lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-12454/41

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-12454/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Võlgnik)Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-12454

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-12454

Tsiviilasi

Xxxxkohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised

Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), Usaldusisik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), Võlausaldajad: Swedbank AS (registrikood 10060701) ja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), Võlausaldajate lepinguline [email protected]).

esindaja:

xxxx

(e-post:

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada võlgniku Xxxx(isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Xxxxvõlgniku Xxxxusaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 16.04.2013 määrusega lõpetati Xxxxpankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja nimetati võlgniku usaldusisikuks Merle Noormägi.
2.16.03.2018 esitasid võlgnik Xxxxja võlgniku usaldusisik Xxxxkohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest. Taotluse kohaselt on Xxxxmaksejõuetuse põhjuseks on

invaliidistumine üldhaigestumise tagajärjel. Tema invaliidsusprotsent on 80 alates maist 2015, seetõttu pole tulutoova tegevuse leidmine sisuliselt võimalik. Tema senised õpitud ja omandatud erialad (ofsettrükkal, üldehitus, betoneerija) nõuavad füüsilist jõudu ja mõlema kehapoole koordinatsiooni. Seetõttu pole nendel erialadel invaliidistumise tõttu enam töötada võimalik. Võlgniku sissetulek piirdub põhiosas riikliku sotsiaaltoetuse ja töövõimetustoetusega. Võlgnik on üritanud menetluse perioodil korduvalt ka tööd leida, kuid kuna Võlgniku tervislik seisund nõudis liiga tihti haiguslehel viibimist, siis tööandjate poolse soovimatusega niisugust mittekasumlikku töösuhet jätkata, kestsid need töösuhted vaevalt mõni kuu. Alates Juulist 2016 on Võlgnikul osalise koormusega töösuhe ettevõttega XxxxOÜ. Kuid kuna Võlgniku tervislik seisund täistööaja- ega-koormusega töötada ei võimalda, siis see lisanduv sissetulek koos sotsiaal- ja töövõimetustoetustega aasta lõikes ei ületa riiklikult ettenähtud elatusmiinimumi. Kõigest eeltoodust lähtuvalt pole Võlgnik olnud võlgadest vabastamise menetluse viieaastase perioodi jooksul võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ja arvestades asjaolusid pole ka ette näha, et võlgniku tervislik seisund ja sellega seotud töövõime muutuks. Võlgnik taotleb võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist ja võlgniku kõigist nõuetest vabastamist.

3.Kohus edastas võlgniku taotluse võlausaldajatele Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts, andes neile võimaluse esitada selle osas seisukoht. 10.04.2018 esitasid võlausaldajad kohtule taotluse kohustada võlgnikku esitama kehtiv tõend tema töövõimetuse kohta. Võlgnik on kehtiva tõendi 11.04.2018 kohtule ja võlausaldajatele esitanud. 12.04.2018 esitas Swedbank AS kohtule teate, milles palub kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamise põhjendatus.
4.02.05.2018 määras kohus võlgniku usaldusisikule tähtaja esitada täiendavad tõendid, millest nähtuvad võlgnikule igakuiselt laekuvate maksete suurused. Usaldusisik esitas samal päeval kohtule võlgniku ema XxxxSwedbank AS-i arvelduskonto väljavõtt ajavahemiku 01.03.2017 – 28.02.2018 osas. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 16.04.2013. Seega on käesolevaks ajaks on Xxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
6.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas PankrS § 175 lg 3 alusel võlgniku ja usaldusisiku poolt esitatud taotluse seisukohavõtuks. Võlausaldajad kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud, Swedbank AS palus kohtul kohustustest vabastamise põhjendatus otsustada.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
8.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud sügav puue, määratud 80% ulatuses töövõimetus (kohustustest vabastamise menetluse perioodi alguses 100%), ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Usaldusisik on oma aruannetes ning ka menetluse lõpetamise taotluses välja toonud, et võlgniku poolt omandatud erialadel (trükkal, ehitaja, betoneerija) ei ole tal õnnestunud tööd leida, sest nimetatud erialad nõuavad füüsilist jõudu ja koordinatsiooni. Usaldusisiku poolt 15.03.2018 esitatud aruande kohaselt töötab võlgnik alates juulist 2016 osalise tööajaga ettevõttes XxxxOÜ, kuid kuna võlgniku tervislik seisund täistööajaga töötada ei võimalda, siis töösuhtest lisanduv sissetulek koos sotsiaaltoetustega ei kata ettenähtud elatusmiinimumi. Kohtule esitatud võlgniku ema Xxxxarvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on Xxxxigakuisteks sissetulekuteks ajavahemikus 01.03.2017 – 28.02.2018 olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus summas 41,93 – 49,09 eurot; töövõimetuspension/töövõimetoetus summas 254,98 – 366,42 eurot ning töötasu XxxxOÜ summas 67,70 – 84,62 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 - 132 kohaselt ei kuulu eelviidatud võlgniku igakuised sissetulekud seega võlausaldajatele väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on Xxxxmajanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Xxxxtuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
10.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
11.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja