Saneerimine › Saneerimisasjad

2-12-11525

Asjaolud Avaldaja seaduslik esindaja esitas 20.03.2012. a Võru kohtumajale avalduse A. S. W. algatamiseks. Avalduse kohaselt vajab äriühing saneerimist. Seisuga 19.03.2012. a on avaldajal bilansis kajastuvaid kohustusi kogusummas 2 107 295 eurot, millest on lühiajalisi kohustusi 1 199 367 euro ulatuses. Võlgnevus tarnijatele on 359 975 eurot ja maksuvõlad 78 239 eurot. Mahtude ajutise vähenemise tõttu võib muutub rahavoog negatiivseks ning püsib sellisena 6-12 kuud. Kuna avaldaja keskmised sissetulekud ei kata kõiki kulusid, siis ei suuda avaldaja ajutiselt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi ning seetõttu on maksejõuetuse tekkimine lähema 23 kuu jooksul vägagi tõenäoline. Saneerimismenetluse läbiviimisega on avaldajal võimalik säilitada ettevõtet ja rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võimalikeks saneerimisabinõudeks oleks täiendav kulude kokkuhoid (ca 10 000 eurot kuus), täiendavate finantsvahendite kaasamine ja nõuete ümberkujundamine, kusjuures laenulepingute alusel tekkiva grupi võlausaldajad peaksid võimaldama vähemalt 12-kuulist maksepuhkust ning ülejäänud võlausaldajate grupi puhul täidetakse nõuded (v. a viivis, leppetrahv ja intress) vähemalt 60 kuu jooksul, sealhulgas neist 50% 3 aasta jooksul. Ka pole välistatud põhinõuete vähendamine ca 25% võrra. Saneerimise järgselt on võimalik avaldaja jätkusuutlik majandamine, kuna tal on pikaajaline mööblitootmise kogemus ja konkurentsivõimelisus ka välisturgudel. Avaldaja soovib, et üheks saneerimisnõustajaks määrataks vandeadvokaat M. L. . Ka taotleb avaldaja ettevõtte vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste peatamist kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Tartu Maakohtu 27.03.2012. a määrusega keeldus kohus saneerimismenetluse algatamisest. Maakohus leidis, et puudub saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus saneerimismenetluse algatamiseks, kuna avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Kohus arvates on avaldaja püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja 3 mõttes seetõttu, et ettevõte on töötanud vähemalt neli viimast aastat kahjumiga, tema viimase poole aasta rahavood on olnud negatiivsed, tema kohustused ületavad juba pikemat aega vara bilansilist väärtust, kusjuures lühiajalised kohustused ületavad 2-kordselt käibevara, sissenõutavaks muutunud kohustuste katmiseks peaks ta suure tõenäosusega hakkama realiseerima oma põhivara, mis muudaks aga edaspidise tootmisprotsessi jätkamise praegusel tasemel küsitavaks ning saavutatud tootmismahu säilitamise või suurendamisega kaasnevad vältimatud ja hädavajalikud kulud, mis ei võimalda avaldajal võlakohustusi olulisel määral lähiaastate jooksul vähendada. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 26.03.2012. a määrus ja asi tagastati saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuvastas maakohus avaldaja alalise maksejõuetuse selleks ebapiisavate andmete alusel. Ka ei eelda saneerimismenetluse algatamise eelduste tuvastamine alati seisukoha võtmist ettevõtja püsiva maksejõuetuse olemasolu või puudumise osas. Tartu Maakohtu 16. aprilli 2012 määrusega jäeti A. S. W. käiguta ja avaldajale anti aega täiendavate tõendite esitamiseks. Avaldaja esitas täiendavad andmed kohtule 26. aprillil 2012. a. Täienduste kohaselt ei ole avaldaja majandustegevuses võrreldes saneerimisavalduse esitamisega negatiivseid muutusi toimunud. Samas on veebruaris ja märtsis saavutatud positiivne rahavoog kulude kokkuhoiust ja uute paremate müügimarginaalidega klientide tekkest ning antud trend võib jätkuda. Ka muutub avaldaja omakapital positiivseks juba sellel kuul ja võimaliku saneerimisperioodi lõpuks kasvab omakapital 1 383 680 euroni. 2 (4)

2-12-11525

S. T.

liige) P. M. , et avaldaja majandustegevus on sellel aastal tõhustunud ja majandustulemused paranenud. Pärast saneerimismenetlust on ettevõtte võimeline jätkama majandustegevust. Saneerimisnõustaja kandidaat H. on teinud ühe võlausaldaja (Lasva Liimpuit) nimel pankrotihoiatuse ja tema kaudu võib avaldaja ärisaladus lekkida.

Kohtu seisukoht Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud saneerimisseaduse §-s 8 ja avaldaja on nende aluste olemasolu põhistanud. Puuduvad SanS § 8 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alused, mis välistaksid ettevõtte saneerimismenetluse algatamise. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2012. a määruse kohaselt ei ole kohtul saneerimismenetluse algatamisel alati vaja võtta seisukohta ettevõtte püsiva maksejõuetuse olemasolu või puudumise osas. Peale selle kinnitavad täiendavalt esitatud ettevõtte bilansi- ka kasumiaruande prognoosid, et avaldaja majanduslik seisund võrreldes varasemaga on hakanud vähehaaval paranema ning pole välistatud saneerimise järgselt ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Avaldaja suurimad võlausaldajad – Nordea Pank ja A. S. T. saneerimismenetlust, sealjuures on viimane nõus võlanõudest 75% ulatuses loobuma ja andma ettevõttele täiendavat laenu (150000 eurot). Ka on pank nõus arutama laenu tagastamise pikendamist. Avaldaja võlanimekiri (seisuga 20.04.2012) ning andmed tema põhivara ja sellele seatud pantide kohta kinnitavad, et sissenõutavaks muutunud nõuded (summas 413400 eurot) moodustavad koguvõlgnevusest ligi 60%, need ei ole olnud tasumata pikka aega ning neid on võimalik katta põhilises osas käibevahendite arvelt. Seega võib kohus praegu avalduse rahuldada ja algatada avaldaja saneerimismenetluse. Avaldaja taotlus ettevõtte vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste peatamiseks kuni saneerimismenetluse lõppemiseni kuulub rahuldamisele SanS § 11 lg 1 p 1 alusel. Kuna ettevõttel on palju võlausaldajaid ning tema majanduslik seisund on praegu väga raske ja keeruline, siis tagamaks saneerimiskava koostamist seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning arvestades saneeritava ettevõtte tegevuse spetsiifikat ja kohustuste mahtu peab kohus vajalikuks määrata ettevõtjale kaks saneerimisnõustajat. Üheks saneerimisnõustajaks määrab kohus avaldaja soovi kohaselt vandeadvokaadi M. L. . Kuigi viimane on teinud avaldajaga eelnevalt koostööd saneerimismenetluse läbiviimise küsimustes, on ta kinnitanud nõusolekuavalduses enda sõltumatust saneerimisnõustajana. Teiseks saneerimisnõustajaks peab kohus võimalikuks määrata pikka aega tegutsenud ja heade pankrotihalduri töökogemustega ning kõrgema majandusharidusega (rahanduse ja krediidi erialal) H. . Avaldaja esindaja kahtlusi antud kandidaadi sõltumatuse suhtes ei saa pidada olulisteks. Ligikaudu 150 võlausaldajast ühe – L. L. A. S. nõustamine tasumata võla osas ei tõenda H. O. sõltuvust antud võlausaldajast. Nõusolekuavalduses ja ärakuulamise järgselt on H. O. , et on täielikult sõltumatu nii avaldajast kui ka viimase võlausaldajatest. Kohtul ei ole põhjust mõlema saneerimisnõustaja sõltumatuses kahelda. SanS § 16 lg 1 kohaselt peavad saneerimisnõustajad arvestama kõigi menetlusosaliste huve. Kohus määrab saneerimisnõustajate esialgse tasu ja kulutuste ettemaksuks 6000 eurot. Antud ettemaksu suurus on vastavuses saneerimisnõustajate kvalifikatsiooni, nende ülesannete ja neilt ühiselt oodatava tööpanusega ning selle saavutamiseks vajalike ja mõistlike kuludega.

3 (4)

2-12-11525

Lembit Käis/ kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.