AS SEB Pank hagi AL(endine T ) vastu võla saamiseks
Hagi hind
428,96 eurot (6 711,81 krooni) Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Ervin G
(XXX)
Kostja AL(T ) (isikukood XXX, elukoht XXX), nõustaja Rauno A
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
06.09.2011
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Ervin G
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista AL’ilt põhivõlgnevus 30,39 (kolmkümmend eurot ja 39 senti) eurot (475,44 krooni), intressid 173,42 (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 42 senti) eurot (2 713,36 krooni), viivised seisuga 22.10.2010 summas 255,55 (kakssada viiskümmend viis eurot ja 55 senti) eurot (3 998,45 krooni) AS SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista AL’ilt viivis 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni AS SEB Pank kasuks. Kohtukulude jaotus Menetlusulud jätta 100% ulatuses AL kanda, sh Eesti Vabariigi kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 30,39 eurot (475,44 krooni), intressid 173,42 eurot (2 713,36 krooni), viivised seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3 998,45 krooni), viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
2.10.08.2004 sõlmisid pooled soovilaenulepingu nr. XXXXXXXX, millega hageja väljastas kostjale laenu summas 8 500 krooni tähtajaga 06.08.2006, intressiga 18% aastas. Kostja kohustus
laenu koos intressiga summas 424,55 krooni tagastama iga kuu 06. kuupäevaks alates 06.09.200406.08.2006.
3.Kostja kohustus tasuma hagejale viivist, kui kostja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4.Kostja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud laenutagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt. Viimane laekumine Lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks toimus 06.04.2009. 06.08.2010 saatis hageja kostjale nõude lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 31.08.2010. Kostja võlgnevust ei likvideerinud.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagi ei ole aegunud. Kostja on oma arvelduskontole AS SEB Pangas regulaarselt kandnud oma teises krediidiasutuses olevalt arvelduskontolt rahasummasid ajavahemikul 05.08.2005 kuni 06.04.2009, igakordselt summas 425 krooni, laenulepingust tulenev igakuine makse oli 424,55 krooni, mille arvelt on hageja laenumakseid debiteeritud. Hageja tõlgendab seda võlgnevuse osalise tasumisena, kuna laenulepingu järgi andis kostja hagejale ülekandejuhise kostja poolt laenulepingu alusel makstavate summade ülekandmiseks kostja kontolt AS SEB Pangas hageja kontole. Nimetatud ülekandejuhis kehtib kuni kostja poolt kõigi laenulepingu alusel makstavate summade täieliku tasumiseni. Kostja tegi oma kontole AS SEB Pangas ülekandeid teades, et ülekantav summa läheb laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Sellega kostja tunnustas oma laenulepingust tulenevat nõuet. Viimane laekumine laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks on tehtud 06.04.2009. Lähtudes eeltoodust ei ole nõue aegunud ning nõudel on õiguslik alus.
6.Viivise summa ületab põhinõude summat, kuna, kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Sellest tulenevalt on osalise tasumise korral võimalik, et kõrvalnõuded ületavad põhinõuet. Kuna kostja jättis osalise tasumise korral maksmise enne kogu võla tasumist pooleli, siis sel põhjusel on viivise nõue põhiosa nõudest suurem. Hageja ei ole viivist arvutanud intressilt, vaid põhiosa võlgnevuse summalt. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on aegunud. Leping lõppes 06.08.2006, seega neli aastat tagasi. Põhiosa tasumise aegumine algas 31.12.2006 ja lõppes 31.12.2009, seega on esitatud hagi koos kõrvalnõuetega aegunud.
9.Samuti leiab kostja, et nõue on alusetu, kuna hageja ei ole käitunud heas usu. Hageja ei ole kostjale kordagi teatanud väidetavas lepingu rikkumisest. Samuti on viivis ülemäära suur ning viivisearvestusest ei nähtu, kas viivist on arvestatud ka intressilt. Kostja taotleb viivise vähendamist nullini ning leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda viivist, kuna ei ole teavitanud kostjat, et hageja nõuab viivist. Kohtu põhjendused
10.Kohus vaatab antud asja läbi sisuliselt tulenevalt hageja taotlusest ja TsMS § 410.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 10.08.2004 soovilaenulepingu nr XXXXXXXX, mille alusel hageja laenas kostjale 8 500 krooni, intressiga 18% aastas ning tähtajaga 06.08.2006 (tl 1015).
13.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele.
14.Soovilaenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu koos intressiga summas 424,55 krooni perioodil 06.09.2004-06.08.2006 iga kuu 06. kuupäevaks. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tagastas laenu viimati 06.04.2009 (tl 18, 93 pöördel ja 98) ning on tagastanud laenu 2005, 2006, 2007, 2008 ja 2009, seega on aegumine nõude tunnustamisega katkenud ja algas uuesti 07.04.2009. Hagi on esitatud kohtule 22.10.2010, seega ei ole hageja nõue aegunud.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 2 alusel, kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja kohustus tuleneb soovilaenulepingust nr XXXXXXXX (tl 10-18), millise on allkirjastanud kostja, mis on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 11E-DK0090 (tl 149-153). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tagastanud laenu ebakorrapäraselt ja mittetähtaegselt, mistõttu on kostja jäänud laenu tagastamisel viivitusse nii põhiosa kui ka intressi tasumisega (tl 16-18, 51-93, 98). Kostja väited, et kostja on tasunud hagejale 8 925 krooni ja on seega võlgnevuse tasunud on alusetud. Kuna kostja tagastas laenu ebakorrapäraselt ning oli viivituses, siis tulenevalt VÕS § 415 lg 2 arvestas hageja tasutud maksetest esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega on tõendatud, et kostjal on põhiosa võlgnevus 475,44 krooni ehk 30,39 eurot, milline nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on soovilaenulepingus kokku leppinud intressi määras 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 2 713,36 krooni ehk 173,42 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole intressi nõuetekohaselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista intress summas 2 713,36 krooni ehk 173,42 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 22.10.2010 summas
255,55 eurot (3 998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Kohtule esitatud viivisearvestusest (tl 20) nähtub, et kostja on olnud viivituses põhiosamaksetega, mistõttu on hageja arvestanud viivist. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning puuduvad alused viivise vähendamiseni 0 euroni. Kostja olles lepingu sõlminud ja olles viivituses põhiosa maksetega, pidi arvestama, et sellega kaasnevad kohustused tasuda viivist. Samuti on hageja 06.08.2010 kirjaga teavitanud kostjat võlgnevusest sh. viivisenõudest (tl 19), seega on põhjendamatu, et kostja väited, et hageja ei ole kostjat viivise nõudmisest teavitanud. Kohus on seisukohal, et viivisenõu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivise seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3 998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus tegi otsuse kostja kasuks, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, sh Eesti Vabariigi kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.