Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2012.a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-12211
Tsiviilasi
OÜ Metaltrade hagi Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan vastu nõude tunnustamiseks OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
319,55 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Smeritševski ja Ülle Nettani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant 1 (kostja 1):
Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a otsus
Viktor Smeritševski (isikukood: XXXXXXXXXXX) Apellant 2 (kostja 2): Ülle Nettan (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): OÜ Metaltrade (registrikood: 11062783), esindaja advokaat Liina-Maarja Uuemõis
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a otsuse resolutsioon ja muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuses märgitule.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a otsuses märgitud menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäeti maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan kanda.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Metaltrade esitas hagi Viktor Smeritševski ja Ülle Nettani vastu nõude tunnustamiseks OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid 14. jaanuaril 2005 hageja ja OÜ Ironsides (pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma võlgnikule laenu summas 8 000 000 krooni. Lepingu kohaselt pidi laenusumma väljamaksmine toimuma 2005. a jooksul osamaksetena võlgniku kontole. Võlgnik pidi laenu tagastama 6 aasta möödumisel alates võlgniku tootmistegevuse käivitumisest või 1. jaanuaril 2006, olenevalt sellest, kumb on varasem. Hageja kandis 5. jaanuaril 2007 võlgnikule üle 3 500 000 krooni. Võlgnik on vormistanud ning allkirjastanud 15. aprillil 2010 saldoteatise, millega tunnistas seisuga 15. aprill 2010 hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni (19 174,23 eurot). Ülejäänud laenusumma on võlgnik hagejale tagastanud. Võlgniku poolt allkirjastatud saldoteatis on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes. Kohus kuulutas 3. augustil 2010 välja võlgniku pankroti ning 4. augustil 2010 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 300 000 krooni. 3. märtsil 2011 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, kuivõrd kostjad esitasid nõude osas vastuväited. Hageja palus tunnustada Metaltrade OÜ nõuet OÜ Ironsides (pankrotis) vastu summas 300 000 krooni (19 174,23 eurot) OÜ Ironsides pankrotimenetluses.
2.Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan vaidlesid hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on OÜ Ironsides (pankrotis) hageja nõude aluseks oleva laenulepingu kogu ettenähtud ulatuses tagastanud, seda juhul, kui hageja on nimetatud laenulepingu alusel üldse võlgnikule laenu andnud. Kostjad tuginesid oma vastuväites
OÜ Ironsides (pankrotis) 2008.a majandusaasta aruandele ja selle lisale 8. 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on OÜ Ironsides (pankrotis) kustutanud laenud omanikele, s.h OÜ-le Metaltrade summas 17 553 135 krooni. OÜ-1 Ironsides (pankrotis) puudub igasugune võlgnevus hageja ees, mis tuleneks 14. jaanuaril 2005 sõlmitud laenulepingust.
15.aprillil 2010 allkirjastatud saldoteatis ei saa olla seotud hageja nõude aluseks oleva
14.jaanuari 2005 laenulepinguga kuna 2008.a majandusaasta aruande kinnitamise seisuga
25.mail 2009 puudusid võlgnikul igasugused nõuded hageja ees. OÜ Metaltrade omaniku A.P. isikus ja Andave Invest OÜ Y.P. isikus võõrandasid oma osaluse J.J. 1. aprillil 2010 ja samal ajal oli Y.P. kuni 5. aprillini 2010 võlgniku juhatuse liige ja hiljem likvideerija. 5. aprillil 2010 nimetati OÜ Ironsides (pankrotis) likvideerijaks B.B. . On kaheldav, et värskelt määratud likvideerija suutis 10 päeva möödumisel objektiivselt hinnata kõiki OÜ Ironsides (pankrotis) raamatupidamise dokumente ja väljastada tõeseid saldoteatisi, sealhulgas saldoteatis, mis oli esitatud OÜ-le Metaltrade. Lisaks on antud saldoteatis kinnitatud huvitatud isiku Y.P. poolt. Seega hageja viidatud 15. aprilli 2010 saldoteatis tuleneb tõenäoliselt mingist muust hilisemast kostjatele teadmata kokkuleppest, mille alusel on võinud hagejal tekkida nõudeõigus võlgniku suhtes.
14.jaanuari 2005 laenulepingu kohaselt kohustus laenuandja kandma laenusumma osamaksetena laenusaaja kontole 2005. a jooksul. Hageja ei ole tõendanud lepingus nimetatud nõude olemasolu, mille alusel oleks laenumakseid teostatud. Hageja poolt esitatud maksekorraldus ei tõenda, et makse oleks tehtud 14. jaanuari 2005 laenulepingu alusel. Hageja väidab, et ta on võlgnikule üle kandnud 3 500 000 krooni aga tagasi maksti väidetavalt ainult 3 200 000 krooni. Mingeid tõendeid selle kohta, et laenu tagastamine toimus summas 3 200 000, hageja esitanud ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2011 otsusega hagi ja tunnustas OÜ Metaltrade nõuet OÜ Ironsides (pankrotis) vastu summas 19 174,23 eurot (300 000 krooni) OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) sõlmisid 14. jaanuaril 2005 laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma võlgnikule laenu summas 8 000 000 krooni. 3. augustil 2010 kuulutas kohus välja OÜ Ironsides (pankrotis) pankroti. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) vahel oli sõlmitud laenuleping 3 500 000 krooni suhtes, millises summas nõude tunnustamist hageja nõuab
5.jaanuari 2007 maksekorralduse ja OÜ Ironsides (pankrotis) 15. aprillil 2010 allkirjastatud saldoteatise alusel. Hageja on tõendanud 15. aprilli 2010 maksekorraldusega OÜ-le Ironsides (pankrotis) 3 500 000 krooni ülekandmise. Hageja on põhjendanud, et OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) kokkuleppel toimusid laenusuhte alusel väljamaksed OÜ-le Ironsides (pankrotis) mitte ainult 2005. a kirjaliku laenulepingu alusel, vaid ka hiljem 5. jaanuaril 2007 ja
26.jaanuaril 2009. Seega on hageja tõendanud, et OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) olid suuliselt pikendanud 14. jaanuari 2005 laenulepingu täitmise tähtaega võlausaldaja poolt. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et arvestades asjaolu, et laenu tagastamise tähtaeg sai laenulepingu kohaselt olla kõige varem 14. jaanuar 2011, siis täiendava väljamakse tegemine võlgnikule kaks aastat enne laenu tagastamise varaseimat tähtaega ei ole ebaharilik.
Kostjate väited, et võlgnikul puuduvad laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees tuginedes 2008. a majandusaasta aruandele on ümberlükatud OÜ Ironsides (pankrotis)
15.aprilli 2010 saldoteatisega. Asjaolu, et OÜ Ironsides (pankrotis) 2008. a majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-le Metaltrade tagastatud laene kogusummas 17 553 135 krooni ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja pooled selle üle ei vaidle, samuti ei ole vaidlust OÜ Ironsides (pankrotis) majandusaasta aruande koostamise või õigsuse üle. Kostjate väide, et hageja ei ole tõendanud 3 200 000 krooni tagastamist 5. jaanuari 2007 maksekorralduse alusel saadud 3 500 000 kroonist, ei oma tähtsust, sest selle summa tasumise üle OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) vahel vaidlus puudub.
15.aprilli 2010 saldokinnituse järgi on OÜ Ironsides (pankrotis) kinnitanud OÜ-le Metaltrade, et OÜ Ironsides (pankrotis) andmetel on seisuga 15. aprill 2010 OÜ-l Ironsides (pankrotis) võlg 300 000 krooni. Vaidlust ei ole, et saldokinnitus oli adresseeritud hagejale ning kinnituse saatjaks ja andjaks oli OÜ Ironsides (pankrotis). Seega ei ole tõendatud kostjate väide, et saldokinnitusega on hoopis OÜ Metaltrade kinnitanud oma võlgnevust OÜ Ironsides (pankrotis) ees 300 000 krooni ulatuses.
15.aprilli 2010 saldoteatisega tunnistas OÜ Ironsides (pankrotis) seisuga 15. aprill 2010 hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni. Antud saldoteatist tuleb lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Kostjate vastuväited selle kohta, et kuna tegemist on likvideerija poolt allkirjastatud saldoteatisega, siis ei saanud likvideerija usaldusväärselt kinnitada võlgnevust, ei ole veenvad. Kostjad ei ole tõendanud, et OÜ Ironsides (pankrotis) on oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja OÜ-1 Ironsides (pankrotis) võlgnevus puuduks. Vaidlust ei ole, et isikul, kes allkirjastas saldoteatise, oli selleks õigus ja pädevus. Kostjate vastuväited, et hageja püüab seoses nõude tunnustamisega saada häälteenamust OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses ning võlgniku lähikondsete isikute ringi määratlemise ja pankrotihalduri tegevusele arvamuse avaldamise kohta ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 14. detsembri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt paluvad apellandid saata asi uuesti läbivaatamiseks maakohtule. Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan paluvad jätta menetluskulud OÜ Metaltrade kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Kostjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on tõendanud, et 15. aprilli 2010 maksekorralduse alusel on hageja OÜ-le Ironsides (pankrotis) üle kandnud 3 500 000 krooni. Maakohus on tuvastanud asjaolu viidates olematule tõendile, mis näitab, et maakohus ei ole kõiki asjas esitatud tõendeid analüüsinud vajaliku põhjalikkusega. Maakohus leidis, et OÜ Ironsides (pankrotis) ja OÜ Metaltrade kokkuleppel toimusid väljamaksed võlgnikule mitte ainult 2005. a kirjaliku lepingu alusel, vaid ka hiljem. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et võlgnik ja hageja oleksid suuliselt pikendanud
14.jaanuari 2005 laenulepingu tähtaega. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks väidet lepingu suulise pikendamise kohta üldse esitanud. 15. jaanuari 2005 laenulepingu p-de 4.3 ja p 14 kohaselt leppisid pooled kokku, et laenulepingu tingimusi saab muuta vaid kirjalikus
vormis. Lepingu muutmist kirjalikus vormis hageja tõendanud ei ole. Seega on maakohus tõendi ebapiisava ja väära hindamise tagajärjel jõudnud ebaõigele järeldusele 14. jaanuari 2005 lepingu kehtivuse osas. Maakohtu järeldus, nagu oleks hilisemad maksed käsitletavad
14.jaanuari 2005 laenulepingu alusel teostatud maksetena, on väär ja põhjendamata; 2) ei nõustu kostjad maakohtu arvamusega, et kostjate väited 14. jaanuari 2005 laenulepingu lõppemise kohta, tuginedes võlgniku 2008. a majandusaasta aruandele, on ümber lükatud võlgniku 15. aprilli 2010 saldoteatisega. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruandest nähtub, et 2008. a on ennetähtaegselt tagastatud laenud omanikele, s.h OÜ-le Metaltrade ja OÜ-le Andave Invest. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla majandusaasta aruandes toodud andmete õigsust. 2008. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et kõik 14. jaanuari 2005 laenulepingu alusel saadud laenud on võlgniku poolt 2008. a seisuga tagastatud. Seotud isikuna on 2008.a majandusaasta aruande on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja.
14.jaanuari 2005 sõlmitud laenulepingu lõppemise fakti ei ole võimalik ümber lükata
15.aprilli 2010 saldoteatisega; 3) ei nõustu kostjad maakohtu seisukohaga, et võlgniku poolt 15. aprillil 2010 vormistatud saldoteatist tuleb lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Maakohus on ilma igasuguse analüüsita ja põhjendusteta jõudnud järeldusele, et hageja ja võlgnik soovisid saldoteatise vormistamisega luua võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, poolte huve jms. VÕS § 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just iseseisva ja sõltumatu nõudega. Poolte tahet luua iseseisev võlakohustus ei saa eeldada. Kui ei ole tuvastatud poolte soovi sõlmida vana võlakohustuse asemel uut iseseisvat kohustust, oleks maakohus pidanud analüüsima, kas tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistus on aga sõltuvuses põhikohustusest ja selle kehtivusest. Antud vaidluses on aga põhikohustus, milleks on 14. jaanuari 2005 laenuleping, lõppenud 2008.a; 4) on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostjate 30. juuni 2011 taotluse menetluskulude jaotamise kohta, milles kostjad palusid hagi rahuldamise korral jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjad tuginesid taotluses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-97-01, mille kohaselt riskib võlausaldaja seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ja puudustega nõudeavalduse esitamisel nõude tunnustamata jäämisega ja vajadusega pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kui hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul, siis võib seda tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4 arvestada kohtukulude jaotamisel; 5) rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8, sest ta ei ole analüüsinud võlgniku 2008.a majandusaasta aruannet, 14. jaanuari 2005 laenulepingut ja jätnud tähelepanuta kostjate 30. juuni 2011 taotluse menetluskulude jaotuse kohta. Samuti maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus ei ole vajalikul määral tuvastanud asjaolusid, mis tõendaksid 14. jaanuari 2005 laenulepingu lõppemist 2008.a. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-40-06 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab muuhulgas kohustust vastata poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida kohus on vastu võtnud. Nimetatud seisukoht on küll kujunenud enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetlusseadustiku baasil, kuid kohtutel on ka praegu samasugused kohustused tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8.
Jättes kohtuotsuse vaidlustatavas osas olulisel määral põhjendamata ja tõenditele hinnangu andmata on maakohus eeltoodud menetlusnorme rikkunud.
5.OÜ Metaltrade vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Metaltrade palub jätta menetluskulud Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja kostjate käsitlusega laenulepingu täitmisest ja lõppemisest. Väljamaksed laenulepingu alusel toimusid poolte kokkuleppel mitte ainult 2005. a, vaid ka hiljem, kui hageja kandis vastavalt võlgniku soovile 5. jaanuaril 2007 võlgnikule üle 3 500 000 krooni ning 26. jaanuaril 2009 veel 300 000 krooni. Hageja on selgitanud, et pooled pikendasid kokkuleppel laenulepingu võlausaldaja poolt täitmise tähtaega. Seadus ei näe ette kohustuslikku vormi laenulepingule. Tuginedes VÕS § 13 lg-tele 2 ja 3 võib laenulepingut muuta või lõpetada poolte kokkuleppel ka muus vormis kui on sõlmitud leping ise. Antud juhul jõudsid võlgnik ja hageja suulisele kokkuleppele pikendada aega, mille jooksul toimuvad väljamaksed võlgnikule. Arvestades, et laenu tagastamise tähtaeg sai laenulepingu kohaselt olla kõige varem 14. jaanuar 2011, siis täiendava väljamakse tegemises võlgnikule kaks aastat enne laenu tagastamise varaseimat tähtaega ei ole midagi ebaharilikku. Samuti on ebaõige kostjate väide laenulepingu lõppemise kohta 2008.a. Asjakohased ei ole kostjate väited, et võlgnikul puuduvad laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees kuna 2008. a majandusaasta aruandes ei ole vastavat võlgnevust kajastatud. Arvestades asjaolu, et laenusummasid kanti üle veel 2009. a võiski seisuga 31. detsember 2008 olla laenujäägi saldo null. Pealegi ei muuda teatava kohustuse majandusaasta aruandes kajastamata jätmine kohustust ennast olematuks; 2) on maakohus õigesti leidnud, et 15. aprilli 2010 saldoteatis on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. 15. aprillil 2010 on võlgnik vormistanud ning allkirjastanud saldoteatise, milles tunnistab seisuga 15. aprill 2010 hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni. Antud saldoteatist tuleb lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Isegi kui tegemist ei ole võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, saab saldoteatist käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning seeläbi loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Kui võlgnik soovib võlatunnistust vaidlustada, peab võlgnik tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Antud juhul ei ole võlgnik ega ka pankrotimenetluses võlgnikku esindav haldur vaidlustanud saldoteatises sisalduvat võlatunnistust. Asjaolu, et kostjad kui kolmandad isikud vaidlevad saldoteatise kehtivuse üle, ei muuda seda tühiseks, kuna võlgnik ise ei ole seda kunagi vaidlustanud; 3) tuleb jätta tähelepanuta kõik kostjate taotlused menetluskulude tavapärasest erineva jaotuse osas. Kostjate väited hageja pahausksusest on otsitud ning arusaamatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks lõppjärelduse osas rahuldada hagi ja tunnustada hageja nõuet OÜ Ironsides pankrotimenetluses summas 19 174,23 eurot (300 000 krooni). TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Samuti tuleb jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta solidaarselt apellantide kanda.
7.Hageja on oma nõude alusena tuginenud OÜ Metaltrade (hageja) ja OÜ Ironsides (pankrotis) vahelisele laenulepingule, mille järgi on hageja võlgnikule kandnud 05.01.2007.a üle 3 500 000 krooni ja 26.01.2009.a täiendavalt 300 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et 5. jaanuari 2007.a maksekorraldusega on OÜ Metaltrade kandnud OÜ-le Ironsides üle 3 500 000 krooni selgitusega „laen“. Ringkonnakohus märgib, et maakohus viitab oma otsuse põhjendustes ekslikult 15. aprilli 2010.a maksekorraldusele. Sellise dateeringuga maksekorraldust asjas esitatud ega sellele tuginetud ei ole, nagu on õigesti märgitud ka apellatsioonkaebuses. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub aga siiski piisava selgusega, et tegelikult on kohus silmas pidanud 05.01.2007.a maksekorraldust, kuna kohus viitab toimiku lk-le 12, kus paiknebki vastava maksekorralduse koopia. Seega ei ole maakohtu eksimus tõendile viitamisel mõjutanud asjas lahendi tegemist. 14.01.2005.a Metaltrade OÜ (hageja) ja Ironsides OÜ vahel sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt kuulus laenusumma osamaksetena laenusaajale väljamaksmisele 2005. aasta jooksul, kuid 3 500 000 krooni on laenusaajale üle kantud 2007. aastal. Apellandid on seisukohal, et 2007.a laenusumma väljamakse ei saanud olla teostatud 2005.a sõlmitud laenulepingu alusel, kuna see ei vastanuks laenulepingus kokkulepitule. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingupoolte ühine tahe lepingu õiguslike tagajärgede osas teha kindlaks lepingu tõlgendamisega. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, samuti tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §-s 29 sätestatuga on ringkonnakohtu arvates laenulepingu kui terviku olemust ja eesmärke arvestades kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt laenulepingu p 3 võimaldas lepinguosaliste soovi korral lepingujärgsete laenusummade väljamakseid (s.o laenusumma osamaksetena laenusaajale ülekandmist) ka pärast 2005. aasta lõppu. Sätte sõnastus ega lepingu sõlmimise kohta kohtule avaldatud asjaolud ei veena vastupidises. VÕS § 13 lg 3 ei välista kirjalikult sõlmitud lepingu muutmist suuliste kokkulepetega ka juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse kirjalikus vormis. Hageja on oma 27.05.2011.a vastuses kostjate vastusele (t lk 93) tuginenud sellele, et laenulepingu järgsed väljamaksed toimusid ka pärast 2005. aastat. Sellega on hageja sisuliselt ka tuginenud asjaolule, et muudeti (pikendati) lepingu p-s 3 sätestatud laenusummade ülekandmise tähtaega. Seda seisukohta kinnitas hageja ka 13.11.2011.a kirjalikes seisukohtades (t lk 152-153). Samuti viitas hageja asjaolule, et laenulepingu kohaselt kuulusid laenulepingu järgsed summad väljamaksmisele laenusaaja (võlgniku) poolt sellekohase nõude esitamisel, s.o sisuliselt määras väljamaksete tegemise aja võlgnik. Esile ei ole toodud niisuguseid asjaolusid, mille kohaselt tuleks hilisemaid väljamakseid käsitada kui laenulepingu olemuse ja eesmärkidega vastuolus olevaid ning et need ei kuuluks tagastamisele laenulepingu alusel. Lepingu muid tingimusi arvestades ei olnud väljamaksete tegemine ka pärast 2005. aastat ebaharilik ega vastuoluline. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt luges maakohus tõendatuks, et laenulepingu pooled pikendasid algses lepingus ettenähtud laenu osamaksetena väljastamise tähtaega.
8.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas 14.01.2005.a laenulepingu lõppemine nähtub OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruandest. Nimetatud aruande lisa 8 (t lk 78) andmetel ei olnud OÜ-l Ironsides 31. detsembri 2008.a seisuga võlakohustusi hageja (s.o OÜ Metaltrade) ees. Samuti on majandusaasta aruande lisas 8 märgitud, et 2008. aastal kustutati laen OÜ-le Metaltrade summas 17 553 135 krooni. Nimetatud summa kujunemise aluste ega asjaolude kohta pooled kohtule andmeid esitanud ei ole. 14.01.2005.a laenulepingu p 4.1 kohaselt tulnuks laenusumma tagastada kõige varem 14.01.2011.a, samas võis laenusaaja p 4.4 kohaselt tagastada laenu ka ennetähtaegselt. Laenusumma ennetähtaegne tagastamine laenusaaja poolt toob VÕS § 186 p 1 järgi kaasa laenulepingu lõppemise täitmise tulemusena. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et 14.01.2005.a sõlmitud laenuleping oli 31.12.2008.a seisuga täitmise tulemusena lõppenud. Puudub alus mitte pidada usaldusväärseks OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruannet selles, et 31.12.2008.a seisuga puudusid OÜ-l Ironsides kohustused OÜ Metaltrade ees. Maakohus on lugenud kostjate väited 05.01.2007.a ülekantud summa 3 500 000 tagastamise kohta tuginedes 2008.a majandusaasta aruandele ümber lükatuks ainuüksi 15.04.2010.a saldoteatisega. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Kui laenusuhe oli 31.12.2008.a seisuga juba lõppenud, ei muutnud hilisemal kuupäeval koostatud saldoteatis seda võlasuhet enam uuesti täitmisel olevaks (s.o kehtivaks). Võlasuhte olemasolu tuli tõendada hagejal, kuid hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid hinnata laenusuhte asjaolusid terviklikult. Samuti ei ole hageja esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks tuleks OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruandes toodud andmeid lugeda ebaõigeks ja tegelikkusele mittevastavaks. Hilisemat kuupäeva kandev saldoteatis ei ole iseenesest suurema tõendusliku jõuga kui varem nõuetekohaselt koostatud majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et laenulepingu pooltele ilmnes alles pärast 2008.a majandusaasta aruande koostamist ebaselgus lepingu täitmisel, millest tulenevalt ei olnud laenusuhe 31.12.2008.a seisuga tegelikkuses veel lõppenud. Niisuguseid asjaolusid aga kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei ole ka tõendatud, et 14.01.2005.a lepingu alusel tekkinud laenusuhtest tulenes pooltele ka pärast 31.12.2008.a veel õigusi ja kohustusi.
9.Asjas omab tähtsust 15. aprilli 2010.a saldoteatis (t lk 13), millest nähtuvalt võlgneb OÜ Ironsides nimetatud kuupäeva seisuga OÜ-le Metaltrade 300 000 krooni. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et saldoteatis on käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. Samas ei ole maakohus võtnud seisukohta selles, kas tegemist nn konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev kohustus, või nn deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistuse eri liikide vahel tuleb nende erinevate õiguslike tagajärgede tõttu vahet teha ning maakohus on selles osas kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte tahet luua põhikohustuse olemasolust või kehtivusest sõltumatu konstitutiivne kohustus peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et 15. aprilli 2010.a saldoteatise andmisega soovisid pooled luua konstitutiivsel (abstraktsel) võlatunnistusel põhineva kohustuse. Saldoteatisest nähtuvalt viidatakse selles OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade vaheliste arvelduste saldole seisuga 15.04.2010.a, s.o peetakse silmas, et saldokinnitus antakse poolte vahel tegelikult olevate võlasuhete seisu kohta. Seega vastab saldoteatise sisu ja sõnastus deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, millega kinnitatakse olemasolevat kohustust.
Niisuguse deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.o kostjatel tuleks tõendada, et tunnustatud võlga ei ole või on see lõppenud. Vastavalt eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et võlatunnistuses märgitud kohustus ei tulenenud 14.01.2005.a laenulepingust, kuna nimetatud laenuleping oli 31.12.2008.a seisuga täitmise tulemusena lõppenud. Sellega ei ole siiski iseenesest veel tõendatud, et saldoteatises toodud kohustust ei olnud või oli see teatise koostamise ajaks lõppenud. Asja materjalidest ja poolte väidetest nähtuvalt oli OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade vahel mitmeid võlasuhteid ja need ei piirdunud üksnes 14.01.2005.a sõlmitud laenulepinguga. Muuhulgas kinnitab seda asjaolu OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruanne, milles märgitu kohaselt tagastas OÜ Ironsides 2008. aastal OÜ-le Metaltrade laenu summas 17 553 135 krooni, samal ajal kui 14.01.2005.a laenulepingu p 1 kohaselt lepiti kokku laenusummas 8 000 000 krooni.
10.Hageja esitas kohtule ka 26.01.2009.a maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja (OÜ Metaltrade) kandnud võlgnikule Ironsides OÜ-le üle 300 000 krooni selgitusega „laen“. Maksekorraldusel näidatud summa 300 000 krooni langeb kokku hageja poolt OÜ Ironsides pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõude suurusega. Hageja on seega tõendanud võlgnikule raha ülekandmise ning kostjatel tulnuks omalt poolt tõendada, et hageja on kas vastava summa tagasi saanud või et tal ei ole pooltevahelistest suhetest tulenevalt õigust raha tagasi saada. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, nagu ei oleks võlgnikul 26.01.2009.a maksekorraldusest nähtuva summa tagastamise kohustust. Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt ei tulenenud 26.01.2009.a maksekorralduse alusel teostatud väljamakse 14.01.2005.a laenulepingust. Muude konkreetsete laenusuhete sõlmimise jm asjaolude kohta OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade vahel ei ole kohtule andmeid esitatud. 26.01.2009.a maksekorralduse ja 15. aprilli 2010.a saldoteatise kui võlatunnistuse alusel on siiski tõendatud, et 15. aprilli 2010.a seisuga võlgnes OÜ Ironsides OÜ-le Metaltrade 300 000 krooni. Kuna kohustuse kohta on antud võlatunnistus, siis ei tulnud hagejal täiendavalt tõendada kohustusega seonduvaid asjaolusid, vaid võlatunnistuses näidatud kohustuse mitteeksisteerimist tulnuks tõendada kostjatel.
11.PankrS § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Käesolevas asjas on hageja 04.08.2010.a esitanud pankrotimenetluses PankrS § 94 alusel nõudeavalduse (t lk 14-15) tunnustada 14.01.2005.a laenulepingust tulenevat nõuet summas 300 000 krooni. Nõudeavalduses tugineb hageja sellele, et võlgnik on 14.01.2005.a laenulepingu järgset võlgnevust tunnistanud ka 15.04.2010.a väljastatud saldokontrolli teatisega. Eelpool jõudis ringkonnakohus järeldusele, et 15.04.2010.a dateeritud saldoteatis ehk võlatunnistus ei olnud seotud 14.01.2005.a sõlmitud laenulepinguga, kuivõrd viimane tuli 31.12.2008.a seisuga lugeda lõppenuks. Hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et 14.01.2005.a laenuleping tegelikkuses siiski lõppenud ei olnud, nt et pärast OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruande koostamist oleks nimetatud lepingu täitmisega seoses ilmnenud mingeid asjaolusid, mida majandusaasta aruanne ei kajastanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõude tunnustamine kindlakstehtud ulatuses on PankrS § 107 kohaselt võimalik vaatamata sellele, et hageja tugines nõudeavalduses 14.01.2005.a sõlmitud laenulepingule, kohus aga tuvastas, et sellest laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu ei ole tõendatud, küll aga on tõendatud samade poolte vahel muu
võlasuhte olemasolu summas 300 000 krooni. Kostjad ei ole ümber lükanud 15.04.2010.a saldoteatisest nähtuvat võlgniku kohustust tagastada hagejale 300 000 krooni, s.o ei ole tõendatud, et see summa ei kuulunud tagastamisele või et võlatunnistust ei antud kehtival viisil. Hageja nõude aluseks on faktiline asjaolu, et hageja on võlgnikule raha välja maksnud ning et võlgnikul puudus alus jätta see summa hagejale tagastamata. Neid asjaolusid ei ole kostjad veenvalt ümber lükanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist nõude tunnustamisega muul alusel kui oli hageja poolt esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul, kuna nõude aluseks on raha väljamaksmise fakt enne 15.04.2010.a võlatunnistuse koostamist.
12.Apellandid vaidlustasid maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotamise osas. Maakohtu otsuse kohaselt jäeti menetluskulud solidaarselt kostjate (apellantide) kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud jaotanud seaduse kohaselt. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad, kelle kahjuks tehti otsus, menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seadusest ei tulene, et hageja pidanuks oma nõude tõendamiseks esitama nõuete kaitsmise koosolekule kõik olemasolevad tõendid ja dokumendid ning et hiljem kohtumenetluses täiendavatele tõenditele tuginemist oleks alust käsitada hageja pahatahtlikkusena. TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb lõppjärelduse osas rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.