Võlaõigus › Alusetu rikastumine

ASJAOLUD

Skendar Rakennus OY esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi Skendar OÜ vastu alustetult saadud 7000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Soome Vabariigi äriregistrisse kantud äriühing. Varasemalt oli hageja tehingupartneriks Eesti Vabariigi äriregistrisse kantud äriühing Skendar OÜ, kellega ärilised suhted katkesid pärast seda, kui äriühingus toimus omaniku ja juhatuse vahetus. Käesoleval hetkel poolte vahel igasugused ärilised suhted puuduvad, samuti ei ole pooled seotud mitte ühegi lepingulise suhtega. Samas säilisid Skendar Rakennus Oy internetipanga maksekorralduste määratud maksete kiirvalikus kostja Skendar OÜ andmed. Vastavalt eelsalvestatud andmeid kasutades kanti AS-s Swedbank avatud Skendar OÜ kontole 21 detsembril 2011 ekslikult üle 7000 eurot. Kostja Skendar OÜ ei ole väljastanud hagejale 21.12.2011.a. mitte ühtegi arvet, mille tasumisele viitab maksekorralduse selgitus „ Laskun 21.12.2011.a. mukaan“. Seega on ilmne, et tegemist on eksitusega ja alusetult tehtud kandega, mis tuleb hagejale Skendar Rakennus Oy-le tagastada. Hageja, saades teada ekslikust pangaülekandest, esitas koheselt Swedbanki

siseriikliku makse tagasikutsumise. Swedbank teavitas hagejat, et formaalselt ei eksinud makset vahetanud pangad. Hageja poolt ekslikult kostjale kantud raha summas 7000 eurot on tänaseni hagejale tagastamata. Nõude aluseks toodud asjaoludega on tõendatud, et hagejal puudus kohustus kostjale 7000 euro ülekandmiseks ning hagejal on õigus ekslikult tasutud 7000 eurot kostjalt tagasi nõuda. Koos hagiga esitas hageja taoltuse hagi tagamiseks. Kostja ei ole vabatahtlikult tema poolt alusetult saadud rahasummat tagastanud ja hagejal on põhjendatud kahtlus, et isegi juhul, kui alusetult saadud rahasumma on käesoleval ajal kostja pangakontol, võib kostja selle pärast tema vastu hagi esitamisest teada saamist pangakontolt kõrvaldada. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja hagi tagamiseks arestida kostjale kuuluv konto AS-s Swedbank. Viru Maakohtu 25.01.2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja arestiti Skendar OÜ (RK 11499630) arvelduskonto AS-s Swedbank (xxx) 7 000 euro ulatuses Skendar Rakennus OY (RK 2334682-1) kasuks (tl. 39-41) . Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja Skendar OÜ asukohaks äriregistrist nähtuva aadressi xxx. Antud aadressil kostja ei asu, nimetatud korteriomand kuulub teisele isikule, kes ei ole kostjaga seotud. Kostja juhatuse liikme Yxxx xxxi elukohaks, vastavalt rahvastikuregistri andmetele, xxx, Venemaa. Kohus saatis hagimaterjalid nimetatud aadressil. Hagimaterjalid tagastati märkega väljastusteatel „mitte täiuslik aadress“. Maksuameti andmetel kostja seaduslik esindaja ei tööta, X-tee päringutest lähtuvalt ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seoses sellega, et kostja juhatuse liikme YxxxLxxx`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09. märtsil 2012.a. (tl. 68-70). Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja esindaja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) 3 p 3, § 1027, § 1028 ning § 113 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alusetult saadud 7 000 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 798,88 eurot, hagi tagamiselt summas 28,76 eurot (tl.11) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot (tl. 66). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud esindajale õigusabi eest 880 eurot (tl. 75-76). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 714,04 eurot ja viivise menetluskuludelt (1 714,04 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 834,03 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 798,88 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot ja riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot) ja õigusabikulud summas 880 eurot, kokku 1 714,04 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1 714,04 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE

Viru Maakohtu 25.01.2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja arestiti Skendar OÜ (RK 11499630) arvelduskonto AS-s Swedbank (Liivalaia 8, 15040 Tallinn) 7 000 euro ulatuses Skendar Rakennus OY (RK 2334682-1) kasuks (tl. 39-41).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt, asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus, lõpetades kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasja menetluse, tühistab 25.01.2012 hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seega on hagi tagamise alused ära langenud. Sellest lähtuvalt tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. 10.mail 2012 esitas hageja taotluse hagi tagamiselt tasutud tagatise summas 350 eurot tagastamiseks. TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Seega on tagatise andmise eesmärgiks tagada hagi tagamisega vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamise võimalust. Tulenevalt TsMS § 391 lg 1, peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui:  jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;  ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus;  enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Ülaltoodust järeldub, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isiku vastu nõude esitamine on välistatud juhul, kui hagi rahuldatakse kohtuotsusega. Kuna kostjal puudub TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi esitamise alus, siis leiab tagatise andja, et tagatise andmise põhjus tsiviilasjas nr 2-12-3098 on ära langenud. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale 20.01.2012 tasutud, 24.01.2012.a Rahandusministeeriumi viitenumbrile 2900078583 laekunud ja 15.05.2012 Rahandusministeeriumi viitenumbrile 3100057484 siirdatud tagatise summas 350,00 eurot.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.