Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-8806/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.05.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1846

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2012.a, kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8806

Tsiviilasi

K L avaldus ASpankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised

Võlausaldaja: K L, isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Anto Variku Võlgnik: AS, isikukood XXX, elukoht: XXX Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma (Haldur OÜ, aadress Kotzebue 9, postkast 1509, 10142 Tallinn; tel 6270444; e-post: [email protected] 16.04.2012.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlausaldaja K L, võlausaldaja esindaja advokaat Anto Variku, ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada K L avaldus AS pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja AS(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 07.mail 2012.a kell 14.00.

3.Nimetada AS pankrotihalduriks Toomas Saarma (Haldur OÜ, aadress Kotzebue 9, postkast 1509, 10142 Tallinn, telefon 627 0444; e-post: [email protected].

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.05.2012.a algusega kell 15.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.Registriosa nr XXX, korteriomand, katastritunnus XXX, elamumaa 100%, aadress XXX, üldpind 43,60 m2. Kinnitusraamatu II jao kanded: I kanne: omanik ALG Liisingu AS sissekantud 03.07.2002 kinnistamisavalduse alusel 28.01.2003. II kanne: omanik AS sissekantud 24.11.2003 kinnistamisavalduse alusel 20.02.2004. III kanne: omanikud VF 1⁄2 kaasomandist ja AA 1⁄2 kaasomandist sissekantud 04.01.2006 asjaõiguslepingu alusel 06.02.2006. IV kanne: omanikud AA 1⁄2 kaasomandist sissekantud 06.02.2006 ja VA 1⁄2 kaasomandist sissekantud 06.02.2006. 10.12.2007 kinnistamisavalduse alusel muudetud 02.01.2008. Koormatised ja kitsendused puuduvad. AS nimele oli registreeritud: Mercedes-Benz, VIN-kood XXX, reg.märk XXX, esmane registreerimine 1997. Omaniku vahetus toimus 27.10.2010.a, omanik CI OÜ, kasutaja RP. AS kohustused kokku on vähemalt 31 828,30 eurot, millest 31 412,87 eurot on K L nõue lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-08-6649 tehtud jõustunud kohtulahendist ja pankrotiavaldusest ning nõue täitemenetluses summas 415,43 eurot. Muu hulgas märgib ajutise haldur, et AS ja MS sõlmisid 10.10.2011.a abieluvaralepingu, s.o samal päeval kui kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Abieluvaralepingu punkti 1.1.4 kohaselt sõlmiti AS ja MS abielu XXX.a. ning nende abielu ei ole lõppenud, punkti 1.1.5. kohaselt on nende vahel seadusjärgsed varalised suhted, nad ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Abieluvaralepingu punkti 3.1. kohaselt lepivad abikaasad kokku, et 3.1.1. lõpetavad nende vahel kehtiva vara ühisuse varasuhte ja kehtestavad uue varasuhtena varalahususe varasuhte; 3.1.2. teevad valitud varasuhte kohta kande abieluvararegistrisse. AS ja MS ühisomandisse kuulus registriosa nr XXX , kinnisasi, katastritunnus XXX , elamumaa 100%, aadress XXX , pindala 872 m2. Antud kinnistu võõrandati 10.10.2011.a. kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga MV, kes on AS abikaasa MS tütar. Lepingu punkti 4.1. kohaselt oli kinnisasja hind 45 000 eurot, lepingu punkti 4.2. kohaselt oli ostja tasunud müüjatele tasaarvestamise teel enne notariaalse lepingu sõlmimist. Ajutine haldur ei tuvastanud ühtegi ülekannet AS arvelduskontodele alates nende avamisest, mistõttu on alust arvata, et tegemist on näiliku tehinguga ning seeläbi on kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt on kinnisasja tegelik väärtus ligikaudu 100 000130 000 eurot. Lähtuvalt ajutise halduri poolt kogutud andmetest, sh. 10.10.2011.a sõlmitud kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust, on ajutine haldur seisukohal, et kinnistu, registriosa nr XXX , võõrandamisega on teadlikult kahjustatud võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Seega on tegemist tagasivõidetava tehinguga. Ajutine haldur on tuvastanud arvelduskonto väljavõtetelt, et AS on regulaarselt alates arvelduskontode avamisest kandnud raha MS arvelduskontole, kokku summas 22 736,25 eurot. Arvestades, et alates 10.10.2011.a sõlmitud abieluvaralepingust on AS kontole laekunud raha kuulunud lahusvara hulka ning AS on kogu arvelduskontol olevad summad kandnud MS arvelduskontole, on pankroti väljakuulutamise korral AS eeldatavalt nõue MS

vastu käesoleva arvamuse koostamise seisuga kogusummas 1 888,46 eurot. Arvestades, et XXX kinnistu müügitehingu eest tasuti tasaarvestuse kaudu, peaks AS arvelduskontolt nähtuma ka tehinguid MV. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ühtegi tehingut AS ja MV vahel. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et AS puudub vara, mille arvelt täita tekkinud kohustusi. Lähtuvalt Eesti Haigekassa poolt edastatud vastusest järelepärimisele võib eeldada, et AS ainsaks varaks on igakuine sissetulek. Ajutisele haldurile ei ole teada, millises summas AS töötasu makstakse. Ajutine haldur on seisukohal, et AS maksejõuetus tekkis Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2011.a. otsuse jõustumisel, millega mõisteti välja K L kasuks põhinõue 19 140,58 eurot ja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 5 586,84 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtuvaidlus algas 21.02.2008.a, mil K L esitas hagiavalduse AS ja MS vastu solidaarselt kahju hüvitise ja viivise nõudes. Peale Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2011.a kohtuotsuse tegemist ja enne kohtuotsuse jõustumist võõrandati AS ja MS omandisse kuuluv kinnistu, asukohaga XXX. Notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 10.10.2011.a. Eelpool nimetatule tuginedes on ajutine haldur seisukohal, et AS ei suuda täita tekkinud kohustusi, kuna AS puudub vara. Ajutine haldur on seisukohal, et AS on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Ajutine haldur on tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul kuulub tagasivõitmisele AS ja MS poolt võõrandatud kinnistu (asukohaga XXX). Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks tasuda kohtu deposiiti 4 700 eurot. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 16.04.2012 jäi võlausaldaja esindaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus pankrotivara arvelt välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusega. Kohus määras, et pankrotimenetluse kulude katteks tuleb tasuda kohtu deposiiti 4 700 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja K L pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AS pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Toomas Saarma. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul olemasolev vara puudub ja kohustusi on kokku vähemalt 31 828,30 eurot. Kohus leiab, et kuna AS vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud kinnistu asukohaga XXX, XXX tagasivõitmise võimaluse tulenevalt PankrS §-dest 110-114. PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse

võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 1 sätestab füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed. PankrS § 117 lg 1 p 3 alusel on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad, sama lõike punkti 5 kohaselt võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. Kohus on seisukohal, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Kuivõrd 02.05.2012 on võlausaldaja K L tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 4 700 eurot, tuleb AS pankrot PankrS § 29 lg 3 alusel välja kuulutada. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 386,10 eurot, kokku 1 556,10 eurot. Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt. Võlausaldaja esindaja ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastu vaielnud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 386,10 eurot, kokku 1 556,10 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel ASpankrotivarast Toomas Saarma kasuks välja mõista. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb see kanda Toomas Saarma arvelduskontole Swedbank AS-s.