Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. Asjaolud ja hageja nõue AS Eesti Väärtpaberikeskus (hageja) esitas kohtule 15.11.2011 hagi kostjate AS PM ja RK vastu. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 642,30 eurot ja viivis 448,63 eurot. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt alates 14.11. 2011 kuni võlasumma tasumiseni viivis 0,05% tagastamata võlasummalt päevas. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel AS Eesti Väärtpaberikeskus kohustus registreerima AS PM aktsiaid, pidama aktsiaraamatut ja teostama muid sellega seotud teenuseid. AS PM kohustus tasuma teenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele. Kostja ei tasunud hageja esitatud arveid. Viivise maksmise kohustus tuleb aktsiate registreerimistaotluse IV osa punktist 2 ning viivise suuruseks on 0,05% tasumata summalt päevast. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 23 lg 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 tulenevalt nõudis hageja põhivõlgnevuse ja kõrvalkulude tasumist nii kostjalt 1 kui ka solidaarselt kostjalt 2. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjate vastus Hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata, kuna õigustatud isiku AS Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) nimel hagi esitanud isik Silver Eensaar ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kostjad ei võta hagi õigeks ja ega tunnista hagiavalduses suunatud nõudeid, sest Eesti Väärpaberite Keskregistri seaduse (EVKS) § 23 lg 3 osundatud registris aktsiate registreerimine on toimunud 2003.a. ja registripidaja ei ole seoses aktsiate registreerimisega osutanud täiendavaid teenuseid, seetõttu ei ole emitendil ega ka aktsiaseltsi (emitendi) juhatuse liikmetel vastutust ja ka seda solidaarselt. Kuna kõik aktsiad on registreeritud 2003.aastal, siis aktsiate registreerimise ja võimalike täiendavate teenuste osutamise toimingud seoses aktsiate registreerimisega oli sooritatud 2003.aastal. Seda kinnitab ka EVK sellega ise sellega, et EVK ei ole kasutanud EVKS §-s 23 lg 3 sätestatud õigust – juhul kui mingi registreerimise võimaliku toimingu eest oli tasu maksmisega viivitatud üle kuue kuu, võis registripidaja EVKS § 23 lg 3 alusel taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist. EVK poolt sundlõpetamise taotlemata jätmine kinnitab, et kostjal ei olnud pärast 2003.a. kohustusi seoses aktsiate registreerimisega ja aktsiate registreerimisega täiendavate teenuste eest. Faktilise väite, et kostjatel pärast 2003.a. EVK ees kohustused puuduvad, kui negatiivse asjaolu tõendamiseks ei ole võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja 1 aktsiad on registreeritud hageja peetavas registris vastavalt kostja 1 poolt 05. märtsil 2003 esitatud taotlusele (lk 9). Taotluses on kostja 1 andnud

nõusoleku, et ta kohustub aktsiate registreerimise, aktsiaraamatu pidamise ja sellega seotud teenuste eest maksma EVK-le teenustasu vastavalt kehtivale EVK hinnakirjale. Tasumine toimub EVK arvete alusel 7 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja 1 tasuma viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. EVKS § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja 1 tasunud talle esitatud arveid. Kokku on tasumata seisuga 14.11.2011. a 642,30 eurot. Kostjad väidavad, et registripidaja ei ole seoses aktsiate registreerimisega osutanud täiendavaid teenuseid, seetõttu ei ole kostjatel täitmata kohustust hageja ees. Hageja ei ole kasutanud oma õigust taotleda kohtus emitendi sundlõpetamist (tl 144, 145). Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga. EVKS § 23 lg 3 kohaselt registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Kohtule esitatud tõenditelt nähtub, et hageja on lepingujärgset teenust osutanud ning kostja 1 on kohustunud oma 05.03.2003. a taotluses nende teenuste eest ka tasuma. Hageja ei olegi oma nõuet esitanud täiendavate teenuste eest, vaid üksnes teenuste eest, mis seonduvad registri pidamisega ning aktsiate registreerimisega. Kostja 1 on jätnud hagejale tasumata 642,30 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Taotluse IV osa p 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist summas 0,05% viivitatud summast päevas. Hageja viivisenõue on seisuga 13.11.2011.a 448,63 eurot. Eeltoodu ja EVKS § 23 lg 3 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 448,63 eurot. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millelt nähtub, et hagejale on tasutud 15.06.2010. a 24 krooni aktsiaraamatu tellimise eest. Kohtu hinnangul ei muuda see tõend hageja nõude suurust kostjate vastu, kuivõrd hageja poolt kohtumenetluses esitatud nõudes nimetatud summat ei sisaldugi. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele viivis taotluse IV osa p 2 määras põhinõudest alates 14.11.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega hageja esindaja esindusõiguse puudumise kohta. Hageja esindaja on esitanud kooskõlas TsMS § 221 tõendid esindusõiguse olemasolu kohta, mistõttu puudub kohtul alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.