AS SEB Pank hagi Andres Leeti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
428,96 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Leeti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Ervin Green; Kostja Andres Leet (endine Toonikus, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xx-xxx, xxxxxxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2011 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Andres Leeti kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.10.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 30,39 eurot (475,44 krooni), intressi 173,42 eurot (2713,36 krooni), viivise seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3998,45 krooni) ja viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni väljamõistmiseks.
2.10.08.2004 sõlmisid pooled soovilaenulepingu nr 2004014391, millega hageja väljastas kostjale laenu summas 8500 krooni tähtajaga 06.08.2006, intressiga 18% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga summas 424,55 krooni tagastama iga kuu 06. kuupäevaks alates 06.09.2004-06.08.2006. Kostja kohustus tasuma hagejale viivist, kui kostja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.
3.Kostja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud laenutagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt. 06.04.2009 toimus viimane laekumine lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. 06.08.2010 saatis hageja kostjale nõude lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 31.08.2010. Kostja võlgnevust ei likvideerinud.
4.Hagi ei ole aegunud. Kostja on oma arvelduskontole AS-s SEB Pank regulaarselt kandnud oma teises krediidiasutuses olevalt arvelduskontolt rahasummasid ajavahemikul 05.08.2005 - 06.04.2009 igakordselt summas 425 krooni. Laenulepingust tulenev igakuine makse oli 424,55 krooni, mille arvelt on hageja laenumakseid debiteeritud. Hageja tõlgendab seda võlgnevuse osalise tasumisena, kuna laenulepingu järgi andis kostja hagejale ülekandejuhise kostja poolt laenulepingu alusel makstavate summade ülekandmiseks kostja kontolt AS-s SEB Pank hageja kontole. Nimetatud ülekandejuhis kehtib kuni kostja poolt kõigi laenulepingu alusel makstavate summade täieliku tasumiseni. Kostja tegi oma kontole AS-s SEB Pank ülekandeid teades, et ülekantav summa läheb laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Sellega tunnustas kostja oma laenulepingust tulenevat nõuet. Viimane laekumine laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks on tehtud 06.04.2009. Lähtudes eeltoodust ei ole nõue aegunud ning nõudel on õiguslik alus.
5.Viivise summa ületab põhinõude summat, kuna kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Sellest tulenevalt on osalise tasumise korral võimalik, et kõrvalnõuded ületavad põhinõuet. Kuna kostja jättis osalise tasumise korral maksmise enne kogu võla tasumist pooleli, siis sel põhjusel on viivise nõue põhiosa nõudest suurem. Hageja ei ole viivist arvutanud intressilt, vaid põhiosa võlgnevuse summalt. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hagi on aegunud. Leping lõppes 06.08.2006, seega neli aastat tagasi. Põhiosa tasumise aegumine algas 31.12.2006 ja lõppes 31.12.2009, seega on esitatud hagi koos kõrvalnõuetega aegunud.
8.Samuti on nõue alusetu, kuna hageja ei ole käitunud heas usu. Hageja ei ole kostjale teatanud väidetavast lepingu rikkumisest. Samuti on viivis ülemäära suur ning viivisearvestusest ei nähtu, kas viivist on arvestatud ka intressilt. Kostja palub vähendada
viivise nullini. Hageja on kaotanud õiguse nõuda viivist, kuna ei ole kostjat teavitanud, et ta nõuab viivist. Maakohtu otsus
9.12.09.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30,39 eurot, intressi 173,42 eurot, viivise seisuga 22.10.2010 255,55 eurot ja viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
10.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 10.08.2004 soovilaenulepingu nr 2004014391, mille alusel hageja laenas kostjale 8500 krooni, intressiga 18% aastas ning tähtajaga 06.08.2006 (tlk 10-15).
11.TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Soovilaenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu koos intressiga summas 424,55 krooni perioodil 06.09.2004-06.08.2006 iga kuu 06. kuupäevaks. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tagastas laenu viimati 06.04.2009 (tlk 18, 93 pöördel ja 98) ning on tagastanud laenu 2005-2009.a, seega on aegumine nõude tunnustamisega katkenud ja algas uuesti 07.04.2009. Hagi on esitatud kohtule 22.10.2010, seega ei ole hageja nõue aegunud.
12.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 2 alusel, kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja kohustus tuleneb soovilaenulepingust nr 2004014391, millise on allkirjastanud kostja, mis on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 11EDK0090. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tagastanud laenu ebakorrapäraselt ja mittetähtaegselt, mistõttu on kostja jäänud laenu tagastamisel viivitusse nii põhiosa kui ka intressi tasumisega (tlk 16-18, 51-93, 98). Kostja väited, et kostja on tasunud hagejale 8925 krooni ja on seega võlgnevuse tasunud on alusetud. Kuna kostja tagastas laenu ebakorrapäraselt ning oli viivituses, siis tulenevalt VÕS § 415 lg 2 arvestas hageja tasutud maksetest esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega on tõendatud, et kostjal on põhiosa võlgnevus 475,44 krooni ehk 30,39 eurot, milline nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku
lepitud. Pooled on soovilaenulepingus kokku leppinud intressi määras 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 2713,36 krooni ehk 173,42 eurot. Kohus asus seisukohale, et kuna kostja ei ole intressi nõuetekohaselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista intress summas 2713,36 krooni ehk 173,42 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Kohtule esitatud viivisearvestusest (tlk 20) nähtub, et kostja on olnud viivituses põhiosamaksetega, mistõttu on hageja arvestanud viivist. Viivisemäär ei ole ülemäära suur ning puuduvad alused viivise vähendamiseni 0 euroni. Kostja olles lepingu sõlminud ja olles viivituses põhiosa maksetega, pidi arvestama, et sellega kaasnevad kohustused tasuda viivist. Samuti on hageja 06.08.2010 kirjaga teavitanud kostjat võlgnevusest sh. viivisenõudest (tlk 19). Seega on põhjendamatu, et kostja väited, et hageja ei ole kostjat viivise nõudmisest teavitanud. Viivisenõu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus tegi otsuse kostja kasuks, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, sh Eesti Vabariigi kulud. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohtul tuli hinnata nõuete aegumist. Maakohus lähtus ekslikult asjaolust, et aegumistähtaeg oli katkenud. Asjas puuduvad tõendid, mis näitaksid kostja tahteavaldust võla tunnustamiseks. Seega ei ole asjas kohaldatav TsÜS § 158. Kohus on üldsõnaliselt märkinud, et kostja tasus laenu kuni aprillini 2009.a. Tegelikult oli kostjal sõlmitud 12.08.2004 püsikorralduse leping Eesti Ühispank kasuks summas 425 krooni kuus 5. kuupäevaks. Seda tõendit ei ole maakohus arvestanud. Muid tahteavaldusi pole kostja hiljem teinud, mis annaksid alust väita kostja poolt võla tunnustamist.
18.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154). Kuna põhiosa 475,44 krooni tasumise kohustus oli 06.08.2006, siis selle nõude aegumistähtaeg algas 31.12.2006 ja kolmeaastane tähtaeg lõppes 31.12.2009. Kuna laenulepingu järgsete põhiosa nõuete aegumistähtajad on lõppenud täies ulatuses, siis vastavalt ülaltoodud sätetele on aegunud ka kõrvalkohustusest tulenevad intressi ja viivise nõuded.
19.Kostja esitas maakohtus väite, et hageja ei ole käitunud heas usus. Hageja ei teatanud kostjale lepingu väidetavast korduvast rikkumisest. Arvestades väidetava rikkumise aega (september 2004.a) ja hagi esitamist novembris 2010.a, siis ei ole võimalik aru saada hageja niisugusest käitumisest. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta kostja väidetega ei nõustu. Ka pole vastatud kostja väitele, et viivis on ebamõistlikult suur ja et hageja arvestusest ei selgu, kas viivist on arvestatud ka intressilt, mis oleks vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6.
20.Kostja taotles maakohtus viivise vähendamist nullini, tulenevalt hageja varasemast käitumisest ja arvestades põhiosa nõude (mis on aegunud) suurust. Hageja pole tõendanud kahju tekkimist viivise summa ulatuses, mis ületab põhinõuet. Hageja kaotab õiguse viivist nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale ei teata, et ta viivist nõuab (analoogia alusel VÕS § 159 lg 2). Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta kostja väidetega ei nõustu, rikkudes otsuse põhjendamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud ja on seetõttu hagi õigesti rahuldanud. Paika peab ka maakohtu seisukoht, et hageja poolt nõutavaid kõrvalkohustusi ei saa lugeda ülemäärasteks.
23.Apellatsioonkaebus põhineb samadel väidetel, mida kostja hagile esitas. Kostja on endiselt seiskohal, et hagi on aegunud ja et kõrvalkohustuste summa kuulub põhinõude põhjendatuse korral vähendamisele. Maakohus on käsitlenud kostja seisukohti ja selgitanud vajaliku selguse ja põhjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kostja poolt kuni 06.04.2006 tehtud makseid kontole, mille kaudu olid pooled leppinud kokku laenumaksete tasumise, tuleb pidada kostja poole võlgnevuse tunnustamiseks TsÜS § 158 tähenduses. Aegumise katkemise tõttu tuleb lugeda nõude aegumine alanuks kostja poolt maksete lõpetamisega. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et VÕS § 415 lg 2 regulatsioon, mille alusel tuli lugeda kostja poolt tehtud makseid esmalt põhivõlgnevuse kattes, ei tähenda, et hageja kaotaks seeläbi õiguse kokkulepitud määras intressi ja viivise nõudmiseks. Viivise arvestamist intressilt, mille osas kostjal endiselt kahtlus on säilinud hageja nõue ei sisalda (tl 16-17).
24.Kostja seisukoht, et hageja on käitunud nõuet esitades hea usu põhimõtte vastaselt, ei pea kolleegiumi hinnangul samuti paika. Hageja on esitanud nõude aegumistähtaja jooksul ja aktsepteerinud pärast lepingu lõppemist pikameelselt kostjapoolset ebaregulaarset võlgnevuse tasumist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepingu järgi laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagastama. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-le
1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse täitmist ning sellega viivitamisel VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt viivise tasumist.
25.Kuna maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
26.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.