Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu RingRingkonnakohtule konnakohtule sama maakohtu kaudu. kaudu. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Ärakiri määrusest saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Viru Maakohtu Registriosakonnale, Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele (Rahu 3, 41599 Jõhvi). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 22.03.2012 laekus Viru Maakohtule MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus (reg.-kood 11334968) (likvideerimisel) pankrotiavaldus. Pankrotiavalduses esinenud puudused kõrvaldati avaldaja poolt 09.04.2012: avaldus on allkirjastatud likvideerijate poolt ühiselt, lisatud on nõuetele vastav võlanimekiri ja ka võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta.

Avalduses toodud asjaolud Avalduse kohaselt esineb kogudusel maksuvõlgnevus summas 21 169.93 eurot, mille tasumiseks vahendid puuduvad. 2004.a. alustas kogudus kasutatud riiete müügiga; rajati kuus kauplust. Avaldaja väitel oldi ekslikult arusaamisel, et kogudused ei pea käibemaksu maksma. 2006.a. koostas avaldaja Ida Maksu- ja Tollikeskusega maksuvõla (summas 94 675 krooni) ajatamise lepingu, millest ei suudetud aga kinni pidada ning koguduse pangakonto suleti. 2011.a. tasuti võlgnevus kauba eest summas 94 000 krooni. Rendivõlg Rakvere linnas Tallinna tn 20 asuva rendipinna eest tasuti majaümbruse koristustöödega. Maksuvõla tasumiseks kogudusel võimalused puuduvad ning välja on kujunenud alaline maksevõimetus. Registri andmetel on MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus (reg.-kood 11334968) registrisse kantud 25.01.2005 Harju Maakohtu registriosakonnas; ühingu aadress on Viru 16, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201 Lääne-Virumaa. Osakapital puudub. Koguduse põhikiri on kinnitatud 13.04.2004. Koguduse lõpetamise otsus on vastu võetud 28.05.2007 ja kinnitatud 07.03.2008 Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku aastakonverentsi poolt. 27.06.2008 tehtud registrikande kohaselt on mittetulundusühingul kaks likvideerijat: Endel Treiman ja Vineta Treiman, kes esindavad mittetulundusühingut ühiselt. 11.04.2012 võttis Viru Maakohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras selle menetlemisel ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. 02.05.2012 pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil jäid võlgniku likvideerijad pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde.

Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on koostanud aruande vastavalt likvideerijatelt ja juhatuse liikmetelt saadud materjalidele, pankrotiavalduses sisalduva informatsiooni ja avalikest registritest saadavate andmete põhjal. Mittetulundusühingu Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus juhatusse on kuulunud 2005-2008 V T, E K ja V K; alates 2008.a. tegutsevad likvideerijatena Vineta Treiman ja Endel Treiman. Mittetulundusühing tegeles kasutatud riiete ja jalanõude, muu esmatarbekauba (ka mänguasjad) realiseerimisega. Vastavad kauplused olid avatud Rakveres, Tudus, Kundas ja Kiviõlis. Kaupluseruumid asusid rendipindadel, müüdav kaup osteti Eesti Kristlikult Nelipühikirikult ja Joss Service OÜ-lt.

Majandustegevus lõppes 2007 a, kui maksu- ja tolliamet tegi määramise võlgnikule käibemaksu tasumiseks ning pangakontod maksukorralduse alusel suleti. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt ei olnud nad käibemaksuga maksustamisest teadlikud. Halduri arvates ilmselt maksuhaldur selgitas võlgnikule, et käibemaksukohustust ei teki, kui majandustegevuse realisatsioon ei ületa 250 000 krooni aastas. Võlgniku realisatsioon ületas 2007.a. aga 600 000 krooni. Ajutise halduri poolt kogutud on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja likviidne vara. vara Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuuluvaks teadaolevaks varaks on Tudus asuv väike Bullerjani katel (2006.a.), mille jääkväärtus võiks olla 50.27 eurot, kuid tegelik väärtus on ilmselt veelgi väiksem. Seetõttu on haldur seisukohal, et võlgnikul realiseerimiskõlbulik vara puudub. Kaupluses olnud sisustus on müüdud ning saadud rahast on makstud töötajatele töötasusid. Swedpangas avatud arvelduskontol olev 2.88 eurot on broneeritud kaardi hooldustasuks. Ühe aasta jooksul enne ajutise halduri määramist kontol tehinguid tehtud ei ole. Kassajääk on 0 eurot; peale 2007.a. kassas tehinguid tehtud ei ole. Kolmandate isikute vastu nõuded puuduvad. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgniku vastu on teadaolevaid võlanõudeid seisuga 26.04.2012 26.04.2012 kokku summas 22 880,49 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatel on 12.04.2012 seisuga võlgnikul kohustus tasumata maksete osas summas 11 948,49 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 9 245,26 eurot. Peamise kululiigi moodustab käibemaks, kuid esineb ka võlgnevus töötasudelt tasumata tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse osas. Võlgniku esindaja kinnitusel tekkis esinev võlgnevus ilmselt tegevuse lõpuperioodil, kui rahalised vahendid võeti maksuhalduri korralduse alusel pangakontolt võla katteks. Töötajate nõuetest on võlgnik teatanud kohustusest Marek Treiman`ile hüvitamata lõpparve osas summas 7000 krooni (447,38 eurot). Kohtutäituri Kairi Laiõun menetluses on võlgniku vastu Maksu- ja Tolliameti nõue summas 13 797,27 eurot (koos täituritasuga), samuti töötajate S L, T S ja M V nõuded Tööinspektsiooni otsuste alusel viiviste osas (võlgniku andmetel on põhinõuded täidetud). Koos täituritasudega moodustavad töötajate viivisnõuded 1239,36 eurot. Viivisnõudeid ei ole aga vastavalt seadusele võimalik Eesti Töötukassale hüvitamiseks esitada. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad vara ning ühing on muutumuutunud alaliselt maksejõuetuks. Tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Arvestades, et võlgniku tegevuse lõppemisest on möödunud 5 aastat, siis oleks ka kõik võimalikud nõudeõigused käesolevaks ajaks aegunud. Võlgnik ei ole esitanud registrile ühtegi majandusaasta aruannet. 2007.a kohta on koostatud majandusaasta aruanne (esitamata ja allkirjastamata), kus 2007.a. realiseerimise netokäive moodustas 631 641 krooni. Täpne raamatupidamine puudub. Tegevuskulud (sh kaup) moodustasid üle 400 000 krooni ja töötasud koos maksudega samuti üle 400 000 krooni, st et võlgniku tegevus oli kahjumis. Olemasolevate materjalide alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksnud töötasudeks suuri summasid, sh juhatuse liikme tasusid. Arvestades korralikku käivet ja seda, et peale tegevuse lõppu oli tasumata suur hulk arveid kauba eest ja ka muid hankijate arveid, siis see, millest koosnesid nii suured tegevuskulud, ei ole arusaadav. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 kohaselt ei või mittetulundusühingu eesmärgiks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Juba tegevuse algperioodil oli juhatuse poolt planeeritud kasumlik majandustegevus, sest igakuisest käibest tuli tasuda 10% kümnist Eesti Kristliku Nelipüha Kirikule, kes oli kohustatud saadud vahendid kasutama heategevuseks nelja fondi vahel. Võlgniku majandustegevust analüüsides on ajutine haldur seisukohal, et tegelikult oli tegemist tavapärase eraõigusliku äriühinguga. Ajutise halduri hinnangul puudus ühingu juhtidel igasugune teadmine ja oskus ühingu juhti-

miseks, millest tingituna sai ka võimalikuks oma tegevuse ebaõige kajastamine ja maksuvõla tekkimine. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2007.a. Pärast tegevuse lõppemist võeti vastu otsus ühingu likvideerimiseks, kuid ka likvideerijad oma kohustusi nõuetekohaselt ei ole täitnud – puuduvad andmed likvideerimismenetluse läbiviimisest, sest kohustuste katteks vara puudumise tuvastamisel oleks tulnud esitada koheselt pankrotiavaldus. Likvideerijad on tunnistanud, et neil puudusid teadmised tekkinud olukorras tegutsemiseks. Ühingu võlgu tasuti kokkuleppel võlausaldajatega (ilmselt isiklikest vahenditest) või leiti muid kompromisse asja lahendamiseks. Pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Ajutine haldur on ka seisukohal, et pankrotimenetluse läbiviimine ei anna võlausaldajatele võimalust oma nõuete rahuldamiseks ning, kujunenud olukorda arvestades, võivad võlausaldajate nõuded olla käesolevaks ajaks TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt aegunud. Pankrotiavalduse esitamisega hilinemine on karistusseadustiku kohaselt karistatav. Arvestades aga võlgnikul tekkinud võlgade suurust ja võlausaldajate hulka, ei ole ajutise halduri arvates juhatuse liikmete suhtes prokuratuurile avalduse esitamine mõistlik ega otstarbekas. Arvestades, et ainsaks võlausaldajaks on maksu- ja tolliamet, siis on maksuhalduril võimalus maksukorralduse seadusele tuginedes kohaldada juhatuse liikmete (likvideerija) suhtes vastutusotsust. Võlgnik on ajutise halduri hinnangul maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse katteks vahendite puudumisel teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 ja 2 tulenevalt. Kohtu otsustus ja selle põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus (likvideerimisel) pankrotiavalduses menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) §-idest 1 ja 13 tulenevalt on võlgniku poolt kohtule pankrotiavalduse esitamine põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel võlgniku maksejõuetust. Kohtule esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti võlgniku likvideerijate poolt kohtus antud seletuse ja ajutise halduri esitatud aruande alusel on tuvastatud, et MTÜ-l Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus (likvideerimisel) puudub vara võlgade katteks, samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ühingu tegevus on lõppenud ning selle jätkamiseks võimalused puuduvad; ka vara tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus maksejõuetus on kujunenud välja 2007.a. Maksejõuetuse põhjuseks on olnud ühingu juhtidel teadmiste ja oskuste puudumisel ühingu majandustegevuse maksuhaldurile ebaõige kajastamise tulemusena maksuvõla tekkimine. Rasket juhtimisviga ei ole ajutises menetluses leitud. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuigi pankrotiavalduse esitamisega on võlgniku poolt ilmselgelt hilinetud, ei ole võlgade suurust ja võlausaldajate hulka arvestades, samuti ilmselt ka isiklikest vahenditest võlgade kustutamist arvestades, mõistlik ega otstarbekas käesoleval ajal juhtorgani liikmete (ka likvideerijate) suhtes nende vastutusele võtmiseks avalduse esitamine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue ühingu juhtorgani liikmete vastu.

PankrS § 30 lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 02.05.2012 kohtumäärusega määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasumisele kuuluvaks summaks 2000 eurot ja tasumise tähtpäevaks 22.05.2012 ning avaldas 02.05.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastavasisulise teadaande. Võlgniku likvideerijad ei ole pankrotimenetluse perspektiivitust silmas pidades nõustunud menetluskulude kandmisega, samuti ei ole kohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude kandmisega nõustumusest teatanud ükski võlausaldaja ega ka kolmas isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata MTÜ-l Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kadrina Kogudus väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub pankrotiavalduse alusel toimuv menetlus lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesandeid, on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur on esitanud oma tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutine haldur palub välja mõista tema tasu ja kulutuste katteks kokku summas 440,06 eurot FIE Tiia Kalaus kasuks. Oma ülesannete täitmiseks on haldur kulutanud ajaliselt 7 tundi: ühingu majandusliku olukorra selgitamiseks on ta teostanud järelepärimised erinevatesse registritesse ja pankadesse võlgniku vara ning kohustuste väljaselgitamiseks (1 tund), nõudnud võlgnikult välja vajalikud dokumendid (1,2 tundi), analüüsinud kogutud dokumente (0,6 tundi), koostanud kirjaliku arvamuse koos tööaruandega (4,2 tundi), esitanud aruande võlausaldajale (Maksu- ja Tolliamet) ja järelepärimise menetluse rahastamiseks (0,5 tundi); osalenud pankrotiavalduse läbivaatamise istungil 02.05.2012. Haldur on kandnud kulusid seoses transpordiga (41,60 eurot), paljundusega (8,96 eurot) ja päringutega (2,30 eurot). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2011 on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3).. Kohus leiab, et ajutise halduri taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 3); tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seoses pankrotimenetluse raugemisega tuleb ajutise halduri tasu, mille katmiseks võlgnikul

vahendid puuduvad, välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 15.

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.