2-05-23332/62 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-05-23332 Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse (t.l.-46,47, II kd) kohaselt hageja töötas aastatel 1966 kuni 1988 Riigiettevõttes (RE) Eesti Energoremont. Alates 1987. aastast on hagejal kutsehaigus, mis leidis kinnitust 2004. aastal peale vastavate uuringute läbimist. Seoses kutsehaigusega määrati hagejale hüvitis (kompensatsioon) 996 krooni ulatuses, mida hageja sai regulaarselt endiselt AS-lt Energoremont. Alates 2005. aasta veebruarist ei saanud hageja enam temale määratud hüvitist ning 16. veebruari 2005 kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja keeldub hagejale hüvitise maksmisest. Sealjuures teatati hagejale, et kõik hüvitise maksmisega seotud dokumendid on üle antud AS-le Alstom Estonia, kes jätkab hagejale hüvitise maksmist. Hageja väitel on üldtuntud asjaolu, et RE Eesti Energia 19. detsembri 1991 käskkirjaga nr 156 asutati iseseisva juriidilise isikuna ettevõte Eesti Energoremont. Põhikirja kohaselt, kinnitatud 10. aprillil 1992, moodustati ettevõte Eesti Energoremont tootmiskoondise Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont baasil, kusjuures Eesti Energoremont oli Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane. Asutatud ettevõte Eesti Energoremont kuulus Eesti Energia koosseisu tütarettevõttena. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusega nr 996-1 sätestati RE Eesti Energia jagunemise kord, mille tulemusel asutati uus äriühing Eesti Energi AS. Eesti Energia AS asutamisotsuse p 13 kohaselt on asutatav aktsiaselts RE Eesti Energia ja tema ettevõtete, s.h ka Eesti Energoremont õigusjärglane. Eesti Energia AS kanti äriregistrisse 31. märtsil 1998. Tema ettevõte Eesti Energoremont tegutses Eesti Energia juhatuse poolt 02. aprillil 1998 kinnitatud põhimääruse alusel. Põhimääruse kohaselt tegutses ettevõte kõigis põhimäärusega tema pädevusse antud küsimustes Eesti Energia AS nimel. Eesti Energia AS juhatuse koosoleku 15. novembri 1999 otsusega asutati AS Energoremont, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont vara, s.o Narva tehas. Ettevõte anti üle tervikuna. Täpsustatud 09. veebruari 2011 hagiavalduses märgib hageja, et kutsehaiguse tagajärjel on hagejal töövõimetus 20% ning selle väärtus on jäänud muutumatuks ka peale hageja lahkumist töölt RE Energoremont Narva filiaali Balti Elektrijaama Tsentraliseeritud Seadmete Remondi tsehhist, kus ta töötas kuni 27. juunini 1988. Invaliidsuspensioni hagejale ei määratud. Hageja arvestuste kohaselt moodustab perioodi eest 01. jaanuar 2005 kuni märts 2011 saamata jäänud ja sissenõutavaks muutunud hüvitis 5611,86 eurot. Hageja väitel ei oma tähendust, millises Eesti Energoremont tsehhis hageja töötas, kuna kostja on

2-05-23332 (t.l.-7, I kd); teatis kutsehaigusest (t.l.-8, I kd); tööraamat (t.l.-9-10, I kd); arstliku ekspertiisi otsus nr 269372 (t.l.-98, I kd); arstliku ekspertiisi otsus nr 433202 (t.l.-109-110, I kd); otsus nr 634277 (t.l.-191-192, I kd); tööraamat (t.l.-48, II kd); teatis komisjonile (t.l.-49, II kd); statsionaarne epikriis (t.l.-50-51, II kd); tööraamat (t.l.-70-71, II kd). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kostja ei ole RE Eesti Energoremont, kus kostja töötas aastatel 1965 kuni 1988 Seadmeremondi tsehhis, õigusjärglane ning seetõttu ei ole kostjale üle läinud kohustust hüvitada hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju. Kostja selgitab, et hageja töötas RE Eesti Energoremont (reg.nr 01005614) majandusüksuses – Tsentraliseeritud Seadmeremondi tsehhis, mis koosnes Seadmeremondi tsehhist ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnast, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva. RE Eesti Energoremont nimetati 01. aprillil 1998 ümber Eesti Energia AS ettevõtteks Eesti Energoremont (reg.nr 10421629). Seoses Eesti Energoremont saamisega AS Eesti Energia üheks ettevõtteks, lakkas Eesti Energoremont olemast iseseisev juriidiline isik, kandes ühtset registrikoodi AS-ga Eesti Energia. Eesti Energia AS moodustati 31. märtsil 1998 mitmest eraldi ettevõttest nagu Baltija Eesti Elektrijaam, Iru Elektrijaam, Energoremont, Kommertskeskus, jne. Nimetatud ettevõtted ei olnud sel perioodil iseseisvad juriidilised isikud. Kostja on seisukohal, et endise, 1959. aastal asutatud RE Eesti Energoremont õigusjärglaseks saab olla vaid Eesti Energia AS, kes deklareeris 17. märtsi 1998 asutamisotsuse punktis 13, et on RE Eesti Energia ja kõigi tema ettevõtete, sh RE Eesti Energoremont, õigusjärglaseks. AS Energoremont ei saa olla kogu Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont õigusjärglaseks, kuna AS Energoremont registreeriti äriregistris 13. märtsil 2000 ja moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil, mis olid mitterahalise sissemakse esemeks aktsiakapitali moodustamisel. Kostja selgitab, et Seadmeremonditsehh, kus töötas hageja, anti 29. detsembril 1999 lepingu nr NEJ/SERV-01/BT alusel üle AS-le ABB Eesti. AS ABB Eesti nimetati ümber AS-ks Alstom Estonia. Seega kohustus hüvitada tervisekahju Seadmeremondi tsehhi endistele töötajatele läks üle AS-le Alstom Eesti. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: AS Energoremont Bkaart (t.l.-25-26, I kd); 31. jaanuari 2005 kiri (t.l.-28-29, I kd); hüvitist saavate töötajate nimekiri (t.l.-30, I kd); tõend hüvitise tasumise kohta (t.l.-31, I kd); asutamisotsus (t.l.-32-34, I kd); põhivara nimekiri (t.l.-35-41, I kd); mitterahalise sissemakse üleandmise leping (t.l.-42-44, I kd); õiguslik arvamus (t.l.-45-48, I kd); registrikaart (t.l.-49-50, I kd); Eesti Energia AS asutamisotsus (t.l.-51-56, I kd); leping nr NEJ/SERV-01/BT (t.l.-57-64, I kd); väljavõte haigusloost nr 060506861 (t.l.-140,168-169, I kd); väljavõte haigusloost nr 060708685 (t.l.-141-142,165-167, I kd); arstliku ekspertiisi otsus nr 269372 (t.l.-175-177, I kd); arstliku ekspertiisi otsus (t.l.-178-179, I kd); arstliku ekspertiisi otsus nr 116529 (t.l.-180, I kd); sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-183184, I kd).

2-05-23332 Hagejate nõudeks on tuvastada, et kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist kutsehaigusega tekitatud tervisekahju eest ja välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud hüvitis perioodi eest alates 01. jaanuar 2005 kuni 31. märts 2011 ühekordse summana 5611,86 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitis igakuiste maksetena järgneva indekseerimisega vastavalt seadusandlusele alates 01. aprillist 2011 eluaegselt. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et hageja töötas aastatel 1965 kuni 1988 RE-s Eesti Energoremont lukksepana. Alates 2004. aastast on hagejale määratud töövõime kaotus 20% kutsehaiguse tagajärjel. Hageja on vanaduspensionil alates 1998. aastast. Kostja maksis kuni 31. detsembrini 2004 hagejale hüvitist kutsehaigusega tekitatud kahju eest. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Peamine vaidlus poolte vahel toimub asjaolu üle, kas kostjale on seoses ettevõtte üleminekuga üle läinud kohustus maksta hagejale tervisekahju hüvitist - hageja väitel on kostja RE Eesti Energoremont õigusjärglane, kostja vastuväite kohaselt ei saa kostja olla RE Eesti Energoremont õigusjärglane, kuna kostja asutamisel ei toimunud ettevõtte RE Eesti Energoremont üleminekut kostjale. Hageja väitel asutati RE Eesti Energia 19. detsembri 1991 käskkirjaga nr 156 iseseisva juriidilise isikuna ettevõte Eesti Energoremont. Põhikirja kohaselt, kinnitatud 10. aprillil 1992, moodustati ettevõte Eesti Energoremont tootmiskoondise Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont baasil, kusjuures Eesti Energoremont oli Eesti Energia ettevõtte Eesti Energoremont õigusjärglane. Asutatud ettevõte Eesti Energoremont kuulus Eesti Energia koosseisu tütarettevõttena. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 1996 korraldusega nr 996-1 sätestati riigiettevõtte Eesti Energia jagunemise kord, mille tulemusel asutati uus äriühing Eesti Energia AS. Eesti Energia AS asutamisotsuse p 13 kohaselt on asutatav aktsiaselts RE Eesti Energia ja tema ettevõtete, s.h ka Eesti Energoremont (praeguse ärinimega AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus) õigusjärglane. Eesti Energia AS kanti äriregistrisse 31. märtsil 1998. Tema ettevõte Eesti Energoremont tegutses Eesti Energia juhatuse poolt 02. aprillil 1998 kinnitatud põhimääruse alusel. Põhimääruse kohaselt tegutses ettevõte kõigis põhimäärusega tema pädevusse antud küsimustes Eesti Energia AS nimel. Kostja selles osas hageja väidetele vastuväiteid ei esitanud ja nõustus hagejaga. Hageja väidet kinnitab ka kostja tõend Eesti Energia AS asutamisotsus (t.l.-51-56, I kd), mille p 13 kohaselt on AS Eesti Energia RE Eesti Energia ja selle ettevõtete, mille hulgas on ka Eesti Energoremont, õigusjärglane (t.l.-54, I kd). AS Eesti Energia kanti äriregistrisse 31. märtsil 1998 (t.l.-49, I kd). Ettevõtte ülemineku ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1, lg 2 ja lg 6 kohaselt, ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ettevõtetele, mis kuuluvad isikutele, keda ei loeta käesoleva seaduse kohaselt ettevõtjaks. Vaidlust ei ole, et AS-le Eesti Energia anti üle endise RE Eesti Energoremont kogu vara. 5(10)

2-05-23332 Kohus loeb tuvastatuks, et seisuga 31. märts 1998 oli RE Eesti Energoremont õigusjärglane AS Eesti Energia ning seoses ettevõtte üleminekuga läksid AS-le Eesti Energia üle kõik RE-ga Eesti Energoremont seotud kohustused, sealhulgas ka tervisekahju hüvitamise kohustus RE Eesti Energoremont endiste töötajate osas. Vastavalt ettevõtte ülemineku ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 3, enne ettevõtte või selle osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Kohustuse täitnud ettevõtte üle andnud isikule läheb nõue omandaja vastu täidetud ulatuses üle. Et RE Eesti Energoremont lakkas seoses AS Eesti Energia asutamisega olemast iseseisev ettevõte, ei saanud tekkida ettevõtja üleandja ja ettevõtte omandaja solidaarset vastutust RE Eesti Energoremont kohustuste osas. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 ja § 11 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 473 lg 1 kohaselt, juriidilise isiku reorganiseerimisel esitatakse tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglase vastu; juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel esitatakse tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlustusorganil. Kohus järeldab, et seoses AS Eesti Energia asutamisega lõppes RE Eesti Energoremont kui iseseisev juriidiline isik ja AS Eesti Energia omandas kõik RE Eesti Energoremont kohustused ning alates asutamisest vastutas AS Eesti Energia RE Eesti Energoremont kohustuste eest ainuisikuliselt. Hageja väitel Eesti Energia AS juhatuse koosoleku 15. novembri 1999 otsusega asutati AS Energoremont ehk kostja, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont vara, s.o Narva tehas. Ettevõte anti üle tervikuna. Kostja esitas vastuväite, et AS Energoremont ei saa olla kogu Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont õigusjärglaseks, kuna AS Energoremont moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil, mis olid mitterahalise sissemakse esemeks aktsiakapitali moodustamisel. Seadmeremonditsehh, asukohaga Elektrijaama tee 56 Narva, kus töötas hageja, anti 29. detsembril 1999 lepingu nr NEJ/SERV-01/BT alusel üle AS-le ABB Eesti ning kohustus hüvitada tervisekahju Seadmeremondi tsehhi endistele töötajatele läks üle AS-le ABB Eesti. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Vaidlust ei ole, et hageja töötas AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonnas, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva. Lisaks hageja töökohale kuulus AS Eesti Energia ettevõtte Energoremont koosseisu Keskremondibaas, asukohaga Tiigi 6 Narva. Kostja (AS Energoremont) asutati Eesti Energia AS juhatuse 15. novembri 1999 koosoleku otsusega (t.l.-32-34, I kd). Kostja kanti äriregistrisse 13. märts 2000 (t.l.-25-26, I kd). 6(10)

16.detsembril 1999 (t.l.-42-44, I kd), p 1.1. kohaselt anti Eesti Energia AS poolt AS-le Energoremont üle ehitised asukohaga Tiigi 6 Narva: peakorpus, admin. hoone, pääsla, söökla, pumbajaam, met. tsehh-garaažid, varjend, hapnikujaotlus, ladu, radioaktiiv.ainete hoidla ja met.konstr. ts., s.o samad hooned, mis olid märgitud AS-le Energoremont üleantava põhivara nimekirjas. Tõendeid selle kohta, et AS-le Energoremont oleks üle antud Elektrijaama tee 56 asunud Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna vara, kohtule esitatud ei ole. Kohus järeldab, et AS-le Energoremont ei antud üle Eesti Energia ettevõtte Energoremont kogu vara, üle anti vaid Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, vara. Kohtu järeldust kinnitab ka leping nr NEJ/SERV-01/BT (t.l.-57-64, I kd), millest selgub, et lepingu sõlmimise ajal 29. detsembril 1999, s.o peale varade üleandmist AS-le Energoremont, deklareerib Eesti Energia AS, et ta on Energoremont omanik ning vastavalt lepingu p-le 6.1. kohustus töövõtja üle võtma Energoremondi turbiinide ja katelde divisjoni personali, kes olid hõivatud turbiinide ja katelde hooldamisega; Energoremont katelde divisjonist 453 töötajat ja turbiinide divisjonist 65 töötajat. Vastavalt lepingu p 13.1 kohustus tellija AS Narva Elektrijaamad koos remondipersonali üleandmisega rentima töövõtjale tööruumid, töökojad, laohooned koos nende sisustuse, seadmete, inventari, tööriistade ja instrumentidega, mida kasutas vastav personal. Vastavalt lepingu p-le 13.2. kaetakse Energoremondilt välja renditud hoonete remontimisega seonduvad täiendavad kulud kaetakse kapitaalremondi eelarvest. Kohus järeldab, et peale AS Energoremondi asutamist ja Eesti Energia poolt vara üleandmist ASle Energoremont eksisteeris Eesti Energia AS-i koosseisus veel ettevõte Energoremont, mis koosnes katelde ja turbiinide divisjonist. Nimetatud divisjonides olid omad töötajad ning ka vara, mis koosnes hoonetest ja seadmetest, mis olid vajalikud katelde ja turbiinide divisjonide töö korraldamiseks. Seega ei saanud AS-le Energoremont üle minna kogu Eesti Energia AS koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara. Kohus loeb tõendatuks, et Eesti Energia AS koosseisu kuulunud ettevõtte Energoremont vara anti AS-le Energoremont üle osaliselt, s.o ainult Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, vara osas. Seadmeremondi tsehhi ja Turbiiniremondi tsehhi Narva osakonna, asukohaga Elektrijaama tee 59 Narva, vara renditi lepinguga nr NEJ/SERV-01/BT ABB Eesti AS-le. Ettevõtte ülemineku ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 kohaselt, ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. veebruari 2000 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-00 tõlgendanud ettevõtte üleminekul kohustuste üleminekut selliselt, et: „ÄS § 5 lg 1 kohaselt koosneb ettevõte asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte üleminekut sätestab sama paragrahvi lg 2, mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse

Kohus järeldab, et kuna AS Energoremont asutamisel tegi Eesti Energia AS mittevaralise sissemakse mitte kogu enda ettevõtte Energoremont vara ulatuses, siis ettevõtte kohustuste üleminekut ÄS § 5 lg 2 mõttes AS-le Energoremont ei toimunud ning AS-le Energoremont ehk kostjale ei läinud üle Eesti Energia AS ettevõttega Energoremont seotud kohustused, sealhulgas ka hagejale kahju hüvitamise kohustus. Hageja väitel võttis kostja endale hüvitamise kohustuse asutamise hetkel ja täitis seda teiste isikute osas viis aastat, hageja osas hakkas kostja kohustust täitma 2004. aastal, kui hagejal oli tuvastatud kutsehaigus.. Kostja esitas vastuväite, et kostja jätkas peale AS Energoremont asutamist hagejale hüvitise maksmist emaettevõtte Eesti Energia AS korraldusel. Kostja lõpetas hüvitise maksmise alates jaanuarist 2005, kuna oli möödunud 5-aastane periood ettevõtte Seadmeremondi tsehhi üleminekust AS-le Alstom Estonia (t.l.-22, I kd). Kohus ei nõustu hageja väitega. TsK § 175 lg 1 kohaselt, lepingust tuleneva kohustise täitmise võib täielikult või osaliselt panna kolmandale isikule, kui see on kehtestatud eeskirjadega ette nähtud, samuti kui kolmas isik on seotud ühega pooltest administratiivse alluvuse kaudu või vastava lepinguga. Lähtuvalt TsK § 228, lepingust tuleneva kohustise täitmise panemisel kolmandale isikule (§ 175) vastutab kohustise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral kohustise tekitanud lepingu pool, kui NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega ei ole ette nähtud, et vastutust kannab vahetu täitja. Vastavalt TsK § 463 lg 1, vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriraviks jms.). TsKS § 460 lg 1 kohaselt, isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress) selle isiku vastu väljamakstud hüvise suuruses, kui seadusega ei ole kehtestatud teistsugust määra. Kohus leiab, et tsiviilkoodeks ei sätesta keeldu anda tervisekahju hüvitamise kohustust lepinguga üle täitmiseks kolmandale isikule. Kohustuse mittetäitmisel tuleb vastutuse osas kohaldada TsK § 228 ka lepinguvälise kohustuse täitmise suhtes. Vaidlust ei ole, et Eesti Energia AS oli kostja ehk AS Energoremont asutaja ja AS Energoremont emaettevõte. Seega ei ole keelatud Eesti Energia AS poolt AS-le Energoremont kahju hüvitamise kohustuse täitmise üleandmine. Kahju hüvitamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist Eesti Energia AS-lt kui kohustuse tekitanud poolelt (kohustuse tekitaja õigusjärglaselt). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tervisekahju hüvitamist seetõttu, et kostja jätkas peale AS Energoremont asutamist hagejale hüvitise maksmist.

2-05-23332 Kohus ei tuvastanud, et kostja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (endise ärinimega AS Energoremont) oleks kohustatud maksma hagejale hüvitist kutsehaigusega tekitatud tervisekahju eest. Kuna kostja ei ole hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise osas kohustatud isikuks, tuleb hageja ülejäänud nõuded, s.o välja mõista kostjalt hüvitis, jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hageja tõendid: pensionitunnistus (t.l.-4, I kd), kostja 16. veebruari 2005 kiri (t.l.-5, I kd), tööraamat (t.l.-9-10, I kd), tööraamat (t.l.-48, II kd), tööraamat (t.l.-70-71, II kd) jätab kohus tähelepanuta, kuna nende asjaolude osas vaidlus puudub; Regionaalhaigla kiri (t.l.-6, I kd), teatis VEK-le (t.l.-7, I kd), teatis kutsehaigusest (t.l.-8, I kd), arstliku ekspertiisi otsus nr 269372 (t.l.-98, I kd), arstliku ekspertiisi otsus nr 433202 (t.l.-109-110, I kd), otsus nr 634277 (t.l.-191-192, I kd), teatis komisjonile (t.l.-49, II kd), statsionaarne epikriis (t.l.-50-51, II kd), ei ole asjassepuutuvad, kuna hüvitise suurust ei ole vajalik tõendada põhjusel, et kohus ei tuvastanud kostjal hüvitise maksmise kohustust. Kostja tõendid: 31. jaanuari 2005 kiri (t.l.-28-29, I kd), hüvitist saavate töötajate nimekiri (t.l.-30, I kd), tõend hüvitise tasumise kohta (t.l.-31, I kd), jätab kohus tähelepanuta, kuna nende asjaolude osas vaidlus puudub; väljavõte haigusloost nr 060506861 (t.l.-140,168-169, I kd), väljavõte haigusloost nr 060708685 (t.l.-141-142,165-167, I kd), arstliku ekspertiisi otsus nr 269372 (t.l.175-177, I kd), arstliku ekspertiisi otsus (t.l.-178-179, I kd), arstliku ekspertiisi otsus nr 116529 (t.l.-180, I kd), sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-183-184, I kd) ei ole asjassepuutuva, kuna kohus ei tuvastanud kostjal hüvitise maksmise kohustust. Õiguslik arvamus (t.l.-45-48, I kd) on advokaadibüroo õiguslik põhjendus ja ei kajasta faktilisi asjaolusid ning seetõttu ei saa olla tõendiks. Hagi hind Hagi on esitatud kohtule 23. detsembril 2005. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Hageja on esitanud tuvastusnõude, mis on seotud varalise nõudega, ning varalise nõude kindla rahasumma 5611,86 euro saamiseks ja perioodilise rahalise hüvitise saamiseks tähtajatult. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2, p 5 ja p 8 kohaselt, hagihind määratakse vara hagis - hagetava vara väärtusega; tähtajatute või eluaegsete maksete hagis - kõigi maksete summaga kolme aasta eest; mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis - kõikide nõuete summaga. Sissenõutavaks muutunud hüvitise osas on nõude väärtus 5611,86 eurot. Perioodiliste ja tähtajatute maksete nõude väärtus on, arvestades hageja nimetatud igakuist kahju hüvitise suurust 997 krooni (63,72 eurot) ilma indekseerimiseta, kolme aasta maksete summa ehk 36 x 997 = 35 892 krooni (2293,92 eurot). Kõigi nõuete summa moodustab 5611,86 + 2293,92 = 7905,78 eurot. Hagihind moodustab 7905,78 eurot.