetel) rendijahimaad 298 970 ha, millest Kihlepa-Lindi jahipiirkond moodustab 13360 ha.. Kõik Pärnumaa jahimehed ja kogu Pärnu maakonnas asuv jahirendimaa ei kuulu PJL majandustegevuse alla. Vastavalt jahiseadusele, antakse suuruluki küttimisluba välja jahimaa kasutajale, mille pindala on suurem kui 5000 ha. Kihlepa - Lindi jahipiirkonda on kasutanud alates 2001. aastast kui moodustati MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit vastavalt PJL põhikirjale (Lisa 1) Kihlepa- Lindi osakond, mille koosseisus on tegutsenud kaks eraldiseisvat jahtkonda: Lindi jahtkond ja Kihlepa jahtkond. Mõlemal jahtkonnal on olnud MTÜ PJL moodustamisest alates oma juhatus, omad jahipidamistavad ja suurulukite küttimislimiit, mis on olnud jahtkondade majandusliku eksisteerimise aluseks ning oma rahaline arvestus PJL raamatupidamises (Lisa 2). Kihlepa jahtkonnal on olnud oma kodukord. Jahtkonnad on tegelenud oma jahimeeste liikmeksvõtmisega iseseisvalt ja esitanud oma uued liikmed PJL juhatusele liikmeks kinnitamiseks , liikmete arvestuse pidamiseks ja liikmemaksu arveldamiseks. Probleeme ei olnud jahtkondade vahel kuni 22. maini 2008. aasta. Siis asutasid Lindi iahtkonna jahimehed oma liikmete baasil MTÜ Lindi-Jäägri jahiseltsi ja võtsid vastu oma põhikirja. (Lisa 3.) Järgnenud olukorda kirjeldab Kihlepa jahtkonna kiri PJL juhatusele (Lisa 4) , sellele kirjale selgituse andnud PJL juhatuse liige ja Kihlepa-Lindi osakonna vanem Jaanus Kuusik (Lisa 5 ) ja nende kirjade alusel seisukoha võtnud PJL juhatus (lisa 6) Kihlepa jahtkonnal puudus igasugune võimalus Lindi jahtkonna (Lindi -Jäägri jahiseltsi) liikmete ülekaalu (10 Kihlepa , 24 Lindi) tõttu oma ettepanekuid realiseerida ja oma õigusi kaitsta, siis peale Lindi jahtkonna juhatuse liikmete (Kihlepa jahtkonnapoolseid juhatuse liikmeid koosolekute toimumisest ja päevakorrast ei informeeritud) organiseeritud osakonna üldkoosoleku kutsete kättesaamist, kus päevakorras oli Kihlepa jahtkonna juhatuse liikmete T. R ja E. P personaalküsimus, otsustati 25. märtsi 2010 Kihlepa jahtkonna üldkoosolekul oma jahtkonna liikmete baasil asutada MTÜ Kihlepa Jääger. Teatasime sellest otsusest ja esitasime oma põhikirja (Lisa 7) nii Kihlepa- Lindi osakonna juhatusele kui ka MTÜ Pärnu Jahimeeste Liidu juhatusel. Põhikirjas on kirjas Ühing kasutab oma majandustegevuse korraldumiseks Pärnu Jahimeeste Liidu , Kihlepa-Lindi jahipiirkonna ,Kihlepa jahtkonnale jahitegevuseks eraldatud ajalooliselt 2 (12)

väljakujunenud jahipiirkonda, mida eraldab Lindi jahtkonnast kokkulepitud piir: KarukakülaPotsepa-Kõima tee. Kõima teest Sassitalli tee kuni mereni. Ühingu kasutada on oma tegevuse arendamiseks Kihlepa jahtkonna vara, jahirajatised ja Jaani maaüksus, Audru vallas, Kihlepa külas. Nimetatud kokkuleppeline piir on fikseeritud PJL juhatuse poolt läbiviidud Kihlepa. Lindi osakonna üldkoosoleku). Ühtegi vastuväidet põhikirja kohta pole esitanud ei Lindi jahtkonna liikmed ega ka PJL juhatus, MTÜ Kihlepa Jääger põhikirjaline tegevus ei muuda midagi kahe jahtkonna vahel ajalooliselt paikapandud jahipidamise tavades ega kahjusta mingil määral MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liitu. Väidetavalt on tänase seisuga PJL osakondade ja jahtkondade baasil moodustatud viis MTÜ-d. Alates 31.03. 2010 on ametlikult Äriregistrisse kantud mittetulundusühing Kihlepa Jääger, reg nr. 80306339. Oleme seisukohal, et sellest kuupäevast alates tuleb PJL Kihlepa-Lindi osakonna jahtkondade omavahelistes suhetes lähtuda kahe eraõigusliku juriidilise isiku , Lindi jahtkonna liikmete baasil moodustatud - MTÜ Lindi-Jäägri jahiselts (80271150) ja Kihlepa jahtkonna liikmete baasil moodustatud-MTÜ Kihlepa Jääger (80306339) olemasolu arvestades ning võttes aluseks seaduse paragrahve: TsÜS §25 (1), 27 (2), 31 (1), 38 (2); VÕS §25 (1), MTÜ seadus §22(5). Sisuliselt on ka PJL juhatus aktsepteerinud Kihlepa jahtkonna olemasolu : 11.11 2009 ostis PJL juhatus Kihlepa jahtkonna ettepanekul ja nende rahade arvelt jahtkonna majandustegevuse edendamiseks Audru vallas Eassalu külas Jaani kinnistu 2,5 ha (Lisa 8), samuti aktsepteerib PJL juhatus MTÜ Kihlepa Jääger olemasolu ja põhikirja, otsustades soetatud kinnistu läbi müügitehingu kirjutada MTÜ Kihlepa Jääger arvele. (Lisa 9, 10) Samuti on aktsepteeritud Kihlepa jahtkonna ja MTÜ Kihlepa Jääger vahel sõlmitud rendilepingut MTÜ Kihlepa Jääger kuuluva kinnistu kasutamise kohta. (lisa 11 ). Kihlepa jahtkonna liikmed on tasunud oma liikmemaksud ja nende PJL arvel olevast rahast on maha arvestatud poole Kihlepa-Lindi jahipiirkonna rendi rahad. 04.04.2010 korraldasid Lindi jahtkonna ( MTÜ Lindi-Jäägri jahiseltsi) liikmed osakonna üldkoosoleku, mille toimumise ja korraldamise kohta esitas Kihlepa jahtkond eelnevalt oma seisukohad nii PJL juhatusele kui Lindi jahtkonna juhatusele. Neid ei arvestatud. Kihlepa jahtkonna jahimehed koosolekust osa ei võtnud ja esitasid koosolekule vastuväite (see saadeti eelnevalt koosoleku hommikul ka meili teel ( Lisa 12) Koosoleku juhataja vastuväiteid koosolekust osalejatele ette ei lugenud, ja neid ei arvestatud. Ilma osakonna kodukorda vastu võtmata ja asjaolusid T. R tutvustamata tehti Kihlepa jahtkonna juhatuse esimehele noomitus kuni järgmise MTÜ PJL rikkumiseni ja osakonnast väljaarvamiseni. PJL põhikiri ei anna õigust osakonna üldkoosolekule teha liikmetele noomitusi. Sama koosolek otsustas, et suuruluki lubasid saavad välja võtta ainult Lindi jahtkonna (loe MTÜ Lindi Jäägri jahiseltsi) kaks jahimeest J. K. ja R. K. See otsus piirab otseselt Kihlepa jahtkonna (ja ka MTÜ Kihlepa Jääger) liikmete tegevust ja ei ole vastavuses heade kommetega ega jahtkondade vahel väljakujunenud tavade järgimisega (Lisa 13). Lähtudes 2009 -2010 jahihooaja kogemustest Lindi jahtkonna tegevuses (PJL Kihlepa -Lindi jahipiirkonna alal kütitud ulukite turustamise eest saadud raha kanti MTÜ Lindi Jäägri jahiseltsi arvele (Lisa 14)) - tähendab see ka Kihlepa jahtkonna rahaliste vahendite olulist vähenemist või täielikku lõppemist. Uute liikmete vastuvõtmisel keelduti liikmeteks vastu võtmast Kihlepa jahtkonna koosolekul ühehäälselt liikmeks võetud M.H. ja T.R. põhjusel, et need isikud ei osalenud osakonna üldkoosolekul. Ei MTÜ seadus ega ka PJL põhikiri ei näe ette . ei liikmete kinnitamisel osakonna üldkoosolekul peaksid juba eelnevalt jahtkonna koosolekul vastu võetud liikmed olema kohal . Liiatigi on 2009 a jooksul osakonna üldkoosolekutel kinnitatud jahimehi liikmeks ilma nende kohalolekut nõudmata (osakonna üldkoosolekud 20.07.09 ja 22 07.09.) 30.04 2010 a. Lindi jahtkonna poolt korraldatud osakonna üldkoosolek (Lisa 15) arutas E. P personaalküsimust ja ta arvati Lindi jahtkonna liikme E.H. ettepanekul MTÜ PJL põhikirja p.

4.3 eiramiste alusel osakonnast välja heita. (E.H. on teinud varemgi vihjeid, et E. P on vaja karistada peksaandmisega - ilmselt on mehel mingi väljapõdemata kompleks) Milles need nn. eiramised seisnevad, pole protokollis põhjendatult kirjas. Samuti pole asja sisust E. P teavitatud ega tema käest ka seletust nõutud, üldse, et Lindi jahtkonnas on karmimad kombed, sest omavahelisi probleeme on nad ennegi lahendanud poliitikute kombel "pasunasse andmisega". Ilmselt sellepärast on nende poolt vastuvõetud kodukorras osakonna liikmete vaoshoidmiseks ette nähtud terve leheküijetäis karistusi , mida PJL põhikiri ette ei näe. Seda, et E. P Kihlepa jahtkonna juhatuse liikmena on palunud enne majanduslikult iseseisvate jahtkondade jõuga ühendamist paika panna mõlemapoolne ühine majandamise baas ja alused, on nõudnud selleks vastavat teavet PJL juhatuselt, kaitsnud Kihlepa jahtkonna juhatuse liikmena Kihlepa jahtkonna liikmete õigusi ja seisukohti enne ühise kodukorra kinnitamist, teinud ettepanekuid mõningate rahaliste aluste korrastamiseks PJL raamatupidamises , tõlgendatakse vastuhakkamisena osakonna ja PJL juhatuse otsustele ja tegevust osakonna maine kahjustamiseks. E.P. väljaarvamisega jahtkonna koosseisust on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi. E.P.i osakonnast väljaarvamisega ei arvestata, et koos Kihlepa jahtkonna jahimeestega on E. P. siiani jahtkonna jahimaade hooldamiseks andnud väga olulise panuse . Rajatud ulukite alalised söödakohad ja söödapõllud ning jahipidamiseks kõrgistmed, puhastatud jahipidamise tarbeks metsasihte, rajatud liiklusteid, kulutatud selleks olulisel määral energiat ja ka isiklikke rahalisi vahendeid. Enne MTÜ Kihlepa Jääger moodustamist tegi E. P. Lindi jahtkonna juhatusele ettepaneku, et ka Kihlepa jahtkonna jahimehed võetakse MTÜ Lindi-Jääger jahiseltsi liikmeks koos nende rahade eest ostetud kinnistuga , seda ei aktsepteeritud. Isegi kui E. P. on mingil määral sattunud vastuollu mõne Kihlepa -Lindi osakonna Lindipoolse liikme arvamusega , ei ole tema osakonnast väljaheitmine mingil määral põhjendatud. Põhiseaduse paragrahv 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust . Paragrahv 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Paragrahv 41. Igaühel on õigus jääda truuks omaarvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Lindi jahtkonna jahimehed võtsid vastu Kihlepa-Lindi osakonna kodukorra alles peale karistuste määramist PJL Kihlepa jahtkonna jahimeestele. Kodukorra teema kerkis esimest korda esile PJL juhatuse koosolekul 14.04,09 (Lisa 13), kus PJL juhatus pakkus eeskujuks Tori Sindi osakonna kodukorda. Nimetatud osakonnas eksisteerivad jahtkonnad, neil on omad õigused ja jahtkondadel oma jahipiirkonnad. Väljavõte Tori - Sindi kodukorrast : Tori - Sindi Jahiselts (edaspidi Selts) on Pärnumaa Jahimeeste Liitu kuuluv vabatahtlik jahimeeste ühendus. Selts jaguneb kaheks eraldiseisvaks jahtkonnaks, kes kasutavad vastavalt Tori jahiala ja Sindi jahiala, millede piirikirjeldus on toodud käesoleva kodukorra lisas 1. Mõlema jahtkonna siseselt valitakse jahtkonna vanemad. 20, juulil 2009 a. toimunud Kihlepa- Lindi üldkoosoleku päevakorra punkti järgi : ettepaneku tegemine PJL juhatusele PJL põhikirja vastavusse viimiseks MTÜ seadusega, seoses l. juulist 2009 a. rakendunud seaduse muudatustega ja ettetulnud probleemidega Kihlepa-Lindi osakonna organisatsioonilises töös, otsustas ühehäälselt selle poolt ja lisaks p2 otsustati : võtta põhikirja alajaotus VD sisse mõiste "jahikond“ koos põhikirjajärgsete õiguste ja kohustustega. (Lisa 18). 04. 04.2010 toimunud üldkoosolek valis volinikeks volikogu koosolekule J K ja A K Lindi jahtkonnast, nende ülesanne oleks olnud see üldkoosoleku otsus volinike koosolekule

esitada, seda ei tehtud. Lindi jahtkonna ( MTÜ Lindi Jäägri jahiseltsi ) liikmed on lähtunud oma arvulisest ülekaalust ja kodukorrast mõiste " jahtkond " välja jätnud. (Lisa 16) PJL kodulehelt internetis ei leia PJL põhikirja, mis on kohustuslikuks täitmiseks 835 liikmele ( arv võetud PJL 2009.a. maj. aasta aruandest) . E. P poolt tehtud vastavasisuline ettepanek põhikiri interneti koduleheküljel avalikustada – PJL juhatuselt heakskiitu ei leidnud . Seega ci saa põhi mõtteliselt nõuda liikmetelt põhikirjas sätestatu täitmist, kuna nimetatud dokument pole kõigile kättesaadav. Majandusaasta aruannet loeb PJL juhatus salajaseks dokumendiks ja on süüdistanud E. P selles , et ta on saatnud nimetatud dokumendi hinnangu saamiseks Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse esimehele. PJL juhatus on tänaseks keeldunud väljastamast PJL Kihlepa jahimeestele igasugust teavet organisatsiooni majandustegevuse kohta, mida ei leia veebilehelt, vaid on öeldud, et vastus antakse ainult Kihlepa-Lindi osakonna liikmete ühisele teabenõudele . Millises vormis see peab olema, põhikirjast välja ei loe. PJL põhikirjas puudub osakonna üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kord. Põhikirja p. 3.11 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsus on vastuolus seaduse või PJL põhikirjaga, on liidu liikmel õigus kaevata otsuse peale liidu volinike koosolekule. Liidu volinike järgmine koosolek on eeldatavasti aasta pärast- Osakonna üldkoosolekute otsuste vaidlustamist PJL põhikiri ette et näe. Kihlepa poolsele ettepanekule, vaidlus ilma kohtuta kokkuleppel lahendada, vastas PJL juhatus eitavalt JJL juhatus keeldub väljastamast suuruluki küttimislubasid Kihlepa jahtkonnale ilma Lindi jahtkonna (Lindi Jäägri jahiseltsi) liikmete nõusolekuta. PJL juhatuse liige ja Kihlepa-Lindi osakonna vanem J.K. on oma selgituses PJL juhatusele andnud selgelt mõista Lindi jahtkonna liikmete eesmärki: See. et Lindi-Jäägri MTÜ soovi EURO abiga ehitada minimaalsete tingimustega tapamaja, peetakse suureks kuriteoks, näitab, et Kihlepa poolsed individuaalsed huvid kaaluvad selle üle (Lisa 5) TsÜS: § 38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul. kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused : Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. J. K ja Lindi jahtkonna juhatus on rõhutanud, et oma MTÜ loomine oli tarvilik PJL jagunemise või lõpetamise puhuks, et säilitada oma vara. Kihlepa jahtkonna liikmed on oma tegevuse ja ka põhikirjaga igati rõhutanud oma lojaalsust Pärnu Jahimeeste Liidule ja PJL jahimaa kasutusrendi õigusele. Hoidnud oma rahalisi vahendeid PJL arvel ja tegutsenud PJL põhikirja arvestades. Et veelgi paremini Kohtule selgitada tekkinud olukorda ja vaidlustada Kihlepa jahtkonna liikmetele osaks saanud karistusi, palume Kohtul nõuda Kostjalt järgmiste dokumentide esitamist:

Otsus, mis määrab T.R.ale noomituse kuni järgmise rikkumiseni ja osakonnast väljaarvamine; Otsus, mis sätestab , et kaotatakse jahtkondadevaheline piir; Otsus, et suurulukite lubasid väljastatakse ainult Lindi jahtkonna (Lindi Jäägri jahiseltsi) liikmetele J.K. ja R.K.; Otsus, mis sätestab E. P.’i väljaarvamise Kihlepa-Lindi osakonnast; Otsus, kus keeldutakse vastu võtmast osakonna liikmeteks T.R. ja M.H. põhjusel , et nad ei viibinud koosolekul. Lugeda nimetatud isikud Kihlepa jahtkonna liikmeteks. Võttes aluseks seaduse paragrahve: TsÜS §25 (1), 26(1) ,27 (1), (2), 31 (1), 32,38 (1)(2); VÕS §25 (1), MTÜ seadus §22(5) kohustada Kostjat aktsepteerima, et MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu Kihlepa - Lindi osakonna üldkoosoleku pädevuses , seoses jahtkondade baasil kahe iseseisva juriidilise isiku moodustamisega, ei ole: a) hääletamise teel otsustada jahtkonna liikmete personaalküsimust b) teha otsuseid Kihlepa jahtkonnale (MTÜ Kihlepa-Jäägri) laekunud avalduste alusel liikmeks vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta; c) kinnitada hääletamise teel ühist kodukorda. Kostja vastuväited Kostja esitab hagi menetlusse võtmisele alljärgneva vastuväite: Esitatud hagiavalduses taotlevad hagejad MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu (edaspidi PJL) Kihlepa Lindi osakonna 04.04.2010 ja 30.04.2010 otsuste kehtetuks tunnistamist (palvepunktid 1-5) ja esitavad hagiavalduse palvepunktides a, b ja c kohustus- või tuvastusnõuded. Vastavalt PJL põhikirja p 7.1 on Pärnumaa Jahimeeste Liidul territoriaalsel alusel moodustatud osakonnad, mille pädevus on sätestatud PJL põhikirjas. MTÜS § 33 lg 2 sätestab, et kui mittetulundusühingu osakonnal on üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele mittetulundusühingute seaduse §-des 18-22, 24-26 ja 32 sätestatut. Seega osakonna koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine toimub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korras. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega hagis määratakse hagi hind TsMS §-s 131 sätestatud korras. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg 2 ja 3 redaktsiooni kohaselt oleks otsuse kehtetuks tunnistamise nõudelt tasutav riigilõiv minimaalselt 25 000 krooni. Lisaks on hagejad esitanud palvepunktides a-c nõude mis ei ole seotud otsuste tühistamisega ja mida saab hinnata kui mittevaralist nõuet. Mittevaralise nõudes on hagi hind 25 000 krooni ja märgitud hagihinnalt kuuluks tasumisele riigilõiv 5000 krooni. Isegi kui kahe otsuse kehtetuks tunnistamise taotlust lõivustada ühekordselt oles hagejad pidanud tasuma riigilõivu 25000 + 5000 krooni ehk 30 000 krooni. Hagejad on tasunud riigilõivu aga vähem ehk 5000 krooni. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei kuulu hagi menetlusse võtmisele kui nõudelt ei ole tasutud riigilõiv. Konkreetsel juhul on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määrast vähem ja märgitud põhjusel esitab kostja hagi menetlusse võtmisele vastuväite. Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile vastuväited:

26 ja 32 sätestatut. Seega osakonna koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine toimub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korras. Mis puudutab riigilõivu määra hagi esitamisel, on üldine seisukoht, et riigilõivumäär ei tohi olla takistuseks isiku pöördumisele oma õiguste kaitseks kohtusse. Menetluskulude kindlaksmääramine on eraldi menetlus. Menetluskulude kindlaksmääramisel määratletakse ka riigilõivu määr ja siis nõutakse kohustatud isikult vähemtasutud määr või tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv. Kohus käsitleb esitatud nõuet ühe nõudena, sest nõuded on sisult ja vormilt ning olemuselt ühesugused ning vaidlustatakse ühe ja sama organi sarnaseid otsuseid. Seega on hagejad tasunud riigilõivu õigesti (I kd tl. 80) ja kostja viidatud TsMS § 371 lg. 1 p. 10 ei kuulu kohaldamisele. Eeltoodust kohus järeldab, et kostja on teinud siin kuntsliku hagejate nõuete konstruktsiooni takistamaks isikuid oma õiguse kaitseks pöörduda kohtusse. Kostja põhikirjast nähtub, et tegemist on mittetulundusühinguga, seega kohaldub antud vaidluse puhul nii Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kui ka jahindusklubi põhikiri (tl 813). Põhikirja p 1.1 (nüüd ja edaspidi tugineb käeolev otsus vaidlusaluste otsuste tegemisie aja põhikirjale) kohaselt on jahindusklubi eraõiguslik avalikes huvides vabatahtlikkuse alusel asutatud juriidiline isik, mis ühendab jahindusega tegelevad või jahindusest huvitatud füüsilisi isikuid. Hagejad (enamus hagejaid) jahindusklubi liikmetena omavad seega põhikirja p-s 4(IV) sätestatud õigusi, sealhulgas õigust nõuda teistelt liikmetelt, et nende tegevus oleks kooskõlas klubi eesmärkidega. Kohtu arvates tuleb tugineda käesoleva asja lahendamisel kohtupraktikale, Riigikohtu lahendile (3-2-1-119-03) selle kohta, et mittetulundusühingu liikme õigus nõuda teistelt liikmetelt põhikirja ja seaduse täitmist on piisav kohtusse pöördumise õiguse tekkimiseks. Kuivõrd hagejad on leidnud, et vaidlustatud otsused on ebaseaduslikud ja vastuolus nende kui jahindusklubi liikme õigustega, on hagejad kohtu arvates isikud, kellel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õige on see, et juriidilise isiku, milleks kostja on, organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-135-02 ja nr 3-2-1-106-10 sisustanud huvitatud isiku mõiste, pidades huvitatud isikuteks ka aktsionäre ning sarnaselt tuleks kohelda mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 24 lg 1 annab õiguse vaidlustada kohtus üldkoosoleku otsus, mida hageja ongi teinud. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või hüve kaitseks. MTÜS § 33 lg 1 alusel võivad mittetulundusühingul olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjas. Kostja on jaotatud osakondade mõistes jahtkondadeks.

MTÜS § 33 lg 1 kohaselt ei ole jahtkonnad juriidilised isikud. Kostja põhikirja p 7(VII) järgi moodustatakse osakond klubi liikmetest ning igal liikmel on õigus valida osakonna juhatus ja volinik/volinikud klubi volinike koosolekule. Põhikirja p 4.3.2 kohaselt on klubi liikmel kohustus jälgida klubi põhikirja ja alluda klubi organite otsustele. Põhikirja p 6.1 kohaselt on kostja kõrgeimaks organiks üldkoosolek, mille ülesandeid täidab volinike koosolek; juhtimisorganiks on juhatus, mille liikmed määrab volinike koosolek. Nimetatud põhikirjaline punkt on kooskõlas MTÜS § 25 lg-ga 2, mis lubab mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas ning igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Põhikirja p 6.2 järgi valitakse volinike koosoleku volinikud osakondade üldkoosolekutel klubi liikmete hulgast ning iga jahtkonna volinike arv on sõltuvuses jahtkonna liikmete üldarvust. Põhikirja p 6.1 määratleb, et kostja kõrgeim juhtorgan on volinike koosolek, p. 6.4. määrab volinike koosoleku pädevuse, tegemist on juriidilise isiku organite hierarhia põhimõtetega. Kõrvutades põhikirja p. 6.1. ja 6.4. koos p. 7.1.-7.3. ning kostja tegevuse eesmärke ja juhtimiskoraldust kohus järeldab, et kostja volinike koosoleku pädevuse loetelu pole lõplik ja volinike koosolek võib arutada kõiki küsimusi sealhulgas isiku liidu liikmeks võtmise küsimusi, seejuures pole põhikijaga keelatud arutada ka osakonna pädevusse põhikirja p. 3.2. antud küsimusi. Pole võimalik, et kui on isikute konflikt , nagu möönab kostja oma vastuses, siis vähemuse pool kannatab ja jääbki kannatama ning on tõrjutud. See ei vasta arenenud kultuurühiskonna põhimõtele. Vaadeldava osakonna kahe grupeeringu liikmete arvu seis on 24:10 ühe kasuks. Kohtu arvates ei saa siin kostja juhtorganid, volinike koosolek ega juhatus, samuti juhatuse esimees liidu liikmete vahelisest vaidlusest distanseeruda. Põhikirja p.1 annab liidu eesmärgid ja ülesanded – otse osundatakse, et peaülesndeks on liidul iga liikme huvide eest seismine ja nenede ühendamine. Kuna tegemist on oletatavasti sisuliselt kahe erineva jahipiirkonnaga (Lindi ja Kihlepa), tulnuks liidul ammu enne konflikti tekkimist luua ühe osakonna baasil kaks eraldi seisvat osakonda Lindi osakond ja Kihlepa osakond. Tulenevalt põhikirja p. 7.1. on selleks seaduslikud eeldused olemas. Sellega oleks kõrvaldatud olukord, kus osakonnale antavate suurulukite küttimise load jäävad ainult ühe grupeeringu kasutada ja teised 10 ühingu liiget vaatavad vesise suuga pealt. Väide, et enamus otsustab ja see on õige, on eeltoodu valguses demagoogiline ja ei vastu liidu eesmärkidele ning osundab kaudselt liidu juhtorganite korruptiivsele käitumisele. Kohus saab ka kostjat aru, et kui kuskil midagi jagatakse tunneb ikka keegi, et temale on liiga tehtud. On olnud kuulda, et jahimehed üle riigi kaklevad meelsasti. MTÜS § 24 lg 7 sätestab, et MTÜS § 24 lg-tes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagejad on vaidlustanud Pärnumaa Jahimeeste Liidu Kihlepa-Lindi osakonna üldkoosolekute, toimunud 04.04.2010 ja 30.04.2010, otsused liikmete karistamise, liikmeskonnast väljaheitmise ja mitte liikmeks võtmise kohta. Hagejad on taotlenud kostja otsuste tühistamist põhjusel, et nende otsustega rikutakse hagejate kui kodanike ja kui jahindusklubi liikmete õigusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kusjuures