Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu piirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 20.04.2012. a Tartu Maakohtule avalduse loa saamiseks korterisse sisenemiseks ilma omaniku nõusolekuta. Avaldus edastati Jõgeva kohtumajale 02. mail 2012.a. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud 08.12.2010.a Uxxx Kxxxxxx suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2010/3851 ja Kxxxx Kxxxxxx suhtes täitemenetluse nr 084/2010/3855. Täitemenetluse algatamise aluseks on Jõgeva notari Kaja Tenissoni poolt 24.10.2006.a. tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 4751 ja sissenõudja Swedbank AS avaldus. Võlgnetava summa suurus seisuga 02.12.2010 on 4268,86 eurot. Täitmisteade ja täitedokumendid on võlgnikele kätte toimetatud 16.12.2010.a. Täitemenetluse käigus tegeleb kohtutäitur hüpoteegiga koormatud korteriomandi realiseerimisega avaliku enampakkumise teel. Kinnisasja arestimisakti koostamine toimus 22.08.2011.a., arestimisakt on võlgnikele kätte toimetatud 24.08.2011.a. Kohtutäituril ei ole osutunud võimalikuks tutvuda korteriomandi reaalosaks oleva korteriga seestpoolt. Võlgnikud ei ole täitemenetluse jooksul kordagi võimaldanud kohtutäiturile sissepääsu hüpoteegiga koormatud kinnisasja registriosa nr 2231635, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tutvumiseks. Kohtutäiturile teadaolevalt ei viibi võlgnikud Eestis ning nimetatud korteris ei ela keegi. Korteriomandit enampakkumisel müües on kohtutäituril kohustus soovi korral näidata müüdavat korteriomandit. Korteriomandi enampakkumisel vajalike toimingute läbiviimiseks soovib kohtutäitur luba ruumidesse sisenemiseks. Kohus teavitas võlgnikke kohtutäituri avaldusest ja andis neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kxxxx Kxxxxx vastas kohtule, teatades et nad elavad juba kaks aastat xxxxxx, mistõttu ei ole kohtutäituril olnud võimalik korterisse pääseda. Kui kohtutäitur avaldas selleks soovi, siis ei olnud võlgnikel võimalik Eestisse tulla. Toimunud allahindamistest ei ole võlgnike ette teavitatud, nad on saanud vaid tagantjärele teateid, et allahindamised on aset leidnud. Võlgnikel on plaan tulla Eestisse juuni lõpuks. Nad on valmis koostööks niipalju kui praegune vahemaa võimaldab. Kohus saatis täiendava järelepärimise kohtutäiturile andmete saamiseks toimunud allahindamiste kohta ja võlgnike teavitamise kohta toimunust. Kohtutäitur Oksana Kutchmei asendaja vastas:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lihtkirjaga. Võlgnikud ei ole kohtutäituribürooga ühendust võtnud ega allahindamise osas seisukohta avaldanud.

Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus loa saamiseks sisenemiseks võlgniku korterisse on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule on esitatud sissenõudja avaldus (tl. 12- 13) 02.12.2010, milles sissenõudja Swedbank AS palub pöörata täitmisele sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingu. Sissenõudja nõue on tagatud hüpoteegiga (hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping tl. 7-11). Kinnisasja arestimisakt on koostatud 22.08.2011 (tl.16-19), see on võlgnikule kätte toimetatud 24.08.2011 (tl.21,22). Seega on arestimine kehtiv. Täitmisteated ja muud teated on võlgnikele kätte toimetatud ja tõendid selle kohta on esitatud kohtule (tl.14,15,23-24,25-30). Kohtutäituri poolt pakutud aegadel detsembris 2011 ei ole võlgnikul olnud võimalik kohale tulla. Täitemenetluse seadustiku § 85 lg 1 kohaselt soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Sama sätte lõike 2 kohaselt kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Kuna kokkuleppel võlgnikuga ei ole osutunud võimalikuks täitetoiminguid teha, on põhjendatud kohtutäituri pöördumine kohtu poole. Täitemenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja-ja korteriuksi ning hoiuruume. Täitemenetluse seadustiku § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohtutäituril ei ole võlgniku nõusolekut sisenemiseks talle kuuluvale kinnistule. Kohtutäituril ei ole osutunud võimalikuks tutvuda korteriomandi reaalosaks oleva korteriga seestpoolt. Kohtutäituri poole on pöördutud sooviga tutvuda eelmärgitud korteriomandiga.

Täitemenetluse seadustiku § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohtutäiturile laienevad täitemenetluse toimingute tegemisel Täitemenetluse seadustiku sätted, s.h. TMS § 85 lg.1, tal on kohustus tutvustada võimalikele ostjatele enampakkumisel müüdavat. Seni on kohtutäituril see võimalus puudunud ja kohus peab põhjendatuks anda soovitud luba. Võlgnik on teatanud ka kohtule, et ta ei tule Eestisse niipea (kavandab juuni lõpuks) ja kahe aasta jooksul ei ole võlgnikel olnud võimalik täitemenetluses osaleda. Seetõttu leiab kohus, et võlasuhte teise poole huvidega ei oleks tasakaalus kui täitemenetluse läbiviimisega venitataks veelgi. Senine täitemenetlus on toimunud Täitemenetluse seadustikku järgides ja järgmiste täitemenetluse toimingute tegemiseks tuleb teha kohtulahend, mis asendab võlgniku nõusolekut. Ruumidesse ja territooriumile sisenemisel tuleb tagada Täitemenetluse seadustiku puutuvate sätete täidetus.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.