Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud

Maakohtu määrus

2(4)

hagi läbi vaatamata jätmise määrus tühiseks ja lugeda menetlus toimivaks või alternatiivselt – taastada või uuendada menetlus tsiviilasjas. Kohtu viide hagi läbi vaatamata jätmise alusele on ebatäpne. Juhul, kui hageja oleks kohtule teatanud, kas ta asub või mitte pärijate andmeid välja selgitama, poleks kohtu määratud aja jooksul andmed siiski selgunud. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja suhtes pärimismenetlust algatatud. TsMS § 353 lõikest 1 tulenevalt peatus menetlus alates 17. oktoobrist 2011. a. Kohus tegi menetluse peatumise ajal kaks toimingut - kohustas hagejat kohtu määratud ajaks esitama infot edasise tegevuse kohta õigusjärglase väljaselgitamisel ja jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 358 lg. 2 järgi on menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. TsÜS § 84 lg. 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saanud hageja jaoks olla õiguslikku negatiivset tagajärge kohtu korralduse täitmata jätmisel, sest see toiming on tühine. Samuti ei ole õiguslikku tagajärge vaidlustatud määrusel, millel on kaks tähendust – kulgema ei ole hakanud määruskaebuse või menetluse taastamise avalduse esitamise tähtaeg ja menetlus ei ole lõppenud hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ning on peatunud. Menetluse edasine käik Maakohus luges 29. veebruari 2012. a. määrusega hageja avalduse määruskaebuseks, võttis selle menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg. 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et maakohus on määruskaebuse 20. jaanuari 2012. a. määruse peale, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, ebaõigesti menetlusse võtnud ja määruskaebus tuleb seega jätta läbi vaatamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti lugenud hageja 23. veebruaril 2012. a. kohtule esitatud avalduse määruskaebuseks, kuna TsMS § 427 järgi saab maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning esitatud avalduse eesmärgiks on vaidlusaluse määruse tühistamine. Määruskaebuse esitamise korral kontrollib maakohus TsMS § 663 lg. 1 kohaselt muuhulgas, kas määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades. Hageja ei ole määruskaebuse esitamisel järgitud TsMS § 661 lõikes 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlusaluse juhu kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. Toimikust nähtuvalt kinnitas hageja volitatud esindaja maakohtu 20. jaanuari 2012. a. määruse kättesaamist 2. veebruaril 2012. a. TsMS § 62 lg. 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 17. veebruaril 2012. a. kell 24.00. Hageja määruskaebus saabus maakohtusse 23. veebruaril 2012. a., seega pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 663 lg. 1 lause 3 ja § 637 lg. 1 p. 2 koosmõjust tulenevalt oleks maakohus pidanud keelduma pärast tähtaega esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, ei teinud seda aga. TsMS § 664 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus m. h. menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Eespooltoodud

3(4)

põhjendusel on maakohus hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuigi TsMS § 67 võimaldab kohtul seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ei saa hageja määruskaebuses esitatud avaldust - lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt – lugeda menetlustähtaja ennistamise avalduseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingisid määruskaebuse hilinenult esitamise ning mis annaksid alust käsitleda esitatud taotlust menetlustähtaja ennistamise avaldusena. Hageja ei ole oma taotlust millegagi põhjendanud.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.