2-09-55323/26 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04. mai 2009 pankrotimäärusega kuulutati välja kostja pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Erik Savi. Hageja esitas 19.05.2009 pankrotihaldurile nõudeavalduse koos lisadega, milles soovis nõude tunnustamist summas 5 124 206,10 krooni. 02.09.2009 on pankrotihaldur avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse teate, mille kohaselt toimub pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek 23.09.2009. 23.09.2009 on pankrotihaldur läbi viinud kostja nõuete kaitsmise koosoleku, millel pankrotihaldur on esitanud hageja ülal viidatud nõudele täies ulatuses vastuväite. Seega ei ole nõue pankrotimenetluses kaitstud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt otsustab juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Hageja nõue Kostja vastu on tekkinud järgmistel alustel: 31.12.2007 tasaarvestuskokkulepe Seisuga 31.12.2007 võlgnes Kostja Hagejale 8 099 392,51 krooni, mis tulenes: - 06.12.2007 nõude loovutamise lepingust, mille objektiks oli Hageja nõue Martins Dambergsi ja Janis Roze vastu summas 4 068 116 krooni, mis vastas 260 000 euro väärtusele. Nõude loovutamise hind vastavalt lepingu punktile 2.2 oli 4 068 116 krooni ning nimetatud hind kuulus tasumisele Hageja pangakontole hiljemalt 01. märtsiks 2008; - 09.06.2005 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Raatuse 101) järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 345 424,80 krooni (17.02.2006 leppetrahvinõue), alusetu rikastumise nõudest summas 186 808,16 krooni (14.11.2006 kirjalik nõue) ja täiendavast leppetrahvist summas 330 226,05 krooni (nõue esitatud 03.01.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 862 459,01 krooni; - 26.09.2005 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Arhitekti 2) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 500 039,30 krooni (trahvinõue esitatud 21.07.2006), alusetu rikastumise nõudest summas 171 810,40 krooni (nõue esitatud 07.02.2007), lepingu p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvinõudest summas 396 031,10 krooni (nõue esitatud 16.02.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 1 067 880,80 krooni; 2(11)

- 13.03.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Lembitu 1E) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 54 736,70 krooni (nõue esitatud 07.08.2006) ja p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvinõudest summas 33 389,40 krooni (nõue esitatud 02.01.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 88 126,10 krooni, - 25.11.2005 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Tulbi 2c) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 481 532,25 krooni (nõue esitatud 28.09.2006), leppetrahvi ja tekitatud kahju hüvitamise nõudest summas 119 420 krooni (nõue esitatud 02.01.2007), leppetrahvinõudest summas 701 110,95 krooni ja kahju hüvitamise nõudest summas 250 000 krooni (nõue esitatud 31.12.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust hageja nõue 1 552 063,20 krooni; - 09.06.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Vaba tn 46) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 208 636,30 krooni (nõue esitatud 08.02.2007); - 23.04.2007 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Selleri tn 12) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 252 111,10 krooni (nõue esitatud 31.10.2007). Seisuga 31.12.2007 võlgnes Hageja Kostjale 2 664 579,16 krooni, mis tulenes ehituslepingute järgi tasumisele kuuluvatest summadest. 31.12.2007 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikkused nõuded osaliselt lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi Hagejale 31.12.2007 seisuga Kostja vastu nõue summas 5 434 813,35 krooni (8 099 392,51 krooni – 2 664 579,16 krooni). 13.06.2008 tasaarvestuse kokkulepe Seisuga 13.06.2008 võlgnes Võlgnik Hagejale 6 528 280 krooni, mis tulenes: - 31.12.2007 tasaarvestuse tulemusel tekkinud nõude jäägist summas 5 434 813,35 krooni; - 13.03.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Lembitu 1E) p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 99 620,80 krooni (nõue esitatud 03.01.2007) ja p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 41 326,20 krooni (nõue esitatud 04.06.2008). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 140 947 krooni; - 23.04.2007 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Selleri tn 12) p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 78 154,45 krooni (nõue esitatud 03.01.2008), p 9.9 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvisummast 181 520 krooni ja tekitatud kahjunõudest summas 116 825,55 krooni (nõue esitatud 02.05.2008). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 376 500 krooni; - 09.06.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Vaba tn 46) p 9.8 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 245 147,65 krooni (nõue esitatud 07.01.2008) ja p 9.8 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 157 520,40 krooni (nõue esitatud 03.06.2008). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 402 668,05 krooni; - 25.11.2005 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, Tulbi 2c) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 173 351,60 krooni (nõue esitatud 08.04.2008). Seisuga võlgnes Hageja Kostjale 590 337,07 krooni, mis tulenes ehituslepingute järgi tasumisele kuuluvatest summadest ja nõude loovutamise lepingu järgi tasumisele kuuluvast võlast summas 350 000 krooni. 13.06.2008 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikkused nõuded osaliselt lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi Hagejale 13.06.2008 seisuga Kostja vastu nõue summas 5 937 942,93 krooni (6 528 280 krooni – 590 337,07 krooni). 04.07.2008 tasaarvestuse kokkulepe Seisuga 04.07.2008 võlgnes Võlgnik Hagejale 5 976 823,93 krooni, mis tulenes: - 13.06.2008 tasaarvestuse tulemusel tekkinud nõude jäägist summas 5 937 942,93 krooni; 3(11)

- 04.07.2008 sõlmitud kohustuse ülevõtmise kokkuleppest, mille kohaselt Hageja võttis kokkuleppel Kostjaga üle viimase kohustuse OÜ Fintering ees summas 38 881 krooni. Seisuga 04.07.2008 võlgnes Hageja Kostjale 1 180 000 krooni, mis tulenes poolte vahel 25.06.2008 sõlmitud müügilepingust. 04.07.2008 tasaarvestuskokkuleppega lugesid pooled vastastikkused nõuded lõppenuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi Hagejale 13.06.2008 seisuga Kostja vastu nõue summas 4 796 823,93 krooni (5 976 823,93 krooni – 1 180 000 krooni). Arvete tasumine Kostja eest AS-ile Hansa Liising Eesti Hageja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti Kostja eest 127 382,17 krooni, mis sisaldab järgmisi makseid:  26.08.2008 25 739,97 krooni (arvete tasumine OÜ Shenk ehituse eest);  10.11.2008 760,19 krooni (arve nr 8207344901);  23.10.2008 13 440,15 krooni (lepingu nr 0074402L arvete tasumine);  23.10.2008 21 395,02 krooni (lepingu nr 0083472L arvete tasumine);  11.11.2008 61 571,73 krooni (arve nr 8522130230);  19.01.2009 4 475,11 krooni (arve nr 8521087368 ja 8207343999). Võlgnik ei ole AS-ile Hansa Liising tehtud makseid Hagejale tagastanud, samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et tehtud maksed ei kuuluks Kostja poolt Hagejale tagastamisele või esineks muu õiguslik alus, mis välistaks Kostja kohustuse alusetult säästetud raha tagastada. Täitmata sõiduki müügi kokkulepe Pooled on 30.05.2008 sõlminud kokkuleppe sõiduki müügiks, mille kohaselt Võlgnik kohustus üle andma sõiduki Ford Ranger (registrinumber 639 ASU) omandiõiguse peale sõiduki väljaostmist AS-ilt Hansa Liising. Hageja kohustus sõiduki omandi üleandmise eest tasuma 200 000 krooni. Kogu nimetatud summa, kui Kostja nõue Hageja vastu, on poolte kokkuleppel tasaarvestatud 13.06.2008 tasaarvestuskokkuleppega. Hagejale teadaolevalt on Võlgnik kõnealuse sõiduki tänaseks võõrandanud kolmandale isikule, mistõttu ei ole võimalik 30.05.2008 kokkulepet täita. Kogu lepingu järgi Hageja poolt Kostjale tasutud summa – 200 000 krooni – kuulub Kostja poolt kui alusetult saadud summa tagastamisele. Kokku moodustab hageja nõue kostja vastu 5 124 206 (viis miljonit ükssada kakskümmend neli tuhat kakssada kuus) krooni ja 10 (kümme) senti. Nimetatud Hageja nõue ei ole tagatud pandiga ning kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Eeltoodu alusel palutakse tunnustada AS Builderflex nõudeõigust summas 5 124 206,10 krooni Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena; jätta menetluskulud kostja kanda. Viru Maakohtu 25.10.2010 määrusega asendati tsiviilasjas nr 2-09-55323 senine hageja Aktsiaselts Builderflex (likvideerimisel) uue hagejaga Proranero OÜ (registrikood 11499103, asukoht Kalevi 10-22, 51010 Tartu) seoses nõude loovutamisega 31.12.2009 nõude loovutamise lepingu alusel. 4(11)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 22.10.2009. Kohus leiab, et hagihind antud asjas tuleb määrata TsMS § 125 teise lause järgi, mille kohaselt kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kuna tsiviilasja hind ei nähtu avaldusest ega ole see ka ette nähtud seaduses, siis peab kohus TsMS § 136 lg 1 alusel määrama tsiviilasja hinna. TsMS § 136 lg 1 esimese lause osa „kui hinda ei ole ette nähtud seaduses“ peab silmas eelkõige juhtumit, mil hagis taotletu harilikku väärtust on raske kindlaks määrata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-120-09 asunud seisukohale, et tsiviilasja hinda pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral „...ei saa määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus“. Kohus palus Osaühing Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotihalduril Erik Savil esitada oma seisukoha Aktsiaseltsi Builderflex (likvideerimisel) nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Pankrotihaldur Erik Savi poolt kohtule 16.02.2010.a esitatud seisukoha järgi on võimatu tuvastada nõude rahuldamise võimalikku ulatust ning pankrotihaldur hindab hetkeseisuga Aktsiaseltsi Builderflex (likvideerimisel) nõude rahuldamise võimalikuks ulatuseks 0 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt saadava hüve väärtust nõude tunnustamise korral ei ole võimalik hetkel kindlaks määrata. Hagi rahuldamisega ei teki hagejal otseselt kohtuotsusest tulenevalt varalist nõuet kostja vastu ning nõude tunnustamise korral pankrotimenetluses ei ole ka teada millises ulatuses saab nõue rahuldatud. Seega tuleb hageja nõue lugeda TsMS § 125 teise lause kohaselt mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni (1 597,79 eurot).

TsMS § 230 lg 1 alusel peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 236 lg 3 kohaselt isik, kes esitab dokumentaalse tõendi, peab märkima, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib selle tõendiga tõendada. Vastavalt TsMS §-le 238 lg 1, kohus võtab vastu ainult selle tõendi, millel on asjas tähtsust. Hageja on viidanud hagiavalduses lisatud tõenditele, märkimata, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib iga tõendiga tõendada. Esitatud dokumendid ei oma asjas õiguslikku tähendust. Hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid hagi väidete ja nõude tõendamiseks ja selle rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et Hageja esitatud tõendid tuleb talle tagastada või jätta need arvestamata. Kostja palub kohtul keelduda Hageja tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need Hagejale või juhul kui kohus on need võtnud vastu, siis jätta need arvestamata. Võlgniku ning Hageja vahel 06.12.2007 sõlmitud nõude loovutusleping, mille alusel on Hageja esitanud 4 068 116 krooni suuruse nõude, on tühine Hageja tugineb oma hagiavalduses nõude tunnustamise nõudes tühisele tehingule. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kostja nõue Hageja vastu tuleneb nõude loovutuslepingu tasumata jäetud hinna kohustusest summas 4 068 116 krooni. Nimetatud nõude loovutamise leping on tühine tehingu seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmise tõttu, samuti muudel seadusest tulenevatel alustel. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 83 ja 84). Loovutatud nõude aluseks on maksekorraldused ning müügileping ja selle lisa (vastavalt 12.05.2007 ja 16.02.2007.a.) AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara) ning kahe Läti Vabariigi kodaniku vahel. Nõude loovutuslepingus on viidatud (punkt 2.1.) asjaolule nagu oleks tegemist „alusetu rikastumise“ nõudega kahe Läti kodaniku vastu. Kostjale ei ole esitatud lepingute 12.05.2007 ning 16.02.2007 originaale. Ärakirjad on läti keeles ning nende tõlge puudub. Ometi võib aru saada, et nõudeloovutuslepingus viidatud lepingute puhul on tegemist kinnistute müügilepingutega või eellepingutega Läti kodanikele. Tegemist ei saa olla seega alusetu rikastumise nõudega, vaid kinnistute müügi – või eellepingust tuleneva nõudega, mille puhul on nõutav notariaalne vorm. VÕS §-st 11 lg 3 tuleneb sõnaselgelt, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.. Nii Eesti kui Läti seaduste kohaselt peab kinnistute ostu-müügileping olema sõlmitud notariaalses vormis. Nõudeloovutusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (TsÜS § 86). Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt 3-2-1-76-01; 3-2-1-29-02; 3-2-1-47-06). Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (3-2-1-158-05). Kuna iga leping saab sündida tahteavaldusest (VÕS § 9 lg 1; TsÜS § 67 lg 1), siis tuleb hinnata eelkõige seda, kas poolte tahe lepingu sõlmimisel oli kooskõlas heade kommetega (VÕS § 29 lg 1). Oluline on just see tahe, millest sündis leping. Lepinglaste tahte väljaselgitamine saab toimuda eelkõige VÕS § 29 lg 5 toodud asjaolude hindamise teel. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. 6(11)

Võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil tehtud tehingud on vastuolus heade kommetega ja tühised (3-2-1-76-01; 3-2-1-102-02). Esiteks tuleb Kostja arvates arvestada asjaolu, et nõudeloovutuslepingu pooled olid lähikondsed. OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Buiderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). Teiseks, leping oli sõlmitud nõude omandajale äärmiselt kahjulikel tingimustel: lepingu hinnaks oli nõude aluseks olev summa, ehk 4 068 116 krooni. Arvestades asjaolusid, et tegemist oli täiesti lootusetu nõudega, oli lepingu hind põhjendamatult kõrge. Sarnaste nõuete loovutuse hinnaks on tavaliselt parimal juhul teatud protsent sissenõutud summast. Kolmandaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et OÜ Shenk Ehitus oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Kokkuvõtteks on nõude loovutuslepingu objektiivselt tuvastatav eesmärk tekitada pankrotivõlgniku vastu kunstlikult nõue, mille abil omandada kontroll pankrotimenetluses ning võimalus osalemisele pankrotivara jagamisel. Hageja nõude tekkimise, maksmapandavuse ja sissenõutavaks muutumise õiguslik ja faktiline alus on põhjendamata ja tõendamata Lisaks nõude loovutuslepingust tulenevale kohustusele koosneb Hageja nõue mitmetest leppetrahvidest ja kahju hüvitamise nõuetest. Viidatud on tasaarvelduskokkulepetele. Hageja poolt esitatud tasaarvelduskokkulepped ei tõenda aga nõude olemasolu ega saa olla nõude tekkimise aluseks. Lisaks juhib Kostja tähelepanu asjaolule, et tellija (Hageja) puhul oli tegemist Kostja lähikondsega: OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Buiderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). Hagi on rajatud hõlptulu teenimisele Hageja lootis suvalisel alusel ükskõik kui suure nõude esitamisega omastada pankrotivara. Mistahes alusel nõude esitamine ei tohi muutuda tulu teenimise allikaks ega asetada võlgniku ja teisi võlausaldajaid kahjustavasse olukorda. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis tuleb tasumisele kuuluvat nõuet oluliselt vähendada kuni tegelikult tekkinud, põhjendatud ja tõendatud nõude summani. Hagi on käesolevaga esitatud pahauskselt eesmärgiga lihtviisiliselt rikastuda võõra vara arvelt, võlgnikule ja teistele võlausaldajatele kahju tekitada. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata; jätta kohtukulud Hageja kanda.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tuvastatud on, et Viru Maakohtu 04.05.2009.a määrusega kuulutati välja OÜ Shenk Ehitus pankrot (tl 16-19). AS Builderflex esitas 19.05.2009.a OÜ Shenk Ehitus pankrotimenetluses nõude summas 5 124 206 krooni (tl 20-23). 23.09.2009.a toimunud OÜ Shenk Ehitus nõuete kaitsmise koosolekul hageja poolt 19.05.2009.a esitatud nõuet summas 5 124 206 krooni ei tunnustatud, kuna hageja nõudele vaidles vastu pankrotihaldur (tl 26-28). Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 106 lg 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 järgi võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vaidlust ei ole, et hageja OÜ Proranero (AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara) õigusjärglane) nõude OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) sai alguse 06.12.2007 nõude loovutamise lepingust (tl 30-31), mille objektiks oli Hageja nõue Martins Dambergsi ja Janis Roze vastu summas 4 068 116 krooni, mis vastas 260 000 euro väärtusele. Nõude loovutamise hind vastavalt lepingu punktile 2.2 oli 4 068 116 krooni ning nimetatud hind kuulus tasumisele Hageja pangakontole hiljemalt 01. märtsiks 2008. Kohus nõustub kostja seadusliku esindaja seisukohaga, et ülalmainitud tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (TsÜS § 86). Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 8(11)

06.12.2007.a nõudeloovutuslepingu pooled olid lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt elektroonilise Äriregistri andmetele OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). PankrS § 117 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Vastavalt Viru Maakohtu 04.05.2009 pankrotimäärusele (tl 16-20) algasid OÜ-l Shenk Ehitus 2006.a keskel majandusraskused. Alates 2006.a viimasest kvartalist on ettevõtte maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees järk-järgult tõusnud ning on selgunud, et ettevõte ei suuda enam kasumikult töötada. Ülalnimetatust lähtudes OÜ Shenk Ehitus poolt, kes oli juba maksejõuetu, nõue summas 4 068 116 krooni omandamine toimunud äärmiselt kahjulikel tingimustel ja kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kohus leiab, et antud juhul saab kohaldada analoogiat. Lisaks nõude loovutuslepingust tulenevale kohustusele hageja märgib, et tema nõue koosneb mitmetest ehituse töövõtulepingute leppetrahvidest ja alusetu rikastumise nõudest. Viidatud on ka tasaarvelduskokkulepetele. Kohus nõustub kostja seadusliku esindaja väidega, et hageja poolt esitatud tasaarvelduskokkulepped ei tõenda aga nõude olemasolu ega saa olla nõude tekkimise aluseks. Samuti leiab kohus, et hageja on jätnud vajalikul määral täitmata tõendamiskohustuse, väites, et hageja alusetult rikastus ehituse töövõtulepingute alusel, eriti arvestades asjaolu, et hageja maksejõuetus tekkis 2006.a keskel. Kohus leiab, et tuleb jätta tunnustamata ka leppetrahvi nõue alljärgnevatel põhjustel:  hageja nõue tugineb 09.06.2005 ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, XXX) (tl 32-36) punktile 8.2.3, mis on leppetrahvi suurust ja nõudmise korda sätestav punkt. Lepingu p 9.1 sätestab tööde teostamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg, milleks on 27.02.2006, kuid 17.02.2006 töövõtulepingust tulenev leppetrahvinõue kohaselt (tl 40) käesolevaks ajaks on töövõtja tööde teostamise graafikust oluliselt maha jäänud.  Hageja nõue tugineb ka 26.09.2005 sõlmitud (tl 43-47) ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p-le 8.2.3 (trahvinõue esitatud 21.07.2006 – tl 52) ja p-le 9.9 (nõue esitatud 16.02.2007 – tl 53). Lepingu p 9.1 sätestab tööde teostamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg, milleks on 30.07.2006, kuid 16.02.2007 töövõtulepingust tulenev leppetrahvinõue täpsustuse kohaselt (tl 54) viivitas hageja tööde teostamisega.  Hageja nõue tugineb ka 13.03.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p-le 8.2.3, mille järgi tasumisele kuuluv leppetrahv on 54 736,70 krooni (nõue esitatud 07.08.2006) ja p 9.9 järgi tasumisele kuuluv leppetrahvinõue summas 33 389,40 krooni (nõue esitatud 02.01.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 88 126,10 krooni 9(11)

Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole lepingujärgselt esitatud mõistliku aja jooksul, kuna trahvinõuete kohaselt hageja tööde teostamise graafikust oluliselt maha jäänud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-28-08 p. 13 on mõistliku aja mõistet käsitletud ning kolleegium on seisukohal, et see võib olla kolm kuud kohustuse rikkumise avastamisest. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kaotab hageja õiguse leppetrahvi nõudeks kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kui teatamine toimus suulises vormis, siis hageja ei ole seda kohtule tõendanud. Leppetrahvi nõude esitamine peaks tagama selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Samuti jätab kohus tunnustamata poolte vahel 25.06.2008 sõlmitud müügilepingust tulenev summa 1 180 000 krooni, kuna leping oli sõlmitud lähikondsete vahel ja selleks ajaks oli hageja juba maksejõuetu. Seega see leping tühine heade kommetega mittevastavuse tõttu. Kohus leiab, et on põhjendatud hagi osas tunnustada nõue summas 200 000 krooni. Nõue tuleneb poolte vahel 30.05.2008 sõlmitud kokkuleppest sõiduki müügi kohta (tl 109), mille p 1.1 ja 2.1 koosmõjus kohaselt Müüja (kostja) müüb ja Ostja (hageja) ostab FORD Ranger, riikliku registreerimismärgiga 639ASU, 200 000 krooni eest. Hageja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti Kostja eest 127 382,17 krooni ehk 8 141,20 eurot, järgmiselt:  26.08.2008 25 739,97 krooni (arvete tasumine OÜ Shenk ehituse eest) tl 103;  10.11.2008 760,19 krooni (arve nr 8207344901) tl 104;  23.10.2008 13 440,15 krooni (lepingu nr 0074402L arvete tasumine) tl 105;  23.10.2008 21 395,02 krooni (lepingu nr 0083472L arvete tasumine) tl 106;  11.11.2008 61 571,73 krooni (arve nr 8522130230) tl 107;  19.01.2009 4 475,11 krooni (arve nr 8521087368 ja 8207343999) tl 108. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole AS-ile Hansa Liising hageja poolt tehtud makseid hagejale tagastanud, samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et tehtud maksed ei kuuluks Kostja poolt Hagejale tagastamisele või esineks muu õiguslik alus, mis välistaks Kostja kohustuse alusetult säästetud raha tagastada. Hageja väidab, et see summa oli tasaarvestatud tasaarvestuskokkuleppega. Kostja vastuväited ei esitanud.