Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-14125
Tsiviilasi
Swedbank AS-i avaldus SVpankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Võlausaldaja volitatud esindaja Külli R Võlgnik SV(isikukood XXX, elukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja Kuldar K Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kohtuistungi toimumise aeg
16. mai 2012.a
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Registriosa nr XXX, katastritunnus XXX; 100% elamumaa, XXX, korteriomand 13. Alates 08.06.2011 on nimetatud kinnistu omanik asjaõiguslepingu alusel JV. Võlgniku varaks on tema poolt esitatud andmetel sularaha 112 eurot ja väidetav ettemaks ostetavate liiklusvahendite eest summas 35 000 eurot. Muu vara peale isiklike tarbeesemete võlgnikul puudub. Korter, milles võlgnik koos perega elab, kuulub tema abikaasale lahusvarana. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 76 810,45 eurot, sellest Swedbank AS ees 76 809,10 eurot ning Maksu- ja Tolliameti ees 1,35 eurot. Võlgniku suhtes ei ole ühtegi menetluses olevat täiteasja. Kuriteoasjade kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust seisust tulenevalt on see suutmatus alalise iseloomuga. Swedbank AS-i andmetel tekkisid võlgnikul viivitused laenumaksete tasumisel alates 2010 augustikuust. Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks liiklusvahendite vahendamise kui rahalise teenistuse lõppemine ja liigne kulutamine. •
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku SVja tema abikaasa JV vahel sõlmiti 08.06.2011 abieluvaraleping ja ühisvara jagamise kokkulepe. Nimetatud lepinguga jäi kogu abielupoolte vara JV lahusvaraks (v.a pangakontod, mis on krediidiasutustes, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele nad on registreeritud) ja tulenevalt lepingu punktis 2.5 sätestatust tasus JV tema poolt vara jagamisel enamsaadu arvel S. V hüvitist summas 87 056,47 eurot. Selle tasumise kohta on võlgnik esitanud venekeelse käsikirjalise lepingu koopia 08.06.2011, milles pooled kinnitavad, et üks pool andis üle ja teine pool sai nimetatud summa. Võlgniku pangakontodelt vastava summa laekumist ei nähtu. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 2.3 leppisid abikaasad kokku vara jagamises järgmiselt: • Kinnisasi registriosa nr XXX (korteriomandi väärtuseks lugesid pooled 115 000 eurot) jääb JV lahusvaraks; • Kinnisasi registriosa XXX (korteriomandi väärtuseks lugesid pooled 40 000 eurot) jääb JV lahusvaraks; • Sõiduauto BMW, mudel X5 (mille väärtuseks hindavad abikaasad 14 000 eurot) jääb JV lahusvaraks; • BC Osaühingu (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb JV lahusvaraks; • Osaühingu JFN I (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb JV lahusvaraks. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul, kui ei leia tõendamist, et JV oli aktis nimetatud summa sularaha ja võlgnik faktiliselt nimetatud summa oma käsutusse sai, on võimalik nimetatud tehing tagasi võita. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis palub ajutine haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1 700 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasu ja hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldajal ei olnud vastuväiteid, et tema poolt kohtu deposiiti makstud summast tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutused ning ülejäänu jääb pankrotimenetluse kulude katteks.
Kohus leiab, et Swedbank AS-i avaldus kuulub rahuldamisele ja SV pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 76 810,45 euro ulatuses. Vara, mille arvelt täita kohustusi ja katta pankrotimenetluse kulud, võlgnikul puudub. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võivad esineda vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuid lõpliku seisukoha kujundamiseks on vajalik asjaolude täiendav selgitamine. Kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd SV pankrotimenetluses võib olla vara tagasivõitmise võimalus ning võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et SV on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SV trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 722,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 238,43 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 115,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on nõus kandma menetluskulud, tuleb ajutise halduri tasu 960,93 eurot ja tehtud kulutused 115,90 eurot katta võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Ajutise halduri tasust ning hüvitamisele kuuluvatest kulutustest ülejääv summa 1 723,17 eurot tuleb vastavalt võlausaldaja nõusolekule jätta SV pankrotimenetluse kulude katteks.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.