(Õigeksvõtmisel põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.mai 2012 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-46662
Tsiviilasi
RPP hagi OÜ AR vastu 22.09.2011 osanike otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RPP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaadi abi Anna Fedurko (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn, [email protected]) Kostja: OÜ AR(registrikood XXX, XXX) Kostja seaduslik esindaja: EM(XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Simson&Variku, Tartu mnt 14, 10117 Tallinn; [email protected]) Kolmas isik kostja poolel: SP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; [email protected])
Asja läbivaatamine
22.05.2012, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja RPP ja tema esindaja vandeadvokaadi abi Anna Fedurko, kostja seaduslik esindaja EM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku, kolmas isik kostja poolel SP ja tema esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Juures viibisid
Sekretär Teele Roosimägi, tõlk Jaanus Mägi
Resolutsioon
Kui otsust ei ole vastu võetud, ei ole seda olemas. Vastavat olukorda tuleb eristada olukorrast, kus otsus on tühine – nimelt peavad tühise otsuse puhul olema täidetud vähemalt elementaarsed formaalsed eeldused. Antud juhul on tegemist nn „mitteotsusega“. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist ei ole nn „mitteotsusega“, on otsus sellegipoolest tühine. Äriseadustiku § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt ÄS § 171 lg 1 peab juhatus saatma osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Antud juhul oli otsustusmenetluse algatanud juhatuse liikmeks hageja abikaasa SP, kes teadis hageja poolt tegelikult kasutatava eluruumi aadressi, hageja elektronposti aadressi ja ka seda, et hagejal pole aadressil XXXvõimalik kirju kätte saada, kui talle neid sealt talle tegelikele aadressidele ei edastata, kusjuures edastajaks saaks sel juhul olla ainult SP ise. Hageja ei ole saanud koosoleku kokkukutsumise teadet ühelegi enda poolt kasutatavale aadressile. 02.09.2011 protokollis esitatud väide, et teade saadeti ka hageja Soome aadressile, ei vasta tõele. Eelnevast tulenevalt on ilmselge, et oluliselt on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja taotleb tuvastada, et kostja 22.09.2011 osanike otsust, millele tuginedes on Harju Maakohtu registriosakond 22.09.2011 kinnitanud muutmiskande, ei ole olemas, või alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta otsuse puudumist, tuvastada kostja 22.09.2011 osanike otsuse tühisus. Kohtuistungil selgitas hageja, et ÄS § 165 lg 1 tulenevalt ei ole vaidlusalust otsust vastu võetud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 28 2.lõik). Üks osast tulenev õigus osanikule on juhatuse tagasikutsumine. Poolte ühisvara on jagamata, osa on ühisvaraks. Juhul kui kohus ÄS § 165 lg 1 alusel otsuse puudumist ei tuvasta, taotleb hageja otsuse tühisuse tuvastamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna hagejale koosoleku toimumisest ei teatatud. Kohtuistungil loobus hageja kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kostja seisukoht Kohtule 21.05.2012 esitatud vastuses kinnitab kostja, et kostja dokumentatsiooni hulgas puuduvad sellised tõendid, mis kinnitaksid hagejale 02.09.2011 või 22.09.2012 osanike koosoleku toimumisest teatamist. Juhul, kui S. P hagejale koosolekust teatas, oleks tal võimalik vastavad tõendid Eesti Postilt saada ja kohtule esitada. Kui S. P oleks tahtnud, et hageja koosolekute toimumisest teaks , saanuks ta koosolekutest teatada hagejale ka telefoni teel. 22.05.2012 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks nii hageja esimeses nõudes – otsuse puudumise tuvastamine - kui ka otsuse tühistuse tuvastamise nõudes. Kohtuistungil loobus kostja kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigusest.
Kohtuotsuse põhjendused Hagi kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 22.05.2012 kohtuistungil. Hagi õigeksvõtt on protokollitud. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust ei põhjenda, kuna kostja võttis hagi õigeks. TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata, kuna mõlemad pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Poolte sellekohased avaldused on protokollitud. Tulenevalt TsMS § 214 lg 2 ei saa kohtuotsuse peale kaevata ka kolmas isik, kuna see oleks vastuolus kostja kaebuse esitamise õigusest loobumise avaldusega.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tulenevalt TsMS § 131 lg 1 on hagihind 1 595 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.