Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ebaseaduslikult, seda tehakse ilma vastava lepinguta. Avastatud olukorra kohta koostati fikseerimise akt nr XXX. Tegemist oli hagejale tundmatu elektriarvestiga nr XXX näitudega 33352 ja 38053. Kuna nimetatud objektil ei ole sõlmitud elektrienergia ostu- ja müügilepingut ei ole tasutud ka tarbitud elektrienergia eest. Avastatud olukord vastas elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 2 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Tulenevalt sama paragrahvi lg 2 hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuse maksumuse ning lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Tulenevalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 1 p1 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus. 27.08.2010.a. esitati kostjale I arve nr XXX summas 88 289,29 krooni (5 642,71 eurot). Lisaks eelnevale esitati arve VGOÜ-le põhjusel, et akti menetlemise käigus esitati ka viimase ja ruumide omaniku, SOÜ, vahel sõlmitud rendileping. Nimetatud lepingu punkti 3.5.2 kohaselt kohustus rentnik lisaks rendile tasuma elektrienergia eest. Samuti on rendileandja kinnitanud, et rentnikule esitatud arved ei sisaldanud tasu elektrienergia ja võrguteenuse eest. Seega on ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuse väärtuse võrra rikastunud VGOÜ. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 5 642,71 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 13.02.2012.a. esitas hageja kohtule täiendava hagiavalduse ja taotluse kaasata käesolevasse tsiviilasja kostjana II SOÜ. Avalduse kohaselt ei pea hageja esmaselt õigusi rikkuvaks teoks elektrisüsteemi ja arvesti paigaldamist või vastava arvesti rikkumist, kuivõrd kahju ei tekitatud arvesti paigaldamisega vaid elektrienergia ja võrguteenuse tarbimisega ilma vastava lepinguta ning tarbitud energia eest tasumata jätmisega. Tarbijatel on alati võimalik paigaldada enda tarbimiskoha elektrisüsteemi lisaks hageja arvestile lisaks ka tarbija enda poolt valitud mõõtesüsteemid ja nende abil kontrollida otseste andmete alusel tarbitud elektrienergia kogust. Hageja lisab, et seda, kes paigaldas arvesti ja ühendas selle elektrisüsteemi hageja tõendada ei saa, kuna hagejal puudusid enne 08.04.2010.a. tuvastatud olukorda igasugune teadmine, et tarbimine toimub lisaahela kaudu ning selle mõõtmiseks paigaldatud eraldi arvesti. Hageja selgitab, et esialgses hagiavalduses märgitud VGOÜ ja SOÜ vahel sõlmitud rendileping omab antud asjas tähendust sõltumata sellest, et hageja selle pooleks ei ole. Sellega soovib hageja tõendada, et kostja I oli teadlik, et tarbib tasumata elektrienergiat. Vastavalt üürilepingu punktile

Kostjate seisukohad 11.12.2012.a. esitas kostja I vastuse hagiavaldusele. Kostja I leiab, et, pöördudes hagiga VGOÜ poole ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kostja I leiab, et tal ei ole kohustusi EEAS ees. Kostja I leiab, et vastutus lasub kinnistu omanikul, SOÜ-l. 18.03.2012.a. esitas kostja I vastuse hageja poolt esitatud täiendatud hagile. Kostja I leiab, et hageja ei ole suutnud oma nõudeid tõendada. Kostja I leiab, et tal puudus hageja poolt esitatud rikkumiseks võimalus. Kostja I sai rentnikult ruumid enda valdusesse rendilepingus nimetatud olekus ja korras. Elektripaigaldis oli omaniku poolt välja ehitatud ja kasutuskõlblik. Kas elektripaigaldis oli ehitatud järgides seaduses ettenähtud nõudeid ja norme, ruumide üürnik ei kontrolli ega ole ka kohustatud seda tegema. 21.03.2012.a. esitas kostja II OÜ S vastuse hageja poolt esitatud hagile, milles teatab, et ei tunnista esitatud hagi ning vaidlev sellele vastu, et hagejale tekitatud kahju eest vastutab kostja II. Haginõue kostja II vastu on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta kostja II suhtes rahuldamata. Kostja II selgitab, et SOÜ ja kostja I vahel on sõlmitud 18.02.2008.a. äriruumide rendileping, mille kohaselt andis kostja II kostjale I ajutiseks kasutamiseks äriruumid asukohaga XXX, Tallinn üldpinnaga 80 m2. 17.11.2009.a. ütles kostja II kostjaga I sõlmitud üürilepingu 18.02.2009.a. üles alates 18.02.2010.a. äriruumide asukohaga XXX, seoses kostja II tungiva omavajadusega äritegevuse olulistes muudatustest tingituna üürilepingu punkti 6.5.4. alusel. Vaatamata kostja II korduvatele nõudmistele ja meeldetuletustele ei vabastanud kostja I temale üüritud äriruume alates 18.02.2010.a. Kostja II sai üüritavad äriruumid enda valdusesse alles 12.10.2010.a. Kuivõrd kostjal I esines pikaajaline üürivõlgnevus kostjale II, siis 23.03.2010.a. tegi kostja II päringu hagejale, milles palus kontrollida, kas ja kuidas on kostja I tasunud tarbitud elektri eest. EEAS poolt 08.04.2010.a. koostatud kontrollaktist nähtuvalt on kostja I poolt ebaseaduslikult tarbitud elektrienergiat kokku 88 289,29 krooni ulatuses, mille eest ei ole kostja I hagejale tasunud. Kostja II leiab, et ta ei kanna vastutust kostja I eest viimase poolt kasutatud elektrienergia eest, kuivõrd kostja I kohustus tasuma üürilepingu punkti 3.5.2. kohaselt elektrienergia eest. Kostja II märgib, et käesolevas asjas on hageja õigusi rikkuvaks teoks kasutatava elektrienergia tasuta kasutamine kostja I poolt, mitte aga elektrisüsteemi ja arvesti paigaldamine või nõuetele vastava arvesti rikkumine kostja II poolt. Kostja II leiab, et kostja I poolt on eeltoodu alusel tegemist hea usu põhimõtte rikkumisega. Pärast üürilepingu sõlmimist ja rendile antud ruumide valduse vastuvõtmist pidi kostja I aru saama, et kõrvuti muude üürilepingus sätestatud kohustustega lasus tal ka kohustus tasuda elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel rendile antavatesse ruumidesse paigaldatud voolumõõtja näite arvestades. Vaatamata sellele kasutas kostja I ligi kahe aasta jooksul renditavaid ruume ilma, et oleks tasunud või huvi tundnud tarbitud elektrienergia eest. Kostja II leiab, et tarbitud teenuse, elektri, eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine kostja I poolt on lisaks ka alusetu rikastumine võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 mõttes. Kostja I oli teadlik, et tarbib tasumata elektrienergiat. Kostja II leiab, et käesolevas tsiviilasjas alternatiivseks hagiavalduse aluseks on ka VÕS §-d 1027 ja 1028 lg 1. Kostja II leiab, et elektrienergia müügiga seotud kulutused on kostja I kohustatud hagejale hüvitama sõlmitud üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et EEAS hagiavaldus võla nõudes kostja I osas on põhjendatud, kuid kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata. Kostja II palub jätta menetluskulud kostja I kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, te kostja I ja kostja II vahel oli sõlmitud üürileping 18.02.2008.a.a, mille kohaselt andis kostja II kostjale I ajutiseks kasutamiseks äriruumid asukohaga XXX, Tallinn. Kostja I võttis ruumid kasutusele kontoriruumidena. Üürilepingu punkti 3.5.2. kohaselt kohustus kostja I tasuma elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel rendile antavatesse ruumidesse paigaldatud voolumõõtja näite arvestades. 08.04.2010.a. tuvastas EEAS, et XXX, Tallinn keldriruumides tarbitakse osaliselt elektrienergiat ja kasutatakse võrguteenust ebaseaduslikult. Kuna nimetatud objektil ei olnud sõlmitud elektrienergia ostu- ja müügilepingut ei ole tasutud tarbitud elektrienergia ees, siis esitas hageja kostjale I arve nr XXX summas 88 289,29 krooni (5 642,71 eurot). Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 järgi vastutab isik, kes on (sõltumata oma süüst) toime pannud hageja õiguste rikkumise asudes hageja nõusolekuta elektrienergiat ja võrguteenust tarbima. Kuivõrd VÕS § 1037 lg 1 järgi vastutab võlgnik sõltumata oma süüst, ei oma tähtsust, kas võlgnik õigustuse puudumisest teadis. Rikastumise ulatuse määrab kindlaks käesolevalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrus nr 34. Tarbitud elektrienergia koguse arvestamisele kohaldatakse täiendavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a. määrust nr 34 Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord. Sama määruse § 4 lg 1 p 1 kohaselt nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata või võrgu- või elektrilepingus määramata viisil elektrienergia tarbimise korral arvutab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogused eelnenud või järgnevate analoogsete päevade mõõtmistulemusi arvestades. Kohus märgib, antud asjas küll obiter dictum, et kui õiguste rikkumisel on kolmandal isikul kaaspanus, siis võib kõne alla tulla solidaarvõlgnevus VÕS § 65 lg 1 kohaselt. Antud juhul on aga hageja esitanud nõude järjestatud alternatiividena, mistõttu peab kohus esmalt kontrollima hageja nõuet kostja I vastu. VÕS §-st 65 lg-st 1 tuleneb, et isegi kui kostjal II peaks olema kaaspanus, siis ei mõjuta see kostja I vastutust kui rikkumises esinesid ka kostja I teod. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja I pidas ruumides kontorit ning tarbis elektrienergiat, kuid tarbimiseks puudus kehtiv leping, seega on kostja I vastutav VÕS § 1037 lg 1 järgi. VÕS § 1037 järgi ei välista nõude esitamist see, et kostjal VGOÜ-l on sõlmitud leping kostja II SOÜ-ga, seega ei ole ka kostja I väited lepingu ja selle sisu kohta asjasse puutuvad. VÕS § 1037 alusel nõude esitamiseks piisab sellest, et kostja I on elektrienergiat tarbinud ja selleks puudub nõusolek. Kostja I ei ole vaidlustanud mõõtmise hetkel tuvastatud elektritarbimise ulatust, mis on väljendatud arvestuses tl 16 veerg 7. Kostja I selgituse kohaselt kasutas kostja I ruumides kontoritehnikat ning elektrikütet. Hageja seletuse kohaselt on mõõdetud tarbimine iseloomulik sarnases suuruses elektriküttega ruumidele. Seega ei ole kohtul alust kahelda mõõtmise hetkel tuvastatud elektritarbimise ulatuses. Kostjal I on vastavuses Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 tasumata elektrienergia eest perioodil 08.04.2009.a.-08.04.2010.a., kokku summas 88 289,29 krooni ehk 5 642,71 eurot. Kohus mõistab võlgnevuse kostjalt I välja. Seoses esimese alternatiivnõude rahuldamisega ei hinda kohus teisi hageja väiteid. Kostja I 23.04.2012 ja 09.04.2012 taotluse koos tõenditega jätab kohus TsMS § 66 alusel tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohus jätab rahuldamata ka taotluse protokolli parandamiseks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja I VGOÜ kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.