Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KB ja E AS sõlmisid 16.09 2010.a. õppelepingu nr tal-XXX. Lepingu punkti 2.1. järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Lepingu punktis 3.4 leppisid E AS ja kostja kokku, et kostja kohustub tasuma õppemaksu ja õppeteenustasusid vastavalt õppelepingu üldtingimuste osas 4 viidatud korrale ja igaaastaselt. Vastavalt lepingu lisa 1 (õppelepingu üldtingimused) punktile 4.1. kehtestab E AS nõukogu ainepunkti hinnad, õppeaasta alustamise tasu ja õppemaksu tasumise tähtajad vähemalt 90 päeva enne järgmise õppeaasta algust ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Kostja poolt valitud eriala maht oli 180 ainepunkti, mis oli jaotatud kuuele semestrile. 04.10.2010.a. esitas E AS kostjale arve 2010/2011 õppeaasta alustamise eest ja 2010/2011 õppeaasta osamaksu eest, kokku summas 460,16 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 22.10.2010.a. Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Lepingu lisa 1 punktis 5 sätestati poolte õigus lepingut lõpetada. Kostja lepingut omalt poolt ei lõpetanud ja samas ei tasunud ka E AS poolt esitatud arvet. E AS eksmatrikuleeris kostja 09.03.2011.a. käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppes mitteosalemine ja õppemaksu tasumata jätmine. 06.04.2011.a. E AS juhatuse otsusega tühistati kostjale esitatud arve osaliselt, summas 185,34 eurot. Arve tühistati õppemaksu osas, kuna kostja ei ole õppetöös osalenud. E AS nõuab kostjalt vastavalt pooltevahelisele lepingule õppeaasta alustamise tasu, mille tasumise kohustus lasub kostjal vaatamata õppetöös osalemisele. E AS ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel on 12.04.2011.a. sõlmitud nõuete loovutamise raamleping, mille alusel loovutas E AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. Lepingu punktis 4.10 on kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on E AS õigus nõuda kostjalt viivist arvestusega 7% aastas tähtajaks tasumata summalt. 26.10.2011.a. seisuga moodustab kostja viiviste võlgnevus 20,13 eurot. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 294,95 eurot, millest 274,82 eurot on põhivõlgnevus ja 20,13 eurot viiviste võlgnevus. Kostja vastus Kohtule 02.01.2012. a esitatud vastuses kostja hai ei tunnista. Kostja on esitanud EHK-le avalduse õpingutest loobumise kohta. Avalduse viis õppeasutusse kostja ema, IB. Avaldus jäi läbivaatamata ning registreerimata. Kostja on seisukohal, et on omalt poolt teinud kõiv, et teatada EHK-le oma kavatsusest õpingutest loobuda ja kostja pole alustanud õppetegevust EHK õppeasutuses. Oma avalduses kostja palub lõpetada õppeleping p 5.1. alusel. Lepingu p 6.1. näeb ette, et kostjal on õigus nõuda tasutud õppemaks tagasi täies ulatuses. Kostja ei ole õppemaksu maksnud, seega pole tal midagi tagasi nõuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et KB ja E AS sõlmisid 16.09.2010.a. õppelepingu nr XXX. Lepingu punkti 2.1. järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Lepingu punktis 3.4 leppisid E AS ja kostja kokku, et kostja kohustub tasuma õppemaksu ja õppeteenustasusid vastavalt õppelepingu üldtingimuste osas 4 viidatud korrale ja igaaastaselt. Vastavalt lepingu lisa 1 (õppelepingu üldtingimused) punktile 4.1. kehtestab E AS nõukogu ainepunkti hinnad, õppeaasta alustamise tasu ja õppemaksu tasumise tähtajad vähemalt 90 päeva enne järgmise õppeaasta algust ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. (tl 31-34). Kostja eksmatrikuleeriti 09.03.2011.a. käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppes mitteosalemine ja õppemaksu tasumata jätmine.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale arve nr XXX alusel 2010/2011 a õppeaasta alustamise tasu summas 274.82 eurot (tl 35). Kostja vastuväite kohaselt ta tegelikkuses õppeteenust vaidlusalusel perioodil ei tarbinud, kostja asus 03.01.2012 kohustuslikus ajateenistuses mereväes (tl 71). Hageja on seisukohal, et ilma vastavasisulise avalduseta puudub õppeasutusel alus vabastada kostjat lepingu 4.1. ja 4.6 alusel õppeaasta alustamise tasu maksmisest. Kohus nõustub hageja seisukohaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud õppeasutuse poole lepingu lõpetamise sooviga. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kostja on küll väitnud, et tema ema pöördus vastava avaldusega õppeasutuse poole, samas ei ole selle väite kinnituseks kostjal ühtegi tõendit esitada. Kostja poolt kohtule esitatud avaldusel puudub kuupäev (tl 71). Avalduse sisust nähtub, et see võib olla koostatud 16.05.2011. a. Õppeasutuse nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.10.2010. a (tl 35). Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja on avalduse koostanud, ei vabastaks see kostjat juba sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingu punkt 6.5. on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Juhul kui üliõpilane ei ole õppeasutust teavitanud sellest, et ei kavatse õpinguid alustada, teeb õppeasutus kulutused, et kindlustada omalt poolt õppelepingu täitmine. Kostjal oleks olnud võimalus käituda kooskõlas lepingu p-ga 5.1 ning esitada õigeaegselt avaldus õppeasutusele. Kostja seda ei teinud. Kostja on jätnud hagejale tasumata õppeaasta alustamise tasu summas 274,82 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Õppeteenuse osutamise lepingu p 4.9. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist summas 7 % viivitatud summast aastas. Hageja viivisenõue on seisuga 26.10.2011. a 20,13 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,13 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis lepingu p 4.9 sätestatud määras põhinõudest alates 27.10.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.