Sergei Kuznetsovi hagi Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-i vastu tervisekahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7905,78 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. oktoobri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Kuznetsovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill 2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Sergei Kuznetsov (IK: XXX), esindaja volikirja alusel Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (endine nimi AS Energoremont) (RK: 10633284), esindaja Marek Aunver
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. oktoobri 2011 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Sergei Kuznetsovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
otsus
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sergei Kuznetsov (hageja) esitas 21. detsembril 2005 hagi, milles taotles tunnistada Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (endine ärinimi AS Energoremont, kostja) tervisekahju kompensatsioonimakseid teostama kohustatud isikuks. Hagiavalduses ja selle 29. aprilli 2011 täpsustuses palus hageja kohtul: 1) kohustada kostjat jätkama hagejale määratud kompensatsiooni maksmist perioodil 1. jaanuar 2005 kuni 31. märts 2011 ühekordse summana 5611,86 eurot; 2) kohustada kostjat maksma hagejale töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitust alates
1.aprillist 2011 igakuiste maksetena järgneva indekseerimisega vastavalt seadusandlusele; 3) välja mõista kostjalt hageja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt töötas S. Kuznetsov AS-is Energoremont aastatel 1965-1988. Aastal 2004 tuvastati hagejal kutsehaigus. Kutsehaiguse tagajärjel on hagejal töövõimetus 20% ulatuses ning selle väärtus on jäänud muutumatuks ka pärast hageja töölt lahkumist. Invaliidsuspensioni hagejale ei määratud. Kostja maksis hagejale kompensatsiooni 997 krooni kuus. Jaanuaris 2005 ei saanud hageja talle määratud kompensatsiooni. 16. veebruaril 2005 sai hageja kirja, et kostja ei maksa talle enam edaspidi kompensatsiooni ning vastav kohustus on üle läinud AS-ile Alstom Estonia. AS Alstom Estonia on aga keeldunud kompensatsiooni maksmisest. Ajavahemikul 1965 kuni 1988 töötas hageja ainult ühe tööandja juures, kuid vahetus töökoha nimetus – RE Energoremont Narva katlatsehhi remondijaoskond muudeti esmalt ümber Energoremont Balti Soojuselektrijaamaks ja seejärel nimetati jaoskond ümber Estoenergoremont seadmete tsentraliseeritud remonditsehhiks. Seega ei oma tähtsust, millises Eesti Energoremont tsehhis hageja töötas, kuna kostja on 16. detsembril 1997 moodustatud AS-st Eesti Energia ning sealjuures Eesti Energia AS hõlmas kõiki endisi Eesti Energoremont allüksusi. Kuna hüvitise maksmise kohustus oli pandud kostjale, siis ei oma tähendust, milline tootmishoone või tsehh läks kostja koosseisu. Kostja võttis endale hüvitamise kohustuse asutamise hetkel ja täitis seda teiste isikute osas viis aastat ning hageja osas alates kutsehaiguse tuvastamisest aastal 2004. Üldtuntud on asjaolu, et RE Eesti Energia 19. detsembri 1991 käskkirjaga nr 156 asutati iseseisva juriidilise isikuna ettevõte Eesti Energoremont. Põhikirja kohaselt (kinnitatud
10.aprillil 1992) moodustati ettevõte Eesti Energoremont tootmiskoondise Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont baasil, kusjuures Eesti Energoremont oli Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane. Asutatud ettevõte Eesti Energoremont kuulus Eesti Energia koosseisu tütarettevõttena. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusega nr 996-1 sätestati RE Eesti Energia jagunemise kord, mille tulemusel asutati uus äriühing Eesti Energia AS. Eesti Energia AS-i asutamisotsuse p 13 kohaselt on asutatav aktsiaselts RE Eesti Energia ja tema ettevõtete, s.h ka Eesti Energoremont õigusjärglane. Eesti Energia AS kanti äriregistrisse
31.märtsil 1998. Tema ettevõte Eesti Energoremont tegutses Eesti Energia juhatuse poolt
2.aprillil 1998 kinnitatud põhimääruse alusel. Põhimääruse kohaselt tegutses ettevõte kõigis põhimäärusega tema pädevusse antud küsimustes Eesti Energia AS nimel. Eesti Energia AS juhatuse koosoleku 15. novembri 1999 otsusega asutati AS Energoremont, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont vara, s.o Narva tehas. Ettevõte anti üle tervikuna.
Vastavalt advokaadibüroo Teder ja Rask poolt 8. veebruaril 2001 antud õiguslikule arvamusele saab ettevõttega seotud kohustustena, mis ettevõtte tervikuna üleminekul omandajale üle lähevad, käsitleda ka töötajatele kahju hüvitamise kohustust. Seega omandas AS Energoremont Eesti Energia AS-i poolt kõik endise Riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustused, s.h ka kõik mitterahaliseks sissemakseks olnud Narva tehasega seotud kohustused.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole AS Energoremont selles asjas õigeks kostjaks. AS Energoremont ei ole RE Eesti Energoremont, kus kostja töötas aastatel 1965 kuni 1988 Seadmeremondi tsehhis, õigusjärglane. Seetõttu ei ole kostjale üle läinud kohustust hüvitada hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju. Endise RE Eesti Energoremont õigusjärglaseks saab olla vaid Eesti Energia AS, kes deklareeris 17. märtsi 1998 asutamisotsuse punktis 13, et on RE Eesti Energia ja kõigi tema ettevõtete, sh RE Eesti Energoremont, õigusjärglaseks. AS Energoremont ei saa olla kogu Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont õigusjärglaseks, kuna AS Energoremont registreeriti äriregistris 13. märtsil 2000 ja moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil, mis olid mitterahalise sissemakse esemeks aktsiakapitali moodustamisel. Seadmeremonditsehh, kus töötas hageja, anti 29. detsembril 1999 lepingu nr NEJ/SERV-01/BT alusel üle AS-le ABB Eesti. AS ABB Eesti nimetati ümber AS-ks Alstom Estonia. Seega kohustus hüvitada tervisekahju Seadmeremondi tsehhi endistele töötajatele läks üle AS-le Alstom Estonia. Samuti pole piisavalt tõendatud, et hageja sai kutsehaiguse just RE Eesti Energoremont Seadmeremonditsehhis lukksepana töötades. Hageja töötas seal ainult 2 kuud (juuli ja august 1988) ning pärast seda veel teistes töökohtades. Kutsehaigus diagnoositi hagejal 16 aastat pärast RE Eesti Energoremont Seadmeremonditsehhist töölt lahkumist, mistõttu pole tööandja süü piisavalt tõendatud. Pole kaalutud teiste töökohtade võimalikku mõju kutsehaiguse põhjustamisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. oktoobri 2011 otsusega S. Kuznetsovi hagi Eesti Energia tehnoloogiatööstuse vastu rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et hageja töötas aastatel 1965 kuni 1988 RE-s Eesti Energoremont lukksepana. Alates 2004. aastast on hagejale määratud töövõime kaotus 20% kutsehaiguse tagajärjel. Hageja on vanaduspensionil alates 1998. aastast. Kostja maksis kuni 31. detsembrini 2004 hagejale hüvitist kutsehaigusega tekitatud kahju eest. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Peamine vaidlus poolte vahel toimub selle üle, kas kostjale on seoses ettevõtte üleminekuga üle läinud kohustus maksta hagejale tervisekahju hüvitist - hageja väitel on kostja RE Eesti Energoremont õigusjärglane, kostja vastuväite kohaselt ei saa kostja olla RE Eesti Energoremont õigusjärglane, kuna kostja asutamisel ei toimunud ettevõtte RE Eesti Energoremont üleminekut kostjale. Vaidlust ei ole, et AS-le Eesti Energia anti üle endise RE Eesti Energoremont kogu vara. Kohus luges tuvastatuks, et seisuga 31. märts 1998 oli RE Eesti Energoremont õigusjärglane AS Eesti Energia ning seoses ettevõtte üleminekuga läksid AS-le Eesti Energia üle kõik RE-ga Eesti Energoremont seotud kohustused, sealhulgas ka tervisekahju hüvitamise kohustus RE Eesti Energoremont endiste töötajate osas. Et RE Eesti Energoremont lakkas seoses AS Eesti Energia asutamisega olemast iseseisev ettevõte, ei saanud tekkida ettevõtja üleandja ja ettevõtte omandaja solidaarset vastutust RE Eesti Energoremont kohustuste osas. Kohus järeldas, et seoses AS Eesti Energia asutamisega lõppes RE Eesti Energoremont kui iseseisev juriidiline isik ja AS Eesti Energia omandas kõik RE Eesti Energoremont kohustused ning alates asutamisest vastutas AS Eesti Energia RE Eesti Energoremont kohustuste eest ainuisikuliselt.
Hageja väitel asutati Eesti Energia AS juhatuse koosoleku 15. novembri 1999 otsusega AS Energoremont ehk kostja, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont vara, s.o Narva tehas. Ettevõte anti üle tervikuna. Kostja esitas vastuväite, et AS Energoremont ei saa olla kogu Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont õigusjärglaseks, kuna AS Energoremont moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil, mis olid mitterahalise sissemakse esemeks aktsiakapitali moodustamisel. Seadmeremonditsehh, asukohaga Elektrijaama tee 56 Narva, kus töötas hageja, anti 29. detsembril 1999 lepingu nr NEJ/SERV-01/BT alusel üle AS-le ABB Eesti ning kohustus hüvitada tervisekahju Seadmeremondi tsehhi endistele töötajatele läks üle AS-le ABB Eesti. Kohus nõustus kostja vastuväitega. Vaidlust ei ole, et hageja töötas AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnas, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva. Lisaks hageja töökohale kuulus AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont koosseisu Keskremondibaas, asukohaga Tiigi 6 Narva. Kostja asutati Eesti Energia AS-i juhatuse 15. novembri 1999 koosoleku otsusega (tl 32-34, I kd). Kostja kanti äriregistrisse 13. märts 2000 (tl 25-26, I kd). Vastavalt Energoremondi AS koosseisu mineva põhivara nimekirjale (tl 35-41, I kd) anti AS Eesti Energia poolt AS-le Energoremont üle põhivara hulgas hooned: hapnikujaotla, söökla, pääsla, metallitsehh-garaaž, peakorpus, radioaktiivsete ainete hoidla, metallkonstruktsioonide tsehh, administratiivhoone ja ladu. Ehitiste mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, sõlmitud 16. detsembril 1999 (tl 42-44, I kd), p 1.1. kohaselt anti Eesti Energia AS poolt AS-le Energoremont üle ehitised asukohaga Tiigi 6 Narva: peakorpus, administratiiv hoone, pääsla, söökla, pumbajaam, jt, s.o samad hooned, mis olid märgitud AS-le Energoremont üleantava põhivara nimekirjas. Tõendeid selle kohta, et AS-le Energoremont oleks üle antud Elektrijaama tee 56 asunud Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna vara, kohtule esitatud ei ole. Kohus järeldas, et AS-le Energoremont ei antud üle Eesti Energia ettevõtte Energoremont kogu vara, üle anti vaid Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, vara. Seda kinnitab ka leping nr NEJ/SERV-01/BT (t.l.-57-64, I kd), millest selgub, et lepingu sõlmimise ajal 29. detsembril 1999, s.o peale varade üleandmist AS-le Energoremont, deklareerib Eesti Energia AS, et ta on Energoremont omanik ning vastavalt lepingu p-le 6.1. kohustus töövõtja üle võtma Energoremondi turbiinide ja katelde divisjoni personali, kes olid hõivatud turbiinide ja katelde hooldamisega; Energoremont katelde divisjonist 453 töötajat ja turbiinide divisjonist 65 töötajat. Vastavalt lepingu p 13.1 kohustus tellija AS Narva Elektrijaamad koos remondipersonali üleandmisega rentima töövõtjale tööruumid, töökojad, laohooned koos nende sisustuse, seadmete, inventari, tööriistade ja instrumentidega, mida kasutas vastav personal. Vastavalt lepingu p-le 13.2. kaetakse Energoremondilt välja renditud hoonete remontimisega seonduvad täiendavad kulud kaetakse kapitaalremondi eelarvest. Kohus järeldas, et pärast AS Energoremondi asutamist ja Eesti Energia poolt vara üleandmist AS-le Energoremont eksisteeris Eesti Energia AS-i koosseisus veel ettevõte Energoremont, mis koosnes katelde ja turbiinide divisjonist. Nimetatud divisjonides olid omad töötajad ning ka vara, mis koosnes hoonetest ja seadmetest, mis olid vajalikud katelde ja turbiinide divisjonide töö korraldamiseks. Seega ei saanud AS-le Energoremont üle minna kogu Eesti Energia AS koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Energia AS koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara anti AS-le Energoremont üle osaliselt, s.o ainult Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, vara osas. Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva, vara renditi lepinguga nr NEJ/SERV-01/BT ABB Eesti AS-le. Ettevõtte ülemineku ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 kohaselt, ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kuna
AS Energoremont asutamisel tegi Eesti Energia AS mittevaralise sissemakse mitte kogu enda ettevõtte Energoremont vara ulatuses, siis ettevõtte kohustuste üleminekut ÄS § 5 lg 2 mõttes AS-le Energoremont ei toimunud ning AS-le Energoremont ehk kostjale ei läinud üle Eesti Energia AS ettevõttega Energoremont seotud kohustused, sealhulgas ka hagejale kahju hüvitamise kohustus. Hageja väitel võttis kostja endale hüvitamise kohustuse asutamise hetkel ja täitis seda teiste isikute osas viis aastat, hageja osas hakkas kostja kohustust täitma 2004. aastal, kui hagejal oli tuvastatud kutsehaigus. Kostja esitas vastuväite, et kostja jätkas pärast AS Energoremont asutamist hagejale hüvitise maksmist emaettevõtte Eesti Energia AS korraldusel. Kostja lõpetas hüvitise maksmise alates jaanuarist 2005, kuna oli möödunud 5-aastane periood ettevõtte Seadmeremondi tsehhi üleminekust AS-le Alstom Estonia. Tsiviilkoodeks ei sätesta keeldu anda tervisekahju hüvitamise kohustust lepinguga üle täitmiseks kolmandale isikule. Kohustuse mittetäitmisel tuleb vastutuse osas kohaldada TsK § 228 ka lepinguvälise kohustuse täitmise suhtes. Vaidlust ei ole, et Eesti Energia AS oli kostja ehk AS Energoremont asutaja ja AS Energoremont emaettevõte. Seega ei ole keelatud Eesti Energia AS poolt AS-le Energoremont kahju hüvitamise kohustuse täitmise üleandmine. Kahju hüvitamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist Eesti Energia AS-lt kui kohustuse tekitanud poolelt (kohustuse tekitaja õigusjärglaselt). Kuna kostja ei ole hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise osas kohustatud isikuks, tuleb hageja nõuded jätta täielikult rahuldamata. Hagi hinnaks määras kohus 7905,78 eurot. Hageja on esitanud tuvastusnõude, mis on seotud varalise nõudega, ning varalise nõude kindla rahasumma 5611,86 euro saamiseks ja perioodilise rahalise hüvitise saamiseks tähtajatult. Kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2, p 5 ja p 8 kohaselt hagihind määratakse vara hagis - hagetava vara väärtusega; tähtajatute või eluaegsete maksete hagis - kõigi maksete summaga kolme aasta eest; mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis - kõikide nõuete summaga. Sissenõutavaks muutunud hüvitise osas on nõude väärtus 5611,86 eurot. Perioodiliste ja tähtajatute maksete nõude väärtus on 997 krooni (63,72 eurot) kuus ilma indekseerimiseta, kolme aasta maksete summa on 36 x 997 = 35 892 krooni (2293,92 eurot). Kõigi hageja nõuete summa on 5611,86 + 2293,92 = 7905,78 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Kuznetsov esitas Viru Maakohtu 28. oktoobri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada, teha uus otsus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) lähtus kohus kostja õigusjärgluse küsimuse lahendamisel ebaõigesti üksnes sellest kriteeriumist, kas kostja võttis AS-lt Eesti Energia vastu kogu vara. See põhimõte on kohaldatav vahetu õigusjärgluse korral. Käesoleval juhul moodustus AS Energoremont vara vastuvõtmise tulemusel mitte endiselt (riiklikult) ettevõttelt Eesti Energoremont, vaid vahepealselt ettevõttelt, AS-ilt Eesti Energia. Loomulikult ei saanud AS Eesti Energia anda üle ega andnudki kogu oma vara kostjale, „uuele" AS-le Energoremont. Seega antud juhul tuleks õigusjärgluse küsimus lahendada lähtuvalt endale võetud teatavatest õigustest ja kohustustest lepingu, kokkuleppe, korralduse alusel (VÕS § 3 p 5 või p 6). Käesoleval juhul andis emaettevõtte Eesti Energia kohustuse endistele Eesti Energoremont töötajatele tervisekaotuse eest hüvitise maksmiseks üle oma tütarettevõttele AS-le Energoremont. Seega läks õigusjärglus invaliidistunud endistele töötajatele hüvitise maksmise jätkamise osas kostjale üle AS Eesti Energia ja AS Energoremont vahelise kokkuleppe järgi (Äriseadustiku endine § 5 lg 2). Kostja tunnistas oma 16. veebruari 2006 vastuväites hagile, et selline korraldus oli tõepoolest olemas (I kd tl 22) ja
AS Energoremont, kui Eesti Energia AS 100 %-line tütarettevõte, jätkas kahjuhüviste tasumist Seadmeremonditsehhi endisele töötajale emaettevõtte korraldusel (toimus solidaarvõlgnike, s.o Eesti Energia AS kontserni, omavaheliste suhete reguleerimine VÕS § 69 mõistes, et vältida võimalikke ebameeldivusi kannatajatele, kellel oli õigus nõuda kohustuse täitmist nii Eesti Energia AS-lt kui ka AS-lt Energoremont VÕS § 65 alusel. Seejuures mainitud ÄS-i normi kohaselt teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute, nt AS ABB Eesti (praegune AS Alstom Estonia) suhtes. Kuna see endise ÄS § 5 lg 2 või emaettevõtte korraldusega sätestatud kokkulepe puudutab hageja elulise õigusi ja huve, siis kostjapoolne keeldumine selle kokkuleppe täitmisest on rikkumine VÕS § 100 mõttes; 2) loodi AS ABB Eesti alles 1999. aastal, seejuures samuti AS Eesti Energia varast. Kuid emaettevõte ei pannud mitte kunagi AS-le ABB (praegu AS Alstom Estonia) kohustust jätkata käsitletava hüvitise väljamaksmist. Erinevalt kostjast ei teostanud AS ABB neid väljamakseid aastatel 1999-2004; 3) vale on väide, nagu oleks hageja, kes oli Seadmeremondi tsehhi töötaja, 1999. aastal üle antud AS-le ABB Eesti. 1999. aastal oli hageja invaliid ning juba mitu aastat ei töötanud kusagil. Seetõttu fakt tema endise ettevõtte mingi tsehhi üleandmisest (rendileandmisest) tol aastal ei oma mingit õiguslikku tähendust. Selles osas kostjaga nõustudes on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1; 5) vaidlustab apellant ka uue hagihinna, mille maakohus kehtestas otsuse tegemisel. Hagi esitamisel 2005. aastal nõustus maakohus, et see oli mittevaraline haginõue; 6) kohtuistungil ringkonnakohtus avaldas apellandi esindaja, et igakuulise makse nõue on 997 krooni, mida ei ole vaja indekseerida, mis tuleks välja mõista kuni 30. juunini 2015.
5.Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud mõista välja apellandilt. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei saa apellandi esindaja aru kostja kui ettevõtte üleandmisel üle antavatest varade ulatusest. Täiesti uus on apellandi väide, mille kohaselt kostja/vastustaja oleks just nagu võtnud AS-ilt Eesti Energia üle kogu vara. Selline väide on asjakohatu ning täiesti põhjendamatu; 2) on maakohtu kohtunik õigesti selgitanud ning põhistanud Tehnoloogiatööstus AS-i õigusjärgluse teemat antud vaidluse osas ning vastustaja ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata. Apellandi oma subjektiivsed seisukohad Eesti Energia kontserni siseste kokkulepete kui ka tema õigusjärglaste osas ei oma seost käesoleva vaidlusega; 3) ei peagi ega saagi leping reguleerida kõike lepingupoolte vahel toimuvat, selleks on lisaks lepingule seadused, kokkulepped ja tavad; 4) ei kuulu Seadmeremondi tsehh, kus apellant töötas, vastustajale üle antud Keskremondibaasi koosseisu. Antud juhul on apellant asunud oma varasemas kohtumenetluses esitatud väidet, mille kohaselt on apellant töötanud 1965–1988 Seadmeremondi tsehhis Balti elektrijaamades, pahatahtlikult moonutama, nimetades oma endiseks töökohaks “seadmete keskremonditsehhi”. Kohtuotsus on õigesti kajastanud tegelikult toimunut (otsuse lk 6 lõik 8) ning kohus teeb vahet Keskremondibaasi ja Seadmeremonditsehhi vahel, millel kummalgi on lisaks erinevale nimetusele ka erinev asukoht; 5) on arusaamatu apellandi seisukoht, et temal tuvastatud 20%-line töövõime kaotus teeb temast kohe invaliidi, kes ei peakski enam töötama; 6) juhul, kui kogu AS Eesti Energia vara oleks üle läinud AS-ile Energoremont, siis ei oleks AS-il Eesti Energia enam AS-ile ABB midagi üle anda. Korralduste andmise emaettevõttelt tütarettevõttele ning selle täitmise vastutuse sisu on kohus oma otsuses selgelt välja toonud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
28.oktoobri 2011 otsus muutmata.
7.Nähtuvalt asja materjalidest töötas hageja perioodil 1965 – 1988 riigiettevõttes Eesti Energoremont seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnas, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva. AS Eesti Energia 17.03.1998 asutamisotsuse punkti 13 kohaselt on aktsiaselts muuhulgas Eesti Energoremont õigusjärglane vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusele nr 996-k (I kd tl 51-55). Maakohus on õigesti tuvastanud, et seisuga 31. märts 1998 oli riigiettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane AS Eesti Energia ning seoses ettevõtte üleminekuga läksid AS-le Eesti Energia üle kõik riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustused, sh ka tervisekahju hüvitamise kohustus riigiettevõtte Eesti Energoremont endiste töötajate osas. AS Eesti Energia asutas 16. detsembri 1999 asutamisotsusega AS-i Energoremont (I kd tl 3234). Asutamisotsuse punkti 6 kohaselt tasus AS Eesti Energia AS-i Energoremont aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli AS-i Eesti Energia ettevõtte (majandusüksus) Energoremont vara vastavalt lisaks olevale nimekirjale (I kd tl 35-44). Nimekirja kohaselt oli muuhulgas mitterahaliseks sissemakseks ehitised Narva linnas Tiigi 6, s.o mitterahaliseks sissemakseks oli Narva tehas koos kõigi varadega ja töölepingutega. AS Eesti Energia ei ole andnud mitterahalise sissemaksena AS-ile Energoremont üle kogu riigiettevõttele Eesti Energoremont kuulunud vara. Üle ei ole antud seadmeremondi tsehhi ja turbiiniremondi tsehhi Narva osakonda, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva, kus töötas hageja. Lähtudes eeltoodust AS Eesti Energia riigiettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglasena vastutas riigiettevõttega Eesti Energoremont seotud kohustuste, sh ka hageja tervisekahju hüvitamise kohustuse, täitmise eest, kuid vastav kohustus ei läinud ÄS § 5 lg 3 alusel üle AS-ile Energoremont, sest ettevõtte osa, millega on seotud hageja kohustus, ei antud AS-ile Energoremont üle. Kuna vastav kohustus ei läinud üle AS-ile Energoremont, siis ei ole ka vastavat kohustust AS-il Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.
9.Hagi on esitatud AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vastu ning seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta selle kohta, kas hagejale tervisekahju hüvitamise kohustus jäi täitmiseks ainuüksi AS-ile Eesti Energia või tekkis AS-il Eesti Energia ja AS Alstom Estonia vastavalt ÄS § 5 lg-le 3 solidaarne kohustus 29.12.1999 lepingu sõlmimisega (I kd tl 57-64).
10.Apellandi väite kohaselt tuleb õigusjärglase küsimuse lahendamisel lähtuda mitte vara üleandmisest/vastuvõtmisest, vaid sellest, et käesoleval juhul oli emaettevõtte AS Eesti Energia poolt antud üle kohustus maksta hüvitist tervisekaotuse eest endistele Eesti Energoremont töötajatele oma tütarettevõttele AS-ile Energoremont. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja tasus kuni 31. detsembrini 2004 hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju eest hüvitist. Hageja väite kohaselt oli kostja ja AS Eesti Energia vahel kokkulepe, mille kohaselt läks hüvitise maksmise kohustus AS-lt Eesti Energia üle AS-ile Energoremont. Kostja vastuväite järgi tasus ta hagejale hüvitist AS Eesti Energia kui emaettevõtte korralduse alusel, kuid kokkulepet kohustuse ülevõtmiseks ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks üle võtnud AS-ilt Eesti Energia kohustuse maksta hagejale hüvitist kutsehaigusega tekitatud kahju eest. Kuna hagejal diagnoositi kutsehaigus 2004. aastal ja samal aastal alustas kostja hagejale hüvise maksmist, siis on tegemist VÕS § 78 lg 1 kohase kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt. Asja materjalide kohaselt ei ole tegemist VÕS § 80 lg 1 kohase lepinguga kolmanda isiku kasuks, mille täitmist võib kolmas isik nõuda.
VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. AS-i Eesti Energia kohustus maksta hagejale hüvitist tekkis seadusest ning tegemist ei ole sellise kohustusega, mida AS Eesti Energia peaks täitma isiklikult. Seega võis AS Energoremont täita AS Eesti Energia kohustuse tema eest, kuid see asjaolu ei anna hagejale õigust nõuda, et kostja jätkuvalt täidaks AS Eesti Energia kohustust. Vastavalt TsÜS § 132 lg-le 2 vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Tulenevalt TsÜS § 132 lg-st 2 vastutab hagejale hüvitise maksmise kohustuse täitmise eest AS Eesti Energia, mitte aga kostja, keda AS Eesti Energia kasutas oma kohustuse täitmisel.
11.Maakohus on õigesti määranud hagihinna ning apellandi vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Asjaolu, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamisel, ei välista tsiviilasja hinna määramist.
12.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Lähtudes TsMS § 442 lg-st 8 pidi maakohus andma ise õigusliku hinnangu selle kohta, kas kostja on hagejale hüvitise maksmise kohustuse osas õigusjärglane ning maakohtu jaoks ei olnud siduv asjas olev Advokaadibüroo Teder&Rask õiguslik arvamus AS Energoremont õigusjärgluse kohta.
13.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda, vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.