Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. P. vastu 768.82 euro võlgnevuse, sellele lisanduva viivise ja menetluskulu 47.93 euro nõudes. 01.03.2011 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 04.03.2011. 15.03.2011 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.05.2011.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 12. mai 2011 määrusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks (tl. 3-4). Hageja kõrvaldas puudused 23.08.2011. 23.08.2011 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 07.12.2007 lepingust nr. 111180 (leping sõlmitud OÜ-ga SMS Laen interneti vahendusel, nõue loovutatud 01.12.2010) tulenev võlgnevus 191,73 eurot, intress 44,74 eurot ja viivis 191,73 eurot, kokku 428,20 eurot. Hageja palus vastavalt TsMS § 162 lg 1, § 407 lg 1, VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1,3, 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 kostjalt

välja mõista võlgnevus kogusummas 428,20 eurot ja riigilõiv kogusummas 63,91 eurot (tl.10-36).

ASJA KÄIK

14.09.2011 esitas L. P. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. (tl. 41). 13.02.2012 kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et arutab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses TsMS 405 kohaselt ning andis tähtaja teatamaks, kas pooled soovivad olla ära kuulatud (tl. 45). 28.02.2012 tagastas L. P. temale saadetud teate endapoolsete kommentaaridega (tl. 50-51), mis ei olnud kohtule täielikult mõistetavad. Kirjalikust vastusest sai kohus aru, et L. P. ei saa aru lihtmenetluse olemusest ja määras tsiviilasja, L. P. ärakuulamiseks, kohtuistungil läbivaatamisele. 04. mail 2012 esitas L. P. kohtule teate, milles teatas, et kohtuistungile ta ei ilmu. Mõjuvat põhjust või seaduslikku takistust L. P. ́l kohtuistungile mitteilmumiseks ei olnud. Samuti teatas L. P., et hagi ta ei tunnista (tl. 58-59), millega luges kohus tõendatuks, et L. P. ei soovi olla kohtu poolt isiklikult ära kuulatud.

KOHTUISTUNG

07. mai 2012 kohtuistungil jäi Era Liisingu Inkassoteenused AS-i esindaja hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, vastavalt TsMS § 410 sätetele. Era Liisingu Inkassoteenused AS esindaja palus L. P. ́lt välja mõista kogu võlgnevus, summas 428,20 eurot, sh põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 44,74 eurot, viivis 191,73 eurot ning menetluskulud kogusummas 107,94 eurot, sh riigilõiv 63,91 eurot ja sõidukulud 44,03 eurot. L. P. kohtuistungile ei ilmunud, esitades 04.05.2012 vastavasisulise teate.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud L. P. vaikiva hagi omaksvõtuga (ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile, olles eelnevalt kätte saanud kohtukutse) ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Hageja esitas 07.05.2012 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 428,20 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täielikult. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 15,98 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot, kokku 63,91 eurot. Hageja esindaja kandis seoses kohtuistungile sõitmisega täiendavaid kulusid summas 44,03 eurot (sõidukulud). Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv kogusummas 63,91 eurot ja sõidukulud summas 44,03 eurot, kokku 107,94 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 63,91 eurot ja sõidukulud summas 44,03 eurot, kokku 107,94 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.