OÜ Ihagi Danske Bank AS (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu ostuhinna alandamiseks ja liisingumaksete vähendamise kohustamiseks; Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastuhagi IOÜ vastu merekaatri Faeton 730 väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest 8 947,63 eurot (so 140 000 krooni)/ 9 000 eurot
Tsiviilasja/vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: IOÜ (reg kood xxx; asukoht xxx) Hageja/vastuhagis kostja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Turu 2, Tartu 51014; epost: [email protected]) Kostja/vastuhagis hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) (reg kood 11488826; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015) Kostja esindaja advokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid, Liivalaia 45, Tallinn 10145; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja/vastuhagis kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja/vastuhagis hageja esindaja advokaat Paul Keres
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ I hagi Danske Bank AS (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu ostuhinna alandamiseks ja liisingumaksete vähendamise kohustamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastuhagi IOÜ vastu merekaatri Faeton 730 väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
3.Kohustada OÜ-t Ivälja andma merekaatri Faeton 730 (tehasetähsiega ES-TMS07338A505, v.a. 2005) valdus Danske Bank AS-ile (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu). Menetluskulude jaotus Jätta kostja Danske Bank AS (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hageja OÜ I kanda. Jätta hageja OÜ I tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.14.11.2008. a esitas OÜ I kohtule hagi Danske Bank AS (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) vastu ostuhinna alandamiseks ja liisingumaksete vähendamise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Danske Bank AS Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja IOÜ vahel 29.11.2007. a kapitalirendileping nr xxx, mille tingimused sisustatakse AS-i Sampo Pank sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste alusel. Viidatud kapitalirendilepinguga kohustus kostja omandama merekaatri Faeton 730, tehasetähisega ES-TMS07338A505 (edaspidi kaater) ning liisima seda edasi hagejale. Viidatud kapitalirendilepingu täitmiseks sõlmiti ka ostumüügileping, millega OÜ I müüs kostjale viidatud kaatri. Lepingu p 2.1 järgi tasub ostja müüjale vara eest koos käibemaksuga 441 916,60 krooni. Ostuhinna tasumine toimub vastavalt poolte vahel kokku lepitud maksegraafikule. Kapitalirendilepingu näol oli tegemist klassikalise liisingulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõistes. Hagejale teadaolevalt oli enne kaatri liisimist hageja poolt AS Sampo Pank ja JP vahel sõlmitud liisingleping. Pärast kostja ja JP vahel lepingu lõpetamist müüs AS Sampo Pank kaatri OÜ-le I , kes omakorda müüs kaatri tagasi AS-le Sampo Pank ja võttis selle liisingusse. Juba esimesel sõidukorral ilmnesid kaatril varjatud puudused, millest hageja liisingulepingut sõlmides ei teadnud. Esimesel sõidukorral 2008. mais purunes kaatri sõukruvi, millest tulenevalt kogu kaatri mootor vajab põhjalikku remonti või alternatiivselt väljavahetamist. Kaatril tekkinud vigastuste kohta on koostatud 19.05.2008. a spetsialisti arvamus. Arvamuse kohaselt on kaatri terasest sõukruvi saanud varasemalt mingilt kõvalt esemelt vee all löögi. Selle tulemusena on silmaga nähtavad vigastused jala alaosal ja sõukruvil. Antud detailid vahetati ka ära, kuid jala ülaosas sai vigastada pikivõlli hammasratas, mis on jäänud vahetamata. Spetsialisti arvamusest nähtub, et vajalik on välja vahetada kaatri komplektne jalg, mille väärtus on 107 567 krooni ning millele lisandub paigaldus ja õli. Teiseks esinevad vigastused ka kaatri põhjal, mis maksab täiendava summa, mis lisandub eelpooltoodud kahjule. Spetsialisti arvamusest nähtub, et vigastuste tekkimise põhjuseks on olnud kaatriga toimunud varasem õnnetus, millega tekitatud vigastuste kõrvaldamiseks on teostatud ebapiisav ning oskamatu remont, mis on omakorda tinginud uued kahjustused. Antud juhul on kostja oluliselt rikkunud esimest müügilepingut, millega hageja esmakordselt kaatri kostja käest omandas. Esimene müügileping oli poolte vahel sõlmitud suuliselt ning kokkulepe kaatri omaduste kohta oli minimaalne. Küll aga on selge, et kaater, mida on nii oskamatult remonditud, et see esimesel sõidukorral puruneb, ei sobi kaatri sihtotstarbele, milleks on temaga veekogudel sõitmine. Ka ei vasta kaater VÕS § 77 lg 1 mõistes sellistele asjadele esitatavale vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja tugines hinna alandamisel VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele. Antud juhul on kõige õiglasem alandada hinda kaatrile vajalike remondikulude ulatuses. Tuginedes spetsialisti arvamusele, on mõistlik hinda alandada 140 000 krooni võrra ning vähendada selle arvelt vastavalt poolte vahel kapitalirendilepingu nr xxx alusel tasumisele kuuluvaid liisingumakseid.
KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Kaatri vigastuste tekkepõhjus on teadmata. 2008. a kaatril tekkinud vigastuste tekkepõhjuste mehhanism ei ole tuvastatud. Kõik arvamused selle kohta, et mootori vead on 2006. a avarii ning selle võimaliku ebakvaliteetse likvideerimise otsene tagajärg, põhinevad üksnes oletustel. Kuna ei ole täpselt teada vigastuste ulatus ja nende kõrvaldamiseks vajamineva remondi maksumus, siis ei ole võimalik ka väidetava kahju suurust kindlaks määrata. Hageja nõue on aegunud, kuna pole kinni peetud müügilepingus sätestatud pretensiooni esitamise ühekuulisest tähtajast. Pretensiooni esitamisel ei ole hageja kirjeldanud seda, millisel moel kaatril 2008. a kevadel vigastused tekkisid.
3.14.04.2010. a otsusega kohus rahuldas hagi.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 14.04.2010. a otsusele, mille alusel Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2010. a otsusega tühistas Harju Maakohtu 14.04.2010. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.12.07.2011. a esitas hageja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustuse. Täpsustuses märgib hageja, et ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid ja palub kohtul hagi rahuldada olemasolevate tõendite (sh tehtud ekspertiisi) alusel.
6.20.03.2012. a esitas kostja vastuhagi merekaatri Faeton 730 väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Vastuhagi asjaolude kohaselt ei ole vastuhagis kostja vastuhagi esitamise seisuga tasunud Liisingulepingu esemeks oleva merekaatri väljaostumakseid summas 21 541,46 eurot, intresse 2 393,10 eurot ja viiviseid tähtsajaliselt, mistõttu palub vastuhagis hageja kostjalt välja nõuda merekaater ebaseaduslikust valdusest ja jätta kõik vastuhagis kostja kanda.
7.21.03.2012. a määrusega rahuldas kohus vastuhagi tagamise taotluse kohustades vastuhagis kostjat hoiustama merekaatri kohtutäituri juures.
8.07.05.2012. a kohtuistungil jäid pooled esitatu juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Ringkonnakohus on oma otsuses välja toonud, et maakohus ei ole ka analüüsinud, kas kujundusõiguse eeldused ja kasutamise tingimused on täidetud ning leping poolte vahel sellega muudetud ning millised tagajärjed sellel võivad olla. Pooled ei ole vaidlustanud 29.11.2007 ostumüügilepingut, millega müüs IOÜ kaatri AS-le Sampo Pank hinnaga 441 916,60 krooni. Hagiavaldust ei saa pidada hinna alandamise avalduseks, sest selles ei ole välja toodud alandatud hinda. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kaater purunes esimesel sõidukorral 2008. aasta mais, millega seoses hageja sai teada, et kaater on puudustega. Spetsialisti arvamus ja ekspertiisi akt neis küsimustes, kas ja kuidas hageja on kaatrit kasutanud ning millal sõukruvi on saanud löögi, vastust ei anna. Kohtu poolt määratud ekspertiis ei anna üheseid vastuseid esitatud küsimustele. Küsimusele, millal on vigastused tekkinud, esitab ekspert vastuseks üksnes oletuse, mis põhineb kostja seadusliku esindaja ütlustel. Küsimusele, millised osad on vaja välja vahetada selleks, et mootor taas korralikult funktsioneeriks, ekspert sisuliselt vastust ei anna, vaid märgib, et see tuleb alles mootori täiendava ülevaatuse käigus kindlaks teha. Küsimusele, milline on vigastuste kõrvaldamise eeldatav maksumus, vastab ekspert, et see oleneb sellest, kas katki on mõlemad jalaosad või ainult ülemine. Eeltoodust järeldub, et ilma kaatri mootori täiendava ülevaatuseta, ei ole võimalik remondimaksumust määrata ega selle alusel ka hinda alandada. Ühtlasi peab maakohus hagejale selgitama ja kaaluma ka seda, kas asjaolusid arvestades saaks hageja nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena. Ringkonnakohtu otsus on maakohtule siduv õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel TsMS §
658 lg 2 järgi.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 29.11.2007 ostu-müügilepingu kohaselt (tl 17) müüs IOÜ kaatri AS-le Sampo Pank hinnaga 441 916,60 krooni. Seda lepingut ei ole vaidlustatud ega selles hinda alandatud. Samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel ka liisinguleping. Pooled ei vaidle selle üle, et kaater on hageja valduses. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas müügilepingu alusel üle antud kaater vastas lepingus kokkulepitud omadustele st kas kostja täitis müügilepingu kohaselt. Samuti vaidlevad pooled hinna alandamise avalduse tegemise üle ja hageja nõude vastavuse üle alandatud hinnale.
12.Hagiavalduses palus hageja kohtul alandada hinda, mis iseenesest ei kuulu kohtu pädevusse. Kujundusõiguste kasutamine toimub avalduse tegemisega vastaspoolele, kuid kohus saab tuvastada kujundusõiguse kasutamise õiguspärasuse. Kohtupraktika on jaatanud ka olukorda, kus hagiavaldust saab pidada hinna alandamise avalduseks, kuid sel juhul peavad olema täidetud hagiavalduses kõik kujundusõiguse kasutamise eeldused. Liisingumaksete vähendamise nõue ei kuulu samuti kohtu pädevusse.
13.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 112 alusel saab kasutada mittevastava soorituse korral õiguskaitsevahendina hinna alandamist. Hinna alandamine on kujundusõigus, mille kasutamine õiguskaitsevahendina on võimalik läbi avalduse esitamisega teisele lepingu poolele. Hinna alandamise eeldustena tuleb hagejal välja tuua, et lepingu ese ei vastanud kokkulepitud tingimustele, esitatud on hinna alandamise avaldus teisele lepingu poolele ning alandatud hind vastab seaduses sätestatud hinna arvestamise metoodikale. Hageja kohustuseks on tõendada lepingus kokku lepitud kvaliteedi tingimusi ja lepingueseme mittevastavust kokkulepitule. VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi saab mittekohase täitmise väärtuse määrata kohus, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha. Hageja kohustuseks on tõendada, et kohase ja mittekohase täitmise väärtust ei saa kindaks teha.
14.Kohtule esitatud kapitalirendilepingust ja ostu- müügilepingust nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja müüb kostjale merekaatri Faeton 730, mille lisavarustus vastab müüja pakkumisele. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja liisib kostjalt sama merekaatri endale kasutamiseks. Kostja on tasunud hagejale müügihinna. Pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid muude lepingute sõlmimise kohta poolte vahel. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 29-38) nähtub, et hageja teatas kostjale kaatril esinenud puudusest, pooled on pidanud kirjavahetust võimaliku lahenduse leidmiseks ja 23.09.2008 kirjaga on hageja liisinglepingu üles öelnud, tuues põhjuseks, et lepinguese ei vasta kokkulepitud tingimustele. Oma 15.07.2008 pretensioonis (tl 30) on hageja välja pakkunud ühe võimaliku lahendusena ka hinna alandamise ja kaatri parandamise kostja poolt. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks teinud kostjale kohtueelselt hinna alandamise avalduse. Avaldust tegemata ei ole täidetud hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi formaalsed eeldused.
15.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hagi avaldust saab pidada hinna alandamise avalduseks, kui see vastab hinna alandamise avalduse sisulistele kriteeriumitele, eelkõige on
välja toodud alandatud hind vastavalt VÕS § 112 lg 1 toodud valemile: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Hageja on kohtule esitanud E.T asjatundja arvamuse, mille kohaselt kuluks asjatundja arvamuses tuvastatud vigastuste kõrvaldamiseks 107 567 krooni. Eksperdiarvamuses on välja toodud uue mootori hind 150 000 krooni ja koos paigaldamisega 153 000 krooni. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka edasise menetluse käigus välja toonud alandatud hinna suurust vaid üksnes asja parandamise kulud. Parandamise kulude aritmeetilise mahaarvamisega ei ole võimalik välja arvestada alandatud hinda seaduse sätestatud metoodika alusel. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole menetluse käigus esitanud kohtule alandatud hinna suurust ja seega ei saa pidada ka hagiavaldust hinna alandamise avalduseks. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et mittekohase täitmise väärtust ei ole võimalik mingil põhjusele kindlaks teha. Seega ei ole ei ole tegemist olukorraga, kus mittekohase täitmise väärtust saaks kindlaks teha VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi.
16.Menetlusökonoomia seisukohast ei peaks kohus analüüsima hinna alandamise teisi sisulisi eeldusi, kuna hinna alandamise formaalsed nõuded ei ole täidetud. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et hageja ei ole üheselt tõendanud asja puuduse asjaolusid. Ringkonnakohus on oma otsuses seda märkinud, kuid hageja ei ole esitanud asja uuel läbivaatamisel uusi tõendeid, seega ei ole menetluslik olukorda võrreldes ringkonnakohtu otsusega tõendite osas muutunud. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud ka asja puuduste olemasolu juhusliku hävimise riisiko üleminemise ajal VÕS § 214 lg 2 mõttes. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja müüs kaatri kostjale, seega pidi ta teadlik olema kas asja seisundist.
17.Ringkonnakohus on oma otsuses välja toonud kohtu kohustuse selgitada, et tegemist võib olla kahju hüvitamise nõudega. Hageja esindaja on kohtu istungil sõnaselgelt teatanud, et ei esita kahju hüvitamise nõuet. Seega kohus hageja kahju hüvitamise nõuet ei analüüsi, sest dispositiivsus põhimõttest lähtuvalt määrab pool, millistel alustel ta oma nõude esitab.
18.Kohtule esitatud hageja 23.09.2008 kirjast nähtub, et hageja on oma kirjaga lepingu üles öelnud. Kohus leiab, et üles öeldud lepingu suhtes ei saa kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, mis eeldavad lepingu kehtivust nagu näiteks hinna alandamine. Hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamine eeldab lepingu täitmise vastuvõtmist hageja poolt. Ka seetõttu tuleb hageja hinna alandamise nõue jätta rahuldamata.
19.Hageja soovis alandada hinda poolte vahel väidetavalt 14.12.2007 suuliselt sõlmitud müügilepingus, kus müüjaks on Danske Bank AS (endine AS Sampo Pank) ning ostjaks OÜ I . Selle lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingutingimusi ja lepingu täitmist ei ole hageja hagi alusena esile toonud, samuti seda, et hageja oleks kasutanud kujundusõigust ja hinda alandanud ning teisele poolele tahteavalduse teatavaks teinud.
20.Kostja on esitanud vastuhagi asja väljanõudmiseks kostja valdusest. Vaidlust ei ole selles, et kaater on kostja valduses, samuti pole vaidlus selles, et hageja ei ole tasunud kostjale liisingumakseid alates juulist 2008.
21.VÕS § 361 lg sätestab liisinglepingu mõiste. Poolte vahel sõlmitud lepingu oluliseks osaks on ka liisinglepingu üldtingimused, mille p 1.7 järgi läheb omandiõigus liisinguesemele üle kostjalt hagejal kõikide liisingumaksete tasumisel. VÕS § 363 p 1 järgi on hagejal kohustus tagastada lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme kostjale.
22.Kohtul esitatud lepingust nähtub, et 15.12.2011 lõppes liisingleping. Hageja ei ole merekaatrit
kostjale tagastanud ega liisingumakseid sooritanud, sega on kostja endiselt merekaatri omanik.
23.AÕS § 80 lg 1 järgi on kostjal kui merekaatri omanikul nõudeõigus iga ühe vast, kes õigusliku aluseta kasutab tema asja. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks õiguslik alus merekaatri kasutamiseks. Kohus leiab, et merekaater tuleb hageja valdusest kostja valdusesse tagasi nõuda.
24.TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb jätta hageja tema enda kanda ja kostja tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.