Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2010, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Iriscorp hagi Danske Bank AS Eesti filiaali vastu ostuhinna alandamiseks ja liisingumaksete vähendamise kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
140 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank AS Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Iriscorp (registrikood 10703553), esindajad Martin Saar ja adv Tarmo Pilv
Harju Maakohtu 14.04.2010 otsus
Kostja Danske Bank AS Eesti filiaal (registrikood 11488826), esindaja adv Paul Keres
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Danske Bank AS Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja Iriscorp OÜ vahel sõlmiti 29.11.2007 kapitalirendileping nr 271121IR, mille tingimused sisustatakse AS Sampo Pank sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste alusel. Viidatud kapitalirendilepinguga kohustus kostja omandama merekaatri Faeton 730, tehasetähisega ES-TMS07338A505 (edaspidi kaater) ning liisima seda edasi hagejale.
2.Viidatud kapitalirendilepingu täitmiseks sõlmiti ka ostu-müügileping, millega OÜ Iriscorp müüs kostjale viidatud kaatri. Lepingu p.2.1 järgi tasub ostja müüjale vara eest koos käibemaksuga 441 916,60 krooni. Ostuhinna tasumine toimub vastavalt poolte vahel kokku lepitud maksegraafikule. Kapitalirendilepingu näol oli tegemist klassikalise liisingulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõistes.
3.Hagejale teadaolevalt oli enne kaatri liisimist hageja poolt AS Sampo Pank ja J. P. vahel sõlmitud liisingleping. Pärast kostja ja J. P. vahel lepingu lõpetamist müüs AS Sampo Pank kaatri OÜ-le Iriscorp, kes omakorda müüs kaatri tagasi AS-le Sampo Pank ja võttis selle liisingusse.
4.Juba esimesel sõidukorral ilmnesid kaatril varjatud puudused, millest hageja liisingulepingut sõlmides ei teadnud. Esimesel sõidukorral 2008. mais purunes kaatri sõukruvi, millest tulenevalt kogu kaatri mootor vajab põhjalikku remonti või alternatiivselt väljavahetamist.
5.Kaatril tekkinud vigastuste kohta on koostatud 19.05.2008 spetsialisti arvamus. Arvamuse kohaselt on kaatri terasest sõukruvi saanud varasemalt mingilt kõvalt esemelt vee all löögi. Selle tulemusena on silmaga nähtavad vigastused jala alaosal ja sõukruvil. Antud detailid vahetati ka ära, kuid jala ülaosas sai vigastada pikivõlli hammasratas, mis on jäänud vahetamata.
6.Spetsialisti arvamusest nähtub, et vajalik on välja vahetada kaatri komplektne jalg, mille väärtus on 107 567 krooni ning millele lisandub paigaldus ja õli. Teiseks esinevad vigastused ka kaatri põhjal, mis maksab täiendava summa, mis lisandub eelpooltoodud kahjule.
7.Spetsialisti arvamusest nähtub, et vigastuste tekkimise põhjuseks on olnud kaatriga toimunud varasem õnnetus, millega tekitatud vigastuste kõrvaldamiseks on teostatud ebapiisav ning oskamatu remont, mis on omakorda tinginud uued kahjustused.
8.Antud juhul on kostja oluliselt rikkunud esimest müügilepingut, millega hageja esmakordselt kaatri kostja käest omandas.
9.Esimene müügileping oli poolte vahel sõlmitud suuliselt ning kokkulepe kaatri omaduste kohta oli minimaalne. Küll aga on selge, et kaater, mida on nii oskamatult remonditud, et see esimesel sõidukorral puruneb, ei sobi kaatri sihtotstarbele, milleks on temaga veekogudel sõitmine. Ka ei vasta kaater VÕS § 77 lg 1 mõistes sellistele asjadele esitatavale vähemalt keskmisele kvaliteedile.
10.Hageja tugines hinna alandamisel VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele. Antud juhul on kõige õiglasem alandada hinda kaatrile vajalike remondikulude ulatuses. Tuginedes spetsialisti arvamusele, on mõistlik hinda alandada 140 000 krooni võrra ning vähendada selle arvelt vastavalt poolte vahel kapitalirendilepingu nr 271121IR alusel tasumisele kuuluvaid liisingumakseid.
2(7)
Kostja vastuväited.
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Kaatri vigastuste tekkepõhjus on teadmata. 2008 kaatril tekkinud vigastuste tekkepõhjuste mehhanism ei ole tuvastatud. Kõik arvamused selle kohta, et mootori vead on 2006 avarii ning selle võimaliku ebakvaliteetse likvideerimise otsene tagajärg, põhinevad üksnes oletustel.
12.Kuna ei ole täpselt teada vigastuste ulatus ja nende kõrvaldamiseks vajamineva remondi maksumus, siis ei ole võimalik ka väidetava kahju suurust kindlaks määrata.
13.Hageja nõue on aegunud, kuna pole kinni peetud müügilepingus sätestatud pretensiooni esitamise ühekuulisest tähtajast.
14.Pretensiooni esitamisel ei ole hageja kirjeldanud seda, millisel moel kaatril 2008 kevadel vigastused tekkisid. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi. Kohus luges kaatri hinna alandatuks 140 000 krooni võrra müügilepingus, kus müüjaks on Danske Bank AS (endine AS Sampo Pank) ning ostjaks OÜ Iriscorp ning sellest tulenevalt kohustas Danske Bank AS-i vähendama OÜ Iriscorp poolt kapitalirendilepingu nr 271121IR alusel tasumisele kuuluvaid liisingumakseid.
16.Pooltel oli vaidlus selle üle, kas kostja müüjana andis hagejale 12.12.2007 sõlmitud müügilepingu alusel üle lepingus kokkulepitud omadustega kaatri, st kas kostja täitis müügilepingu kohaselt või mitte ning juhul, kui kostja täitis lepingu mittekohaselt, kas seetõttu on hagejal õigus alandada ostuhinda VÕS § 112 alusel.
17.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
18.Kuna esialgne müügileping oli sõlmitud suuliselt, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud kaatri omadustes. Samas kaater, mis esimesel sõidukorral puruneb, ei vasta sihtotstarbele, so veekogul sõitmiseks.
19.Nii hageja poolt esitatud spetsialisti arvamuse kui kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt esinevad kaatril järgmised vead: kaatri põhjal on silmaga nähtav pragu ja vigastatud on mootori jalg või jalad.
20.Tuginedes tunnistaja J. P. ütlustele, vaatasid hageja esindajad kaatri enne müügilepingu sõlmimist üle ja põhjavigastust sai neile näidatud. Vigastus oli silmaga nähtav. Sellega on tõendatud, et müügilepingu sõlmimisel oli hageja teadlik või pidi olema teadlik kaatri põhjal esinevast vigastusest. Seega puudub hagejal õigus alandada ostuhinda põhjusel, et kaatri põhi oli vigastatud, kuna VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
21.Samas leiab ekspert, et mootori jala ülaosas oli algselt mingi mikroviga, mida koheselt ei hoomatud. Isegi peale parandamist, testi käigus ei leitud midagi ning alles Martin Saare mootori käivituse käigus andis viga järele ja lõhkus mootori ülaosa. Põhjuseks on olnud eelmise omaniku õnnetus paadiga ja selle tagajärjel tekkinud mittenähtav viga mootori jala juures. Tuginedes eksperdi arvamusele, oli tegemist varjatud puudusega, mis esines kaatril enne müügilepingu sõlmimist ja millest ei olnud pooled müügilepingu sõlmimisel teadlikud.
22.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
3(7)
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Lähtuvalt seaduse mõttest on ostja, kes ei ole tarbija, jaoks enam kui kahekuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik.
23.Hageja väite kohaselt sai ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada 2008 mais ning pöördus eriteadmisi omava spetsialisti poole kaatri vigastuste väljaselgitamiseks. Spetsialisti arvamus on antud 19.05.2008. Hageja teavitas kaatri puudustest kostjat 26.06.2008. Seega on hageja teavitanud kostjat kaatri mittevastavusest lepingu tingimustele igal juhul enne kahe kuu möödumist puudustest teadasaamisest.
24.Kostja vastuväide, et hageja jättis kirjeldamata puuduste iseloomu, on alusetu. Hageja 26.06.2008 ettepaneku lisana oli esitatud spetsialisti arvamus koos fotodega, milles on puuduseid piisava põhjalikkusega kirjeldatud. Seega on teavitatud kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 mõttes ning täidetud ka teatamise vorminõuded.
25.Hageja tugines oma nõudes VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, kuna kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha ning lähtus sisuliselt asja puuduste kõrvaldamise kulutustest. Purunenud mootorijala väljavahetamise kulude kohta on esitatud erinevaid arvamusi: spetsialisti arvamuse järgi 107 567 krooni ning kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt 150 000 krooni. Hageja leidis, et mõistlik on hinda alandada 140 000 krooni võrra.
26.Kuna kostja ei ole kogu menetluse käigus ei kirjalikult ega suuliselt vaidlustanud hageja poolt hinna alandamise suurust, siis järeldub, et kostja on nõustunud hinna alandamise suurusega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
27.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatud hagi aluseks olevad asjaolud ning maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kõigi apellandi esitatud väidete osas.
28.Maakohus on nõustunud hageja väitega selles osas, et kaater, mis puruneb esimesel sõidukorral, ei vasta sihtotstarbele. Kohus ei ole märkinud, millise tõendi alusel on tuvastatud, et kaater purunes juba esimesel sõidukorral. See asjaolu sisaldub üksnes vastustaja esindaja väites, mis ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ning seega on see asjaolu tõendamata.
29.Kohus on lugenud eksperdi arvamuse alusel tõendatuks, et kaatril olid puudused müügihetkel. Eksperdi arvamuse punktis 2 sisaldub mööndus, et kaatri vigastused võisid tekkida hageja kirjeldatud viisil. See mööndus aga ei välista teisi alternatiive. Eksperdi arvamuse punktis 3 sisaldub samuti arvamus, et vigastused võisid tekkida sellest, et kunagise vigastuse tagajärgi ei kõrvaldatud remondi käigus täielikult. Ekspert on jõudnud sellele järeldusele hageja esindaja väidete kaudu ja mitte eksperdi eriteadmisi kasutades. TsMS § 293 kohaselt küsitakse eksperdi arvamust asjast tähtsust omavate ja eksperdi eriarvamust nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kui eksperdi arvamus ei ole kujunenud eriteadmisi kasutades, siis ei ole tegemist tõendiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Seega on tõendamata see, et kaatril olid puudused juba müügihetkel.
30.Kohus on leidnud, et käesoleva konkreetse pooltevahelise suhte juures tuleb arvestada VÕS § 220 lg-s 1 sätestatuga. Seejuures on kohus leidnud, et mõistlik aeg on võrdne sama sätte teises lauses tarbijale ettenähtud teatamisajaga kaks kuud. Selline kohtu järeldus ei ole kooskõlas seaduse mõttega. VÕS § 220 esimest ja teist lauset koos lugedes saab teha järelduse, et
4(7)
mittetarbija jaoks ei saa teatamistähtaeg olla pikem kui kaks kuud, kuid see võib samas kindlasti olla lühem.
31.Samuti on kohus esitatud tõendite põhjal üheselt tuvastanud ainult selle hetke, mil hageja kostja poole pöördus (26.06.). Tuvastatud aga ei ole see, millal vastustaja asja puudustest teada sai. Kohus luges asja lepingutingimustele mittevastamisest teadasaamise hetkeks mai 2008 üksnes hageja väitel, mis ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt. Samuti ei ole tuvastatud see, millal hageja oleks pidanud puudustest teada saama. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et hageja poolt kostjale kaatri puudustest teatamine seitse kuud peale müügitehingut on toimunud mõistliku aja jooksul.
32.Kohus on hagi täies ulatuses rahuldades märkinud põhjendusena, et apellant ei ole vaidlustanud hinna alandamise suurust. Hageja on hinnanud mootori purunemisega seotud kahju suuruseks 107 567 krooni ja põhja kahjustusega seotud kahju suuruseks 32 433 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude, mis põhineb kaatri põhja vigastustel. Seega ei oleks kohus saanud hagi rahuldada suuremas ulatuses kui 107 567 krooni. Seega on kohtuotsus vastuoluline.
33.Kohus on hinna alandamise suurust põhjendades märkinud, et eksperdi arvamuse kohaselt on mootori väljavahetamise kulud 150 000 krooni. Eksperdi arvamus sellist väidet ei sisalda. Eksperdi arvamuse punktis 6 on küll kirjas hinnang, et uue mootori umbkaudne hind võiks olla 150 000 krooni, kuid sama dokumendi punktides 6 ja 7 on aga selgelt öeldud, et tegemist on maksimumkuludega juhul, kui on katki ja vajavad väljavahetamist nii mootori jala ülemine kui alumine osa. Eksperdi arvates on täiesti võimalik piirduda ka ainult alumise osa vahetamisega. Vastustaja seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
36.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
37.Hageja soovis alandada hinda poolte vahel väidetavalt 14.12.2007 suuliselt sõlmitud müügilepingus, kus müüjaks on Danske Bank AS (endine AS Sampo Pank) ning ostjaks OÜ Iriscorp. Selle lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingutingimusi ja lepingu täitmist ei ole hageja hagi alusena esile toonud, samuti seda, et hageja oleks kasutanud kujundusõigust ja hinda alandanud ning teisele poolele tahteavalduse teatavaks teinud. Hagiavalduses palus hageja kohtul alandada hinda, mis ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus ei ole ka analüüsinud, kas kujundusõiguse eeldused ja kasutamise tingimused on täidetud ning leping poolte vahel sellega muudetud ning millised tagajärjed sellel võivad olla. Hageja väidetel võõrandas kostja talle kaatri selleks, et tema saaks kaatri uuesti kostjale müüja ja selle kostjalt liisida. Toimikus oleva ostu-müügilepingu
5(7)
kohaselt (tl 17) müüs Iriscorp OÜ kaatri AS-le Sampo Pank 29.11.2007 hinnaga 441 916,60 krooni. Seda lepingut ei ole vaidlustatud ega selles hinda alandatud. Samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel ka liisinguleping. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel kohustas kohus kostjat vähendama liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid liisingumakseid, kui liisingulepingu järgi tasumisele kuuluvat summat ei ole vaidlustatud ja hageja ei ole ka kostjaga vastastikuseid rahalisi kohustusi tasaarvestanud.
38.Käesoleval juhul ei saanud maakohus lugeda hinda alandatuks ka kohtule esitatud hagiavaldusega, kuna hageja ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohustuse mittekohase täitmise vastuvõtmisel on lepingupoolel VÕS § 101 lg 1 p 5 ning § 112 lg 1 alusel õigus alandada enda tasutavat hinda. Selleks tuleb teha hinna alandamise avaldus (tehing) ning sellekohane tahteavaldus vastaspoolele kätte toimetada (VÕS § 112 lg 2).
39.Riigikohus on 30.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Vastavalt VÕS § 112 lg-le 1, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Toodu väljendub valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Ainuüksi hageja väitest, et mõistlik oleks hinda alandada 140 000 krooni võrra, ei piisa.
40.Võlaõigusseaduse § 112 lg 1 teise lause järgi määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, siis VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause kohaselt otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kolleegium leiab, et tuginedes VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, pidi hageja tõendama, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus mittekohase täitmise väärtust saaks kindlaks teha VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi.
41.TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hagi alusena esiletoodud asjaolud, et kaater purunes esimesel sõidukorral 2008. aasta mais, millega seoses hageja sai teada, et kaater on puudustega, on hageja poolt tõendamata. Tegemist on üksnes hageja seadusliku esindaja väidetega, mis ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluses. Spetsialisti arvamus ja ekspertiisi akt neis küsimustes, kas ja kuidas hageja on kaatrit kasutanud ning millal sõukruvi on saanud löögi, vastust ei anna.
42.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga nagu oleks kostja hageja poolt hinna alandamise suuruse menetluse kestel omaks võtnud. Kostja on kogu aeg vaidlustanud hageja nõuet terves ulatuses ja ühtlasi ka märkinud, et kuna pole teada vigastuste ulatus ja nende kõrvaldamiseks vajamineva remondi maksumus, siis ei ole võimalik ka väidetava kahju suurust kindlaks määrata.
43.Kohtu poolt määratud ekspertiis ei anna üheseid vastuseid esitatud küsimustele. Küsimusele, millal on vigastused tekkinud, esitab ekspert vastuseks üksnes oletuse, mis põhineb kostja seadusliku esindaja ütlustel. Küsimusele, millised osad on vaja välja vahetada selleks, et mootor taas korralikult funktsioneeriks, ekspert sisuliselt
6(7)
vastust ei anna, vaid märgib, et see tuleb alles mootori täiendava ülevaatuse käigus kindlaks teha. Küsimusele, milline on vigastuste kõrvaldamise eeldatav maksumus, vastab ekspert, et see oleneb sellest, kas katki on mõlemad jalaosad või ainult ülemine. Eeltoodust järeldub, et ilma kaatri mootori täiendava ülevaatuseta, ei ole võimalik remondimaksumust määrata ega selle alusel ka hinda alandada.
44.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kohtuotsus on ka vastuoluline, kuna kohus ei oleks saanud hageja nõuet täies ulatuses rahuldada, kui ta leidis, et kaatri põhja vigastuste remondikulutuste võrra ei ole põhjendatud hinna alandamine.
45.Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis kohtu selgitamiskohustuse ja TsMS § 351 lg 1 nõuete täitmata jätmise tõttu. Ühtlasi peab maakohus hagejale selgitama ja kaaluma ka seda, kas asjaolusid arvestades saaks hageja nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena.
46.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
47.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Ele Liiv
Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.