Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
21.mail 2012 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1742,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Alkarsons Grupp OÜ (registrikood 10938374, asukoht kirsi 6-29, Tallnn 10616; epost: [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Tanel Suitsmart Kostja: Delve Ehitus OÜ (registrikood 11676545, asukoht Siimu 13, Laadi küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond) Kostja lepinguline esindaja adv Virge Murak (AB Entsik & Partnerid, e-post: [email protected])
Kohtuistung
08.mai 2012
Istungil osalesid
T. Suitsmart, V. Murak
Alkarsons Grupp OÜ hagi Delve Ehitus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja Alkarsons Grupp OÜ kanda.
3.Välja mõista Alkarsons Grupp OÜ-lt Delve Ehitus OÜ kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 871 € (kaheksasada seitsekümmend üks eurot, sisaldab käibemaksu 20 % summas 145,17 eurot). Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
02.02.2012 Alkarsons Grupp OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi Delve Ehitus OÜ-lt 1742,04 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Delve Ehitus OÜ tellijana ja Alkarsons Grupp OÜ töövõtjana sõlmisid 28.02.2011 töövõtulepingu, millega hageja kohustus sõeluma kruusa tellija objektil Rakveres. Töövõtja andis aktiga üle ja tellija võttis vastu tööd kokku summas 7742,04 eurot, mille alusel vastavalt lepingu punktile 3.1. töövõtja esitas tellijale arve, tellija kohustus arve töövõtjale tasuma 21 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Arvest Delve Ehitus OÜ tasus kokku 6000 eurot järgmiselt: 3000 eurot 03.06.2011 ja 3000 eurot 08.07.2011. Ülejäänud summa 1742,04 eurot on siiani tasumata. Hageja palub võlgnevuse summa kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja vastusele ja selles esitatud tasaarvestuse vastuväitele hageja märkis, et hageja ja kostja esindajate poolt 31.03.2011 allkirjastatud kaetud tööde akti järgi on osutatud teenuste koguväärtus 9132,03 eurot, millele lisandub käibemaks. Alkarsons Grupp OÜ, olles veendunud, et kostja ei kavatse nimetatud summat hagejale tasuda, esitas arve summas 6451,70 eurot (lisandub käibemaks). Transpordi ning kütuse kulud pidi vastavalt selles valdkonnas levinud tava ja poolte kokkuleppe järgi kandma tellija. Kostja arved on esitamata ning fiktiivsed. Hageja palub kostja pahatahtlikud ja eksitavad vastuväited jätta arvestamata.
KOSTJA VASTUS
02.03.2012 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal puudub igasugune võlgnevus hageja ees, kuna hageja võlgneb kostjale 5039,36 eurot. Kostja selgitab, et poolte vahel sõlmiti 28.02.2011 töövõtuleping, mille objekt asus Rakveres. Alkarsons Grupp OÜ kohustus sõeluma kruusa ning Delve Ehitus OÜ kohustus tööde eest tasuma. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Rakveres vajalikud Alkarsons Grupp OÜ seadmed, näiteks mullasõel ja roomikekskavaator, asusid Tallinnas Betooni tänaval. Kuna Alkarsons Grupp OÜ-l endal ei olnud võimalust seadmeid Rakverre transportida, leppis hageja esindaja T. Suitsmart telefoni teel kostja esindajaga kokku, et kostja transpordib Alkarsons Grupp OÜ seadmed Rakverre ja pärast tööde teostamist tagasi Tallinnasse ning Alkarsons Grupp OÜ tasub treileriteenuse eest. Delve Ehitus OÜ autojuht V. Viru 10.02.2011 vedas Tallinnast ära mullasõela, 28.02.2011 roomikkopa ja mullasõela esisilla. 14.04.2011 transporditi Tallinnasse tagasi roomikkopp, mullasõela esisild ja planeerkopp ning 21.04.2011 mullaõel. Delve Ehitus koostas osutatud transporditeenuse eest Alkarsons Grupp OÜ-le arved nr 11019 summas 692,96 € ja arve nr 11046 summas 660 €. Alkarsons Grupp OÜ jättis arved pahatahtlikult tasumata. Lisaks ei allkirjastanud hageja esindaja transporditeenuse osutamise saatelehti. Pärast transporditeenuse osutamist sai Alkarsons Grupp OÜ hakata täitma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Seadmete töötamiseks vajas Alkarsons Grupp OÜ kütust, mida tangiti objektil asuvast OÜ Baurexi tanklast. Nimetatud kütuse tankimiseks puudus Alkarsons Grupp OÜ-l õigus. Arvestades, et kostja oli hageja suhtes tellija, arvestas kütusetankla omanik OÜ Baurex kogu Alkarsons Grupp OÜ poolt kasutatud kütuse Delve Ehitus OÜ kuluks. Sellest tulenevalt tasus kostja kogu kasutatud kütuse eest Baurex OÜ-le ning kostjal tekkis hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 3686,40 €. Kütuse üleandmise-vastuvõtu aktist nähtuvalt hageja kasutas tööde teostamiseks 3740 l kütust. Pooltevahelises lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et hageja täidab oma lepingulised kohustused osaliselt Delve Ehitus OÜ vahendite arvel. Seega rikkus hageja pooltevahelist lepingut ja põhjustas kahju Delve Ehitus OÜ-le kütuse eest mittetasumisega. Lisaks jättis hageja pahatahtlikult tasumata transporditeenuse eest. Kostja sõnul puudub hageja väidetud tava ja praktika, mille kohaselt tellija kannab töövõtja poolt lepingu täitmiseks vajaliku tehnika objektile
transportimise kulu. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja esitas tasaarvestusavalduse, mida palub kohtul arvestada ja jätta hagi nõuete tasaarvestamise tõttu täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUISTUNG
08.05.2012 eelistungil ja sellele vahetult järgnenud kohtuistungil hageja jäi oma nõuete ja kostja oma vastuväidete juurde. Hageja eitab kostjalt transporditeenuse tellimist ja selgitas, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja ise organiseerib hageja tehnika tööobjektile. Kohtuistungil hageja osaliselt võttis õigeks kostja väite kütusekulu hüvitamise kohustuse osas: hageja ei vaidlustanud kasutatud kütuse hulka 3740 liitrit, kuid väitis, et selle eest pidi hageja tasuma kokkuleppehinda 0,859 €/l; hagile lisatud arve on kostja palvel vormistatud lõplik arve, milles akteeritud töö kogumaksumusest on maha arvestatud kütusekulu 3216,396 €. Kostja leidis, et töövõtulepingus oli kokku lepitud konkreetse töö tegemises, lepingus puuduvad kokkulepped, et hageja teeb töö kostja vahendite arvel ning poolte vahel ei olnud ka vastavaid eraldi kokkuleppeid. Tehtud töö eest esitatud arve ei kajasta mingeid kütusekulu tasaarvestusi ega arvesumma vähendamisi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, hageja seadusliku esindaja vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - pooled sõlmisid 28.02.2011 kirjaliku töövõtulepingu (pealkirjastatud tööettevõtulepinguna, toimikus lk 4), milles hageja kohustus sõeluma kruusa kostja objektil asukohaga Rakveres. Kostja kohustus selle töö eest tasuma hagejale 54,32 €/h + käibemaks. Tehtud töö eest pidi hageja esitama arve kord kuus ning kostja kohustus arve tasuma 21 päeva jooksul alates arve väljastamisest. - kostja korraldas hagejale kuuluva, lepingus kokkulepitud töö teostamiseks vajaliku tehnika (mullasõel, roomikkopp) transportimise Tallinnast Betooni tänavalt Rakverre ja tagasi; - hageja teostas kokkulepitud töö 28.02.2011 – 31.03.2011, mille kohta pooled allkirjastasid 31.03.2011 kaetud tööde akti (lk 5). Akti kohaselt kostja esindaja Marek Põder võttis vastu järgmised tööd: pinnase sorteerimine erinevatesse fraktsioonidesse 144 h 54,32 €/h ja 41 h 31,95 €/h. -01.06.2011 hageja vormistas ja esitas kostjale tasumiseks arve nr 007 summas 7742,04 € (koos käibemaksuga), - arvest on kostja tasunud kokku 6000 eurot, tasumata on 1742,04 €; - pooled ei vaidle ka selle üle, et töö teostamiseks kasutatud tehnika kütuse eest on kohustatud tasuma hageja.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja nõudega tasaarvestatav nõue. Kostja leiab, et hageja võlgneb talle transporditeenuse ja töö tegemisel kasutatud kütuse eest kokku 5039,36 €. Hageja on seisukohal, et tehnika objektile ja tagasi transportimise kulud on kostja kui tellija kanda ning tehnika käitamiseks kasutatud kütuse eest tasumisele kuuluva kokkuleppelise hinna 3216,396 € on hageja tööde eest tasumisele kuuluvast summast juba maha arvestanud.
4.Kohus leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi on töövõtja töövõtulepingust tulenevaks põhikohustuseks saavutada teenuse osutamisega kokkulepitud tulemus (töö), tellija põhikohustuseks on maksta töö eest tasu. Asjas ei ole vaidlust, et kokkulepitud töö on tehtud, kostja on pooltevahelise kirjaliku üleandmisvastuvõtmise aktiga töö vastu võtnud ning seega on töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 järgi muutunud sissenõutavaks.
VÕS § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb muu hulgas tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Riigikohus on mitmetes kohtulahendites väljendanud seisukohta, et tasaarvestuse avalduse võib pool muu hulgas esitada kohtule esitatud menetlusdokumendis, mis toimetatakse teisele poolele kätte. Need tingimused on käesolevas asjas täidetud.
5.Järgnevalt kohus analüüsib, kas kostja väited tal hageja vastu tasaarvestatava nõude olemasolu kohta on põhjendatud. Töövõtulepingu regulatsioonist võlaõigusseaduses tuleneb, et töövõtja on kohustatud töö teostama oma töövahenditega. Vaidlusalune töövõtuleping ei sisalda kokkuleppeid töö tegemisega seotud hageja kulude kostja poolt hüvitamise kohta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tööks vajaliku tehnika objektile jõudmise tagamine oli töövõtja enda ülesanne. Sellest järeldub, et töövõtulepingus kokkulepitud hind sisaldas muu hulgas tehnika objektile transpordiks ja tehnika töötamiseks vajalikule kütusele tehtavaid kulusid. Lepingu teistsuguseks tõlgendamiseks ei anna alust hageja väide, et transpordikulu on kallis ning tal ei oleks tasunud sellise hinnaga töötamine ära. Kohus leiab, et seda, kas kokkulepitud hinnaga töö tegemine on tasuv või mitte, pidi hageja kalkuleerima kostjaga töö tegemises ja tasu tingimustes kokkuleppimisel. Lisaks on tehnika transportimise teenusega seotud hageja väited vastuolulised ja seetõttu ebaveenvad. Hageja muutis ja kohandas oma seisukohti vastavalt kostja vastuväidetele. Kostja vastuse peale 09.04.2012 esitatud kirjalikus vastulauses hageja märkis, et pinnase sõelumise valdkonnas on tavaks, et tellija kannab tehnika transpordikulud ja kütusekulud. Kohtuistungil 08.05.2012 (pärast kostja 27.04.2012 seisukohta hageja vastulausele) hageja väitis aga, et poolte vahel oli sisuliselt tehnika rendileping ning renditud tehnika vedu on kostja kui rendilevõtja kohustus; samal kohtuistungil hageja tunnistas kohustust tasuda kostjale kasutatud kütuse eest.
6.Kohus leiab, et hageja väited tehnika transportimise kulu tellija kanda jäämise kokkuleppe ja vastava tava olemasolu kohta on paljasõnalised ja otsitud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada pinnase sõelumise valdkonnas hageja väidetud tava või praktika olemasolu. Töövõtulepingu alusel teeb töövõtja tööd üldjuhul enda valitud viisil ja vahenditega. Hageja teostas töövõtulepingus kokkulepitud töö oma tehnikat kasutades. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et töövõtu tavapärasest regulatsioonist erinev kokkulepe selle kohta, et töövõtja tehnika objektile toomise eest tasub tellija, kajastuks ka kirjalikult vormistatud töövõtulepingus.
7.Kohtu hinnangul on põhjendamatu ja tõendamata hageja väide, et poolte vahel oli lisaks töövõtulepingule tehnika rendilepingust tulenev võlasuhe, millest tuleneb kostja kohustus tasuda töövõtulepingus ettenähtud töö tegemiseks vajaliku tehnika transpordikulud. Rendilepingu põhiolemuseks on, et rendileandja annab rendilepingu eseme teisele isikule tasu eest kasutamiseks ja võimaldab eseme kasutamisest saada tulu. Sarnaselt reguleerib asja kasutada andmist üürilepingu regulatsioon: üürileandja kohustus on anda lepinguobjekt üürniku kasutusse ja võimaldada seda takistamatult kasutada. 08.05.2012 kohtuistungil hageja seaduslik esindaja T. Suitsmart seletas, et kostja üksnes vedas hagejale kuuluva tehnika objektile Rakverre, tehnikaga töötas objektil hageja töötaja. Vande all ütlusi andes T. Suitsmart seletas, et leppis kostja esindajaga kokku, et kostja toob tehnika Rakverre kohale ja viib pärast Tallinnasse tagasi ning hageja teeb sellega tööd (lk 69), vedama pidi kostja siis, kui talle sobib, ning hageja oli valmis töötaja kohe objektile saatma, kui tehnika on kohal. Hageja ainus tingimus oli, et välisõhutemperatuur oleks kõrgem kui -20°C, sest sellise külmaga tehnika ei käivitu. Seega ei andnud hageja mullasõela ja roomikkoppa kostjale kasutada, vaid kasutas neid ise töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste täitmiseks. Pooltevahelist sellist suhet ei saa käsitada rendi- ega üürisuhtena.
8.Kostja töötaja J.N. kirjalikust seletuskirjast nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja veab hageja tehnika Tallinnast Betooni tänavalt Rakverre. J. N. seletuse järgi T. Suitsmart helistas talle 04.02.2011 ja lepiti vedu kokku järgmiseks nädalaks, kuna T. Suitsmart ei teadnud, millal saab masinad käima, sest väljas oli pikemat aega -20°C olnud ja tehnika seisis. 10.02.2011 lõunaks transportis kostja autojuht Rakverre mullasõela ja 28.02.2011 roomikekskavaatori, tagasi Tallinnasse viidi tehnika 14.04.2011 ja 21.04.2011, s.o vastavalt kokkuleppele siis, kui hageja treiler vabanes. Ka autojuht V.V. kirjalikus seletuskirjas (lk 29) kinnitab hageja seadusliku esindaja ja J. N.i väiteid selle kohta, et kostja vedas Tallinnast Rakverre ja tagasi hageja tehnikat (roomikkopp, mullasõela esisild ja planeerkopp). Nimetatud kirjalikke seletusi arvestab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 405 lg 1 p 5 alusel siinses asjas dokumentaalsete tõenditena.
9.Kostja esitas transporditeenuse eest arved 28.02.2011 ja 30.04.2011, s.o teenuse osutamise kuu viimasel päeval. Hageja esindaja ei ole transporditeenuse arvetele enne kohtumenetlust vastuväiteid esitanud, kuid on jätnud arved tasumata. Ka kohtuistungil hageja esindaja kinnitas, et esitas kostjale reklamatsiooni üksnes ekskavaatori teenuse eest esitatud arve kohta, kuna ei ole vastavat teenust kostjalt saanud. Käesolevas asjas ei ole aga kostja ekskavaatori teenuse eest tasumise nõudele tasaarvestusavalduses tuginenud, mistõttu ei oma hageja nimetatud reklamatsioon asja lahendamisel tähtsust.
10.VÕS § 200 lg 4 sätestab, et pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda.
11.Kogutud ja uuritud tõendite põhjal kohus leiab, et veenvad on kostja väited selle kohta, et kostja osutas hagejale viimase tellimisel transporditeenust (arvetel nimetatud treileriteenus). Kostja väited on kooskõlas töövõtulepingu regulatsiooniga ning teiste tõenditega (eelkõige pooltevahelises töövõtulepingus kajastatuga, treileriteenuse arvetega) ning langevad detailides kokku hageja esindaja seletusega (hageja rääkis transportimise aja valikul konkreetsest välisõhu temperatuurist). Poolte kokkuleppe transporditeenusena tõlgendamise kasuks räägib ka asjaolu, et kirjalik töövõtuleping sõlmiti 28.02.2011, s.o päeval, mil kostja toimetas Rakverre viimase osa tehnikast, mida hageja vajas töövõtulepingus kokkulepitud töö tegemiseks. See asjaolu välistab ka tehnika transportimise kokkuleppe käsitamise töövõtulepingu tingimusena. Hageja selgitustest ja vande all antud ütlustest järeldub, et tehnika kohaletoomisest sõltus küll tema poolt töövõtulepingu sõlmimine, kuid seda eelkõige ajalises mõttes. Hageja esile toodud asjaoludest (objekti ülevaatusel jutt oli selline, et tehnika on Tallinnas Betooni tänaval, kostja toob tehnika Rakverre ja viib kevadel tagasi ja hageja teeb sellega kohapeal tööd) ei saa järeldada poolte kokkulepet, et kostja veab hageja tehnikat oma kulul. Töövõtulepinguga samal päeval väljastas kostja hagejale esimese arve transporditeenuse eest. See näitab samuti, et poolte vahel tegelikult ei olnud hageja väidetud kokkulepet tehnika tasuta vedamise kohta. Kohtuistungil hageja esindaja esiletoodud asjaolu, et ta ei oleks tellinud Tallinnas asuva tehnika Rakverre vedamiseks vedu marsruudil Kohila-Tallinn-Kohila-Rakvere, ei välista, et poolte vahel oli tehnika transportimise teenuse osutamise kokkulepe.
12.Transporditeenuse kokkulepe vastab töövõtulepingu tunnustele (praegusel juhul ei ole tegemist VÕS § 774 lg-s 1 sätestatud veolepinguga, kuna nii veose saatjaks kui ka saajaks on hageja ise). Töövõtuleping on tasuline leping. Asjas ei ole kumbki pool esile toonud ega tõendanud transporditeenuse kokkulepitud hinda, samas ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja kohaldatud kilomeetrihinnale. Hageja esitatud vastuväited puudutavad teenuse mahtu (kilometraaži) ja seega ka nõutava tasu suuruse põhjendatust. VÕS § 637 lg 1 järgi juhul, kui
töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja esitatud arvetest (lk 30 ja 32) nähtuvalt on tehnika Rakverre viimise eest esitatud arve kokku 609,80 km eest ja Tallinnasse tagasi 523,8 km eest, mõlemal suunal hinnaga 1,05 €/km. Autojuht V. töölepingutest nähtub, et ühel korral treiler sõitis Tallinnasse Betooni tänavale Kohilast ning pärast tehnika pealelaadimist ja enne Rakverre suundumist sõitis treiler Kohilasse tagasi. Sellise marsruudi valikut kostja kohtule ei põhjendanud. Autojuht V. töölepingutest (lk 31 ja 33) järeldub, et treilerit pargitakse sõitudest vabal ajal Kohilas (neljast reisist kolm on alanud või lõppenud Kohilas). Autojuht V. töölepingutesse märgitud marsruutidest järeldub samuti, et Tallinn-Rakvere-Tallinn teekonna kogupikkus on 214,4 km. Võrreldes seda Kohila-Rakvere-Tallinn-Kohila teepikkusega 309,4 km, järeldub, et Kohila ja Tallinna vahekaugus on ca 50 km. Kohus leiab, et mõistliku tasu hulka kuulub tasu veoki sõidu eest garaažist pealelaadimiskohta ja mahalaadimiskohast garaaži. Seega veo teostamisel Kohilasse sõidu vajalikkuse ja selle eest tasu nõudmise põhjendatuse osas tekib küsimus ainult 28.02.2011 töölepingus (lk 31 alumine dokument) näidatud ühe Kohilasse sõidu puhul ning kostja arvetel näidatud kilometraaž võib hageja tegelikust veotellimusest erineda maksimaalselt 50 km võrra (rahalises vääringus 52,50 €). Seega kostjal on transporditeenuse eest hageja vastu tasaarvestatav nõue vähemalt 1300 € ulatuses.
13.Pooled ei vaidle hageja tarvitatud kütuse koguse - 3740 liitrit – osas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist hinda hageja on kohustatud kütuse eest kostjale tasuma. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja on kütusekulu juba tehtud töö eest tasumiseks kostjale esitatud arves tasaarvestanud.
14.Kohus leiab, et hageja väidetav tasaarvestus ei ole kehtiv. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja ei ole tasaarvestuse avaldust kostjale teinud. Tasaarvestusavaldusest peab nähtuma tasaarvestava poole selge tahteavaldus, millist oma nõuet millise kostja nõudega ta tasaarvestab. Alkarsons Grupp OÜ 01.06.2011 arvest nr 007 mingit tasaarvestust ei nähtu. Tasaarvestust ei saa tuletada töö vastuvõtmise aktis näidatud vastuvõetud töö mahu järgi.
15.Kostja esitas hagejale kütuse eest arve summas 3686,40 €, s.o 0,985 €/liitri eest. Hageja väidetel oli tal kostja esindajaga R.P.-ga kokkulepe, et hageja kasutab kostja objektil olevast kütusetsisternist kütust ja tasub selle eest 0,843 € liitri eest, s.o hinda, millega hageja oleks sellel hetkel saanud kütust osta oma lepingupartnerilt MarkOililt. Hiljem olevat hageja P. kokku leppinud hinna 0,859 €/l koos käibemaksuga; hageja pidi kütuse summa maha arvestama töö eest nõutavast tasust. Kostja eitab kokkuleppeid kostjaga kütuse tarnimise osas ning leiab, et hageja peab kütusekulu kostjale tasuma kahju hüvitamisena kostja poolt kütusefirmale tasutud hinnaga. Hageja ja P. kokkuleppe kohta on kohtule tõendina esitatud üksnes hageja esindaja vande all antud seletus. Kohus leiab, et hageja ühepoolne seletus ei ole veenev tõend. Samuti hageja ei ole tõendanud, et MarkOil müüs kütust hinnaga 0,843 €/liiter ning et kostja nõutav kütusehind ületas tavalises tanklas müüdava kütuse hinda. Avalikus meediaruumis (http://www.delfi.ee/teemalehed/kutuse-hind) avaldatud andmetest nähtuvalt oli 04.03.2011 Eesti tanklates diislikütuse hind 1,310 €, mistõttu on ilmselt põhjendamatu hageja väide, et kostja küsitav hind ületas tanklate müügihinda.
16.Hageja on menetluses oma seisukohti ja väiteid muutnud. Esmalt hageja väitis, et kütusekulu pidi jääma kostja kui tellija kanda, eelistungil ja selle jätkuna peetud kohtuistungil hageja väitis, et tal oli kostjaga kütuse hinna osas kokkulepe, mida ühel korral hiljem muudeti, ning et hageja nõutav hind sellele kokkuleppele ei vasta. Samuti hageja andis erinevaid seletusi 01.06.2011 arve väljastamise kohta: esialgu hageja seletas, et esitas osalise arve, kuna poolte vahel olid tekkinud vaidlused ning hageja teadis, et kostja kogusummat keeldub maksmast, osalise arvega hageja soovis optimeerida enda käibemaksu tasumise kohustust. Samas hageja väitis, et tasaarvestas töötasu nõude kostja kütuse tasu nõudega ning 01.06.2011 arve ongi lõplik arve. Arvestades
eeltoodule lisaks samuti seda, et hageja ei ole esitanud väidetava kütusehinna kohta mingeid tõendeid, samas on kostja kütusekulu nõue tõendatud (kütuse üleandmise-vastuvõtmise akt, lk 35), asub kohus seisukohale, et kostja kütusekulu nõue on kehtiv.
17.Hageja on kinnitanud, et tankimisel andis veokijuht kütuse kättesaamise kohta alati allkirja ning kütuse koguse üle vaidlust ei ole. Allkirja on juht andnud OÜ Baurexi kütuse aruande lehele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, et hagejal ei olnud mootorikütuse osas mingeid kokkuleppeid OÜ-ga Baurex. Üldiselt teada on asjaolu, et mootorikütuse müük on litsentseeritud tegevus ning hageja ei saanud eeldada, et Delve Ehitus OÜ ise tegeleb mootorikütuse tarnimisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on OÜ Baurexi vormistanud Alkarsons Grupp OÜ poolt kostja objektil tangitud kütuse kostja kuluks (kütuse üleandmisvastuvõtmis akt). Hageja kohtuistungil tunnistas kohustust kostjale kütusekulu hüvitada.
18.Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostja hageja nõudega 1742,04 € kehtivalt tasaarvestanud kütusekulu ja transpordikulu hüvitamise nõuded. Kuivõrd kostja nõuete summa 5039,36 € ületab hageja nõude, on hageja nõue kostja vastu VÕS § 197 lg 2 alusel lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule taotluse mõista hagejalt välja õigusabikulud kokku 1465,01 € (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotletud õigusabikulude suurust tuleb vähendada. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ järgi on tsiviilasja hinnaga kuni 3200 € puhul maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 €. Kostja õigusabikulu piirmäära formaalselt ei ületa. Kohus leiab aga, et arvesse tuleb võtta ka määruses näidatud tsiviilasja hinna ja sellele vastava piirmäära omavahelist suhet: tsiviilasja hinna kuni 6400 € puhul moodustab esindajakulu piirmäär poole tsiviilasja hinnast. Praeguses tsiviilasjas hinnaga 1742,04 € oleks hagihinna ja esindajakulu suhte 1:2 kohaldamise puhul esindajakulu piirmääraks 871,02 €. Kohus leiab, et õigusabikulud Kostja esindaja arvestuste kohaselt on ta õigusabile kulutanud kokku 11,5 tundi, sellest hagimaterjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine kokku 4,5 h, 10.04.2012 kohtule kirjalikus menetluses jätkamise taotluse ja 24.04.2012 hageja vastuväidetele vastuse koostamine kokku 4 h ning ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine 08.05.2012 istungil kokku 3 h. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Võttes lisaks arvesse hagimaterjalide ja kostja esindaja koostatud kirjalike seisukohtade mahtu (hagiavaldus koos lisadega kokku 5 lk, kostja esimene vastus 3 lk, millest 0,5 lk menetlusosaliste andmed, 0,5 lk Riigikohtu lahendite tsitaadid ja eelneva menetluse kirjeldus) ja esitamise vajalikkust, peab kohus hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kuni 3 h. Kirjalikus menetluses jätkamise taotluse koostamine ja hageja vastulausele kirjaliku seisukoha koostamine ei ole siinses asjas selline õigusabi, mille kulu peaks hageja kostjale hüvitama. Taotluse jätkata kirjalikus menetluses esitas kostja pärast seda, kui kohus soovis esindajaga kooskõlastada istungiaega. Seisukoht hageja vastulause osas sisaldas 1,5 lk kostja teoreetilist käsitlust tava mõiste kohta, mis asja lahendamisel olulist tähendust ei oma,
sest kohus ei ole seotud poolte õiguslike argumentidega. Lisaks jääb kohtule ebaselgeks õigusabiarvetele lisatud bürookulud, mida arvestatakse protsendina (0,05%) arvel näidatud õigusabi hinnast, põhjendatus ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine nähtavat bürookulu ei nõua. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja põhjendatud õigusabikulude katteks on pool hagihinnast, so 871 € piisav.
Heli Käpp Kohtunik Kohtuotsust on parandatud 04.06.2012 vea parandamise määrusega järgmiselt:
RESOLUTSIOON
Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 21.05.2012.a kohtuotsuse tsiviilasja numbri lahtris ekslikult asja numbriks märgitud 2-12-4249 ning lugeda käesolevaga õigeks tsiviilasja numbriks 2-12-4929.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.