Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti, edaspidi hageja) ja Andrias Vesmes (edaspidi kostja) sõlmisid 27.12.2006 liisingulepingu nr *, mille esemeks oli * *, *, ehitusaasta: *. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma * lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Kostja kohustus tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu kindlustuslepete alusel kostjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 2321,31 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisvõlgnevus moodustab 12.27 eurot.

Hageja saatis kostjale 06.01.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile, kes esitas hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 828,07 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 21 332,92 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 18 171.27 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2321,31 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 828,07 eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest summas 12,27 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 15 136,94 eurot (käibemaksuta), seega kostja võlgnevus hageja ees on 6195,98 eurot (21 332,92 – 15 136,94). 25.05.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.

01.03.2012. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Andrias Vesmes’i vastu võlgnevuse nõudes. 14.03.2012. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu 13.04.2012 kätte toimetatud. Kostja hagiavalduse vastust esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Hageja on 01.03.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 6195,98 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 6183,71 eurot ja viivis 12,27 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis protsendina põhinõudelt (6183,71 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest (01.03.2012) kuni põhinõude täitmiseni müügilepingu nr 0148695L punktis 5.1. sätestatud määras, s.o 7% aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: liisingulepingu nr * ja maksegraafiku /tlk 10-15/; liisingulepingu üldtingimused /tlk 16-21/; liisingulepingu nr * lisa nr 1, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti /tlk 22/; Swedbank Liising AS 28.02.2010. a arve nr * /tlk 23/; Swedbank Liising AS 06.01.2010. a arve nr * /tlk 24/; Swedbank Liising AS 03.12.2009. a arve nr * /tlk 25/; Swedbank Liising AS 04.11.2009. a arve nr * /tlk 26/; Swedbank Liising AS 05.10.2009. a arve nr * /tlk 27/; viivisarve nr * /tlk 28/; viivisarve nr * /tlk 29/; 06.01.2010. a teatise lepingu ülesütlemise kohta koos liisingueseme protseduuri kirjeldusega /tlk 30/; liisinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti nr * /tlk 32-33/; vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta /tlk 34-37/; vara müügiakti /tlk 38/; õiendi vara müügi ja nõude arvestuse kohta /tlk 39/ ning 25.05.2010. a teatise võlgnevuse kohta /tlk 40/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja saatis kostjale 06.01.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teatab kostjale, et kui kostja hiljemalt 26.01.2010 võlgnevust täielikult ei kustuta, loeb Swedbank Liising AS

lepingud alates 27.01.2010. a üles öelduks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, seega luges hageja lepingu üles. VÕS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. VÕS § 367 lg 1 ja 4 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt Andrias Vesmes’ilt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6195,98 eurot, millest põhivõlgnevus on 6183,71 eurot ja viivis 12,27 eurot. Samuti kuulub Andrias Vesmes’ilt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (6183,71 eurolt) alates hagi esitamisest (01.03.2012) kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr * punktis

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot /tlk 43/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu kogusummas 639,11 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 185,88 eurot. Hageja tasus riigilõivu 05.08.2011. a. Kohus jättis 18.01.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 31.01.2012. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 01.03.2012. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 185,88 eurot TsMS § 144 p 7 alusel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 185,55 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.