Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

2 (4)

mis on tasumata arvete jääk perioodist juuni 2008.a.-veebruar 2012.a. ja viivisnõude jääk 63, 99 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt korteriühistuseaduse §-s 7 lg 4 sätestatud määras. Neil asjaoludel esitas KÜ Laane 5 Kodu hagi A. K. vastu võlgnevuse 2 396, 44 euro väljamõistmiseks. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, kostja võlasaldo, kokkuleppe-kohustuse võlgnevuse tasumiseks ning ülesütlemise teatise (tl 6-15). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud hagis märgitud asjaolusid, viidates KÜS §dele 5 lg 1, 13 lg 4 millede kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

MENETLUSKULUD

3 (4)

Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Lõunalaenud OÜ poolt esitatud arve nr V-3-01 alusel, 01.03.2012 summas 264 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on arve esitatud hagi koostamise, konsultatsiooni eest A. K. võlgnevus. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja viidatud õigusabikulud konsultatsiooni ja hagiavalduse koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohus leiab, et väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu TsMS § 144 p 1 alusel. Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS §-s 218 nõuetele. Käesolevas asjas on hageja seaduslik esindaja allkirjastanud hagiavalduse. Kohtule esitatud õigusabikulu arve kohaselt on lepingu pool juriidiline isik, kes ei saa olla esindajaks TsMS § 218 mõttes. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulud summas 264 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 479,33 eurot.

Heiki Kolk kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.