Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s

Asjaolud 04.10.2011 sõlmisid Credit Union OÜ ja Vladimir Korõtin (edaspidi kostja) laenulepingu, mille alusel sai kostja 150 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 03.11.2011. 04.10.2011 rahuldas Credit Union OÜ laenutaotluse ning laenusumma kanti kostja pangaarvele. Laenuleping ning laenu ja intresside tasumise graafik saadeti kostjale e-posti teel. Laenu tagastamise kuupäevaks, s.o 03.11.2011 kostja laenu ei tasunud, samuti ei ole reageerinud korduvatele meeldetuletustele. 05.12.2011 loovutas Credit Union OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le JUEV Grupp ning teavitas sellest ka kostjat. Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud ning hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale laenulepingu alusel 150 eurot laenu põhisumma. Credit Union OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.1, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on hagiavalduse kohaselt lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 0,33 % päevas põhivõlast. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestanud viiviseid summas 57,92 eurot ning palub selle kostjalt välja mõista. 01.03.2012 esitas JUEV Grupp OÜ Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi Vladimir Korõtini vastu võlgnevuse nõudes. 19.04.2012. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 23.04.2012, kostja kohtule oma seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi osaliselt rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 01.03.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega ning kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 23.04.2012. a. Kostja kohtule oma seisukohta hagiavalduse suhtes esitanud ei ole. 01.03.2012 esitatud hagiavaldusega taotleb hageja põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 150 eurot ja viiviseid summas 57,92 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis protsendina 0,33% põhinõudelt (150 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõenditena: kostja laenutaotluse (laenuleping nr 20111004024) /tlk 09/; Credit Union OÜ üldtingimused /tlk 10-13/; Credit Union OÜ konto väljavõtte 04.10.2011 /tlk 14/; lepingu nr * lisa 04.10.2011 /tlk 15-16/; 05.12.2011 kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta /tlk 17/ ning viivise ja intressi arvestuse /tlk 18/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 57,92 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud iga lepingus ettenähtud varalise kohustusega täitmise viivitamisel hagejale tasuma iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on kokkulepitud intressimäär ehk 0,33% päevas põhivõlast. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 9/ kohaselt on protsent 0,0%. Rohkem andmeid, mis viitaks intressi protsendile lepingus ei ole. Credit Union OÜ Üldtingimuste punkti 8.1. järgi on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingu nr 20111004024 lisa 04.10.2011 /tlk 15-16/ laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku järgi on aastane intressimäär 0,0% ning intress on 0,00 eurot. Lisaks on samas dokumendis selgitatud, et laenu tähtaegselt tagastamata jätmine võib endaga kaasa tuua lisakohustusi viiviste näol. Viivise määraks on laenu intressimäär. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepinguga ei ole ette nähtud kõrgemat intressimäära kui seadusejärgne viivisemäär. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hageja ja kostja vahel on kokku lepitud intressimääras 0,0% aastas, siis ei saa kostjalt välja mõista viiviseid suuremas määras kui seadusjärgses määras. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusejärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 järgi, s.o summas 3,51 eurot (117*0,02%*150).

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksva viivise 0,33% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kuna hageja ja kostja vahel on lepinguga kokkulepitud intressimäär 0% aastas, siis ei ole põhjendatud jooksva viivise 0,33% päevas kostjalt väljamõistmine, vaid viivise väljamõistmine seadusejärgses viivisemääras. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud seadusesätete ning poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tuleb kostjalt Vladimir Korõtin’ilt hageja JUEV Inkasso OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus 150 eurot ja viivis summas 3,51 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (150 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 73,83 % ulatuses. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda 74 % menetluskuludest ja hageja kanda 26 % menetluskuludest. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabitasu summas 60 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 20/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 25/.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama JUEV Inkasso OÜ ning hageja poolt on esindajale tasutud õigusabitasu summas 60 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostja peab kandma hageja menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele 74 % ulatuses, s.o riigilõiv summas 47,29 eurot (63,91 * 74%) ning hageja õigusabikulud summas 44,40 eurot (60 * 74%). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.