Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutise halduri kulutuste hüvitis 89,86 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud MN esitas 27.03.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et tõsise terviserikke tagajärjel tekkinud 100% töövõime kaotuse tõttu ei suuda võlgnik töötada. Laekuv sotsiaaltoetus ja invaliidsuspension kokku summas 290 eurot kuus ei kata kohustusi võlausaldajate ees. Harju Maakohtu 29.03.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas MN ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 18.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt on MN ainsaks sissetulekuks sotsiaaltoetus ja invaliidsuspension kokku 290 eurot kuus. Muu vara peale isiklike tarbeesemete puudub. Võlgnikul on liisingulepingust tulenev kohustus Swedbank Liising Aktsiaseltsi ees summas 758,41 eurot. Väikelaenu osas summas 2 639,12 eurot on võlgnikule võimaldatud maksepuhkus 6 kuud, mille vältel ta peab maksma intressi 44 eurot kuus, sissenõutavaks muutunud kohustust intressi kuumakse osas tekkinud ei ole. Võlgniku potentsiaalseks kohustuseks on õppelaenu käendus. Ta on ka kaaslaenajaks kolmanda isiku eluasemelaenule. Mõlemat rahalist kohustust täidetakse kohustatud isikute poolt vastavalt lepingute tingimustele ning nõudeid võlgniku vastu esitatud ei ole. Seega on võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid summas 758,41 eurot. Väikelaenulepingut ei ole pank üles öelnud, liisingulepingust tulenev lõplik nõue ei ole selge. Võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritavat vara ega pankrotivarasse laekuvat vara/raha ei ole, mistõttu ta ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlgnik kinnitab - ja see on ka tema varalisest olukorrast ja tervislikust seisundist tulenevalt ilmne - et edaspidi ta panga ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi ees olevaid rahalisi kohustusi täita ei suuda, s.o. möönab lähitulevikus saabuvat alalist maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on see suutmatus alalise iseloomuga, seega on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus. Alalise maksejõuetuse põhjustas 01.05.2011 töövõimelisuse täielik kaotus üldhaigestumise tagajärjel. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuigi kohustuste kogusumma on väike, möönab võlgnik, et ta ei suuda täita lähiajal sissenõutavaks muutuvaid rahalisi kohustusi, s.o. tegemist on ka PankrS § 31 lg-s 3 sätestatud tulevikus tõenäoliselt tekkiva maksejõuetusega. Võlgnik on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus MN pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,40 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 89,86 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MN pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritavat vara ega pankrotivarasse laekuvat vara ei ole, mistõttu ta ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust summas 758,41 eurot. Kuigi kohustuste kogusumma on väike, möönab võlgnik, et ta ei suuda lähiajal sissenõutavaks muutuvaid rahalisi kohustusi oma varalisest ja tervislikust seisundist tulenevalt täita. Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjustas 01.05.2011 töövõimelisuse täielik kaotus üldhaigestumise tagajärjel. Kohus leiab, et kuna MNv ara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ja on tõenäoline, et ta ei suuda lähiajal sissenõutavaks muutuvaid rahalisi kohustusi oma varalisest ja tervislikust seisundist tulenevalt täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et MN pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna MN puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus MN pankroti välja. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,40 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 89,86 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväidet esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 638,40 eurot ning

kulutuste hüvitis 89,86 eurot Peeter Sepperi kasuks välja mõista võlgnikult, MN.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.