OÜ Proranero (AS Builderflex õigusjärglane) hagi OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi vastu OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 5 124 206,10 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni (1 597,79 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Proranero apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Proranero (registrikood: 11499103), esindaja Rainer Loo
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 18. juuli 2011 otsus
Vastustaja (kostja): OÜ Shenk pankrotihaldur Erik Savi
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Ehitus
(pankrotis)
2.Tühistada Viru Maakohtu 18. juuli 2011 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada täiendavalt OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 260 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena
vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Kokku tunnustada OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 272 782,33 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
3.2.Tunnustada OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 272 782,33 eurot (kakssada seitsekümmend kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks eurot
senti) teise rahuldamisjärgu nõudena.
3.3.Menetluskulud maakohtus jätta 16,7 % ulatuses OÜ Proranero kanda ja 83,3% ulatuses OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda.“
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Proranero (AS Buiderfix õigusjärglane) esitas hagi OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) vastu OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 5 124 206,10 krooni. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt kuulutati välja OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrot 4. mail 2009. Hageja esitas kostja pankrotimenetluses nõude summas 5 124 206,10 krooni. 23. septembri 2009 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur hageja nõudele täies ulatuses vastu. Hageja nõude aluseks on järgmised asjaolud: hageja õiguseellane AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara) ja kostja sõlmisid 6. detsembril 2007 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt AS Tootal Kinnisvara loovutas kostjale nõude M.D. ja J.R. vastu summas 4 068 116 krooni. Kostja kohustus nõude loovutamise lepingu alusel tasuma nõude loovutajale 4 068 116 krooni hiljemalt 1. märtsiks 2008. Kostja ei ole nimetatud summa tasunud.
Samuti pooled on sõlminud mitu tasaarvestuskokkulepet. 31. detsembri 2007 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikkused nõuded osaliselt lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejale 31. detsember 2007 seisuga kostja vastu nõue summas 5 434 813,35 krooni. 13. juuni 2007 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikused nõuded osaliselt lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejale 13. juuni 2008 seisuga kostja vastu nõue summas 5 937 942,93 krooni. 4. juuli 2008 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikkused nõuded lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejale 13. juuni 2008 seisuga kostja vastu nõue summas 4 796 823,93 krooni. Hageja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti kostja eest 127 382,17 krooni. Kostja ei ole hagejale AS-ile Hansa Liising Eesti tehtud makseid tagastanud. Hageja ja kostja sõlmisid 30. mail 2008 müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja üle andma hagejale sõiduki Ford Ranger omandiõiguse pärast sõiduki väljaostmist AS-ilt Hansa Liising Eesti. Hageja kohustus sõiduki eest tasuma 200 000 krooni. Nimetatud summa kui kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestatud 13. juuni 2008 tasaarvestuskokkuleppega. Hagejale teadaolevalt võõrandas kostja sõiduki kolmandale isikule. Seega on hagejal nõue kostja vastu summas 200 000 krooni. Kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 5 124 206,10 krooni.
2.OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi tõendamata ja hageja tõendid ei ole asjakohased. Hagile lisatud tõendid ei oma õiguslikku tähendust ning ei tõenda hagiavalduses märgitud nõudeid ja faktilisi asjaolusid. Kostja ja hageja vahel 6. detsembril 2007 sõlmitud nõude loovutamise leping, millele tuginedes esitas hageja nõude summas 4 068 116 krooni, on tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Nõude loovutamise leping on tühine tehingu seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmise tõttu, sest nõude loovutamise lepingu aluseks on nõue Läti kodanike vastu, mis tuleneb kinnistute müügilepingutest. Samuti on nõude loovutamise leping tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga, sest nõude loovutamise lepingu sõlminud isikud olid lähikondsed pankrotiseaduse (PankrS) § 117 mõttes, leping oli sõlmitud nõude omandajale äärmiselt kahjulike tingimustel, mh lepingu hind oli põhjendamatult kõrge. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Nõude loovutamise lepingu objektiivselt tuvastatav eesmärk oli tekitada pankrotivõlgniku vastu kunstlikult nõue, mille abil omandada kontroll pankrotimenetluses ning võimalus osaleda pankrotivara jagamisel. Hageja viidatud tasaarvestuskokkulepped ei tõenda hageja nõude olemasolu ega saa olla hageja nõude aluseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas OÜ Proranero hagi osaliselt. Maakohus tunnustas OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 200 000 krooni (12 782,33 eurot). Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja nõue OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) vastu tuleneb 6. detsembri 2007 nõude loovutamise lepingust, mille objektiks oli hageja nõue M.D. ja J. R. vastu summas 4 068 116 krooni. Nõude loovutamise hind vastavalt lepingule oli 4 068 116 krooni ning nimetatud hind kuulus tasumisele hiljemalt 1. märtsiks 2008.
Maakohus nõustus kostjaga, et nõude loovutamise tehing on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
6.detsembri 2007 nõude loovutamise lepingu pooled olid lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi. Vastavalt elektroonilise Äriregistri andmetele oli OÜ-u Shenk Ehitus (pankrotis) ainuosanik nõude loovutaja AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). Vastavalt Viru Maakohtu 4. mai 2009 määrusele, millega kuulutati välja OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrot, algasid OÜ-1 Shenk Ehitus (pankrotis) 2006 keskel majandusraskused ja alates 2006 viimasest kvartalist oli ettevõtte maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees järk-järgult tõusnud ning on selgunud, et ettevõte ei suuda enam kasumikult töötada. Seega omandas OÜ Shenk Ehitus (pankrotis), olles maksejõuetu, nõude loovutamise lepingu alusel nõude summas 4 068 116 krooni äärmiselt kahjulikel tingimustel ja selline tehing kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et autud juhul saab kohaldada analoogiat. Lisaks nõude loovutuslepingust tulenevale kohustusele koosneb hageja nõue mitmetest ehituse töövõtulepingute leppetrahvidest ja alusetu rikastumise nõudest. Hageja on viidanud ka tasaarvestuskokkulepetele. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja poolt esitatud tasaarvestuskokkulepped ei tõenda nõude olemasolu ega saa olla nõude tekkimise aluseks. Hageja on jätnud vajalikul määral täitmata tõendamiskohustuse, väites, et hageja alusetult rikastus ehituse töövõtulepingute alusel, eriti arvestades asjaolu, et hageja maksejõuetus tekkis 2006 keskel. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude aluseks olevad leppetrahvinõuded kostja vastu, sest leppetrahvinõuded ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul ja trahvinõuete kohaselt oli hageja tööde teostamise graafikust oluliselt mahajäänud. Maakohus jättis tunnustamata poolte vahel 25. juunil 2008 sõlmitud müügilepingust tuleneva nõude summas 1 800 000 krooni, sest müügileping oli sõlmitud lähikondsete vahel ja selleks ajaks oli hageja juba maksejõuetu. Seega leping on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. Maakohus leidis, et põhjendatud on rahuldada hagi summas 200 000 krooni. Hageja nõue kostja vastu summas 200 000 krooni tuleneb poolte vahel 30. mail 2008 sõlmitud sõiduki müügilepingust, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale sõiduki Ford Ranger, hageja aga kohustus tasuma kostjale 200 000 krooni. Hageja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti kostja eest 127 382,17 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole AS-ile Hansa Liising Eesti hageja poolt tehtud makseid hagejale tagastanud, samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et tehtud maksed ei kuuluks kostja poolt hagejale tagastamisele. Hageja väitis, et see summa oli tasaarvestatud 13. juuni 2008 tasaarvestuskokkuleppega. Kostja vastuväited ei esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune sõiduauto ei olnud hagejale üle antud, seega hoidis kostja alusetult kokku 200 000 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Proranero esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega tunnustatakse täiendavalt OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 260 000 eurot teise
rahuldamisjärgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. OÜ Proranero palub jätta kõik menetluskulud OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud seadust, mis tehingu tegemise ajal ei kehtinud. Pooled sõlmisid nõude loovutamise lepingu 6. detsembril 2007. Tehingule hinnangu andmisel tuleb juhinduda tehingu tegemise aja seadusest. 6. detsembril 2007 kehtis TsÜS § 86 redaktsioonis, mille kohaselt on tühine heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. Maakohus on otsust tehes ilmselt tuginenud TsÜS § 86 redaktsioonile, mis jõustus 1. mail 2009. Nimetatud redaktsiooni käesolevas asjas kohaldada ei saa ning maakohus on seadust kohaldanud ebaõigesti; 2) on maakohus tehingu tühisuse hindamisel ekslikult tuginenud tehingu tagasivõitmise sätetele. Maakohtu põhiline argument nõude loovutamise lepingu tühisuse hindamisel oli lepingupoolte lähikondsus pankrotiseaduse mõttes ja võlausaldajate huvide kahjustamine. Maakohus on seejuures tuginenud lisaks TsÜS §-ile 86 ka PankrS §-dele 117 ja 110. Seadusandja on võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid, mis kitsendavad TsÜS § 86 rakendusala. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks võlgniku pankroti korral sätestatud pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut. Nii saab tehingu tagasivõitmise korras võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kehtetuks tunnistada esmajoones PankrS § 110 järgi. Maakohus on käesolevas asjas põhjendanud nõude loovutamise lepingu heade kommete vastasust ja tühisust sisuliselt samamoodi, sh võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine võlgniku poolt, mis on aluseks PankrS § 110 järgi tehingu kehtetuks tunnistamisele tagasivõitmise korras. Tagasivõitmise nõude saab kohtusse hagina esitada üksnes haldur võlgniku esindajana. Käesoleval juhul pankrotihaldur sellist hagi kohtusse esitanud ei ole ning kohtul puudub võimalus omal algatusel tagasivõitmise sätteid kohaldada. Hageja arvates on PankrS § 110 erisätteks TsÜS § 86 suhtes. Ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud PankrS §-is 110 nimetatud nõude rahuldamiseks, loeks kohus lepingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Seadusandja eesmärgiks tagasivõitmise instituudi kehtestamisel oli just võlausaldajate huvisid kahjustavate tehingute üle peetavate vaidluste koondamine pankrotimenetlusse ja võimalikult lühikesse ajavahemikku. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi. Ülaltoodud seisukohta on sisuliselt jaganud eelnevalt kehtinud seaduse sätteid analüüsides ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 tehtud lahendis; 3) ei ole nõude loovutamise leping tühine. Maakohus on tehingu tühisuse hindamisel lähtunud ainult kahest tõendist – elektroonilisest Äriregistrist kandest ja Viru Maakohtu 4. mai 2009 pankrotimäärusest. Nimetatud küsimuse otsustamisel oleks maakohus pidanud välja selgitama kõik lepingu sõlmimise asjaolud ja seejärel andma hinnangu tehingule. Seda maakohus teinud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et nõude loovutamise tehing on sõlmitud ema- ja tütarfirma vahel ning nõude omandajal võis olla tehingu sõlmimise ajal maksuvõlg, ei muuda tehingut tühiseks. Kostja on omandanud 6. detsembri 2007 lepinguga AS-ilt Tootal Kinnisvara olemasoleva nõude, st kostja sai AS-ilt Tootal Kinnisvara reaalse vara, mille eest kohustus tasuma lepingus märgitud rahasumma. Kostja varaline seis ei halvenenud ning tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Nõude loovutamise lepingu p-st 1.2 nähtub, et nõude aluseks on maksekorraldused, müügileping ja müügilepingu lisa. Lepingu p-i 1.3 kohaselt antakse kõik lepingu lisad kostjale üle. Kostja kirjaliku vastuse p-st 7 nähtub, et ka kostja pankrotihalduril on kõik nõudega seotud dokumendid olemas, st AS Tootal Kinnisvara on p-is 1.3 nimetatud kohustuse kostja ees täitnud. Lepingu p-is 3.4 kostja kinnitab, et on teadlik omandatavate nõuete sisust ja olemusest.
Seega on tõendatud, et kostja omandas AS-ilt Tootal Kinnisvara nõudeõiguse M. D. ja
J. R.
vastu summas 4 068 116 krooni ning kohustus selle eest tasuma hiljemalt 1. märtsiks 2008. Kõnealuse tehinguga kostja kohustused võrreldes varaga ei suurenenud, mistõttu on alusetu rääkida teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest. Maakohus ei ole otsuses mingilgi määral põhjendanud, mil viisil teiste võlausaldajate huvide kahjustamine nõude loovutamise lepinguga aset leidis. Kostja pankrotihaldur on pidanud omandatud nõuet kostja pankrotivaraks. Haldur on oma aruandes kohtule ajutise pankrotihaldurina märkinud nõuet M. D. ja J. R. vastu kui võlgniku, st kostja, vara. Veelgi enam, haldur on nõuet kui kostja pankrotivara enampakkumisel müügiks pakkunud. Hageja palub käesolevaga tsiviilasja materjalide juurde võtta Ametlikes Teadaannetes
6.juunil 2011 avaldatud enampakkumise teade.
5.OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Erik Savi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on alusetu hageja väide, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtis TsÜS § 86 teises sõnastuses. TsÜS § 86 kehtis tehingu tegemise ajal samas mõttes ja sõnastuses kui pärast 1. mai 2009. Hilisemates redaktsioonides on nimetatud sättele lisatud täpsustavad lõiked, kuid sätte mõte muutunud ei ole; 2) ei nõustu kostja hagejaga, et maakohus on tehingu tühisuse hindamisel ekslikult tuginenud tehingu tagasivõitmise sätetele. Maakohus ei ole kohaldanud tagasivõitmise sätteid, vaid tuvastanud, et OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) ja nõude loovutaja AS Builderflex olid lähikondsed pankrotiõiguslikus mõttes; 3) ei muuda tehingut tühiseks asjaolud, et nõude loovutamise leping oli sõlmitud ema- ja tütarfirma vahel, ning et lepingu sõlmimisel oli kostjal maksuvõlg, kuid need on olulised tühisuse hindamisel kogumis muude asjaoludega, nt OÜ Shenk Ehitus maksejõuetus tehingu tegemise ajal, tehingu ebamõistlikult kõrge hind. Ei pea paika hageja väited selle kohta nagu oleks nõude näol olnud tegemist reaalse varaga. Pankrotimenetluses 20. juunil 2011 toimunud enampakkumine nimetatud nõude suhtes nurjus, kuna ei esitatud ühtegi pakkumist. 17. augusti 2011 enampakkumisele laekus üks pakkumine summas 2 346,99 krooni (150 eurot), mida tulebki lugeda nõude tegelikuks väärtuseks. Seega halvenes tehingu tagajärjel võlgniku majanduslik olukord 4 065 769 krooni võrra (vara suurenes 2 346,99 krooni, kohustused aga kasvasid 4 068 116 krooni võrra). Kostja jääb selle juurde, et tehingu tegemise eesmärgiks oli võlausaldajate huvide kahjustamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 18. juuli 2011 otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnustab täiendavalt OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 260 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Kokku tuleb tunnustada OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 272 782,33 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 18. juuli 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Apellatsioonkaebuse on esitanud hageja ning ta on vaidlustanud kaebuses maakohtu otsust osas, milles jäeti tunnustamata hageja nõue summas 4 068 116 krooni, s.o 260 000 eurot, ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega tunnustati hageja nõuet summas 12 782,33 eurot ja jäeti tunnustamata nõue summas 856 090,10 krooni, s.o 54 714,13 eurot (5 124 206,10 – 4 068 116 – 200 000 = 856 090,10).
7.Hageja väite kohaselt on tal OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses 06.12.2007 nõude loovutamise lepingust (I kd tl 30-31) tulenev nõue summas 4 068 116 krooni, s.o 260 000 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on 06.12.2007 nõude loovutamise leping tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 alusel. Heade kommetega vastuolu seisneb selles, et -
vaidlusaluse lepingu pooled on lähikondsed;
-
leping on sõlmitud nõude omandajale äärmiselt kahjulikel tingimustel, sest arvestades asjaolusid oli lepingu hind põhjendamatult kõrge;
-
lepingu sõlmimise ajal oli OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) maksejõuetu ja tehing tehti võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil.
Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et nõude loovutamise leping on tühine kostja poolt esitatud asjaolude tõttu, s.o pooled olid lähikondsed, lepingu sõlmimise ajal oli OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) maksejõuetu ja nõude omandamine toimus äärmiselt kahjulikel tingimustel ning kahjustas võlausaldajate huve.
8.TsÜS § 86 kohaselt (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Iseenesest võivad olla võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust tehtud tehingud vastuolus heade kommetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine, kuid samas sellest ei järeldu, et vaidlusalune nõude loovutamise tehing oleks tühine võlausaldajate huvide kahjustamisest tuleneva heade kommete vastasuse tõttu.
9.Riigikohus on 23. septembri 2005 lahendi nr 3-2-1-80-05 punktis 23 asunud seisukohale, et „Seadusandja on võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid, mis kitsendavad TsÜS § 66 lg 1 rakendusala. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks võlgniku pankroti korral sätestatud pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut. Nii saab ostu-müügilepingu tagasivõitmise korras võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kehtetuks tunnistada esmajoones 1. jaanuarini 2004. a kehtinud PankrS § 43 järgi./.../ Kolleegiumi arvates on PankrS § 43 eelnevast tulenevalt erisätteks TsÜS § 66 lg 1 suhtes. Ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud PankrS §-s 43 nimetatud nõude rahuldamiseks, loeks kohus lepingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Sel juhul välditaks esmajoones pankrotiseaduses ette nähtud piiranguid tagasivõidetavate tehingute tegemise ja tagasivõitmise nõuete esitamise aja kohta ja muudetaks eriregulatsioon suuresti sisutuks. Kolleegiumi arvates oli seadusandja eesmärgiks tagasivõitmise instituudi kehtestamisel just võlausaldajate huvisid kahjustavate tehingute üle peetavate vaidluste koondamine pankrotimenetlusse ja võimalikult lühikesse ajavahemikku. Seega ei kohaldu TsÜS
§ 66 lg 1 kolleegiumi arvates ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 66 lg 1 järgi. /.../ Kolleegium märgib samuti, et eelkirjeldatuga samasugune on vahekord ka kehtiva TsÜS § 86 ja pankrotiseaduse tagasivõitmise aluste vahel võlausaldajate kahjustamise eesmärgil.“
10.Antud juhul on kostja (ja samuti maakohus vaidlustatud otsuses) põhjendanud nõude loovutamise lepingu heade kommete vastasust ja tühisust sisuliselt samamoodi (võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine võlgniku poolt, tehing on tehtud võlgniku lähikondsega), mis on aluseks PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 3 järgi tehingu kehtetuks tunnistamisele tagasivõitmise korral. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast on maakohus põhjendamatult lugenud nõude loovutamise lepingu tühiseks vastuolus heade kommetega samadel alustel, mis on ette nähtud tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Kostja poolt esitatud väide, et leping on sõlmitud nõude omandajale äärmiselt kahjulikel tingimustel, sest arvestades asjaolusid oli lepingu hind põhjendamatult kõrge, ei anna alust asuda seisukohale, et nõude loovutamise leping on tühine TsÜS § 86 alusel. Asjaolu, et nõude loovutamise hind on võrdne loovutatava nõude väärtusega ei ole heade kommete vastane. Kuna nõude loovutamise leping ei ole tühine TsÜS § 86 alusel, s.o vastuolu tõttu heade kommetega, siis tuleb rahuldada hageja nõue tunnustada OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nõude loovutamise lepingust tulenevat nõuet summas 260 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2.
11.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda. Menetluskulud maakohtus tuleb arvestades hagi osalist rahuldamist jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 16,7% ulatuses hageja kanda ja 83,3% ulatuses OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.