Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Acme Finants OÜ esitas 25.01.2012 Viru Maakohtule hagi M. J. vastu 2 667,63 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus võttis 13.02.2012 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 18.04.2012.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja pole tähtaja jooksul kohtule vastust esitanud ega taotlenud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hageja nõue summas 2 667,63 EUR on põhjendatud, samuti on põhjendatud viivise nõue alates 25.01.2012 8% aastas põhinõudelt kuni põhinõude (1 597,78 eurot) kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 383,46 (47,97 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 335,49 eurot hagi esitamisel) eurot (tl. 23), õigusabikulusid summas 260 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 25.01.2012 määrusega jäeti hageja makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada.

avaldus

rahuldamata

kuna

Seoses asjaoluga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli avaldaja märkinud põhinõude suuruseks1 598,92 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv kogusummas 383,46 eurot, seega kohustas kohus hagejat 26.01.2012 määrusega maksma täiendava riigilõivu summas 335,49 eurot. Kohtule esitatud hagis on hageja märkinud põhinõude suuruseks 1 597,78 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv kogusummas 319,55 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Kohus selgitab hagejale, et enammakstud riigilõivu summas 63,91 EUR tagastamiseks on hagejal õigus esitada kohtule vastavasisuline taotlus vastavalt TsMS § 150 lg 1p 1, lg 4. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 579,55 EUR, sh riigilõiv kogusummas 319,55 EUR ja õigusabikulud 260 EUR.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.