Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-11-44283

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-11-44283 Üle ja Tarmo Kruuspan`i tegelikuks eesmärgiks on Hageja varaliste õiguste teadlik kahjustamine Hageja osaluse määra (24,5%) vähendamise kaudu Kostja osakapitalis ja ühtlasi Hageja osaluse turuväärtuse olulise vähendamise kaudu. Sellest tulenevalt teatas Hageja juhatuse liige Andres Kulm 15.09.2011.a, et Hageja on 09.09.2011.a otsuse eelnõu nr 1 ja 2 vastu (lisa 4). Kostja esindaja teatas Hageja lepingulisele esindajale 16.09.2011.a e-kirja teel, et OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan esitasid oma poolthääled ning osanik Teemehe OÜ vastuhääled ning Kostja juhatus saadab hääletusprotokolli lähiajal (lisa 5). Seega on otsused põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise osas vastu võetud. Hageja lisab, et talle on arusaamatu, kas osakapitali suurendamine toimus uute osade väljalaskmise või olemasolevate nimiväärtuse suurendamise teel. Selles osas on otsuse eelnõu nr 2 vastuoluline. Hagi ese ja selle õiguslik põhjendus: Hageja on seisukohal, et osanike poolt vastuvõetud otsused on teadlikult suunatud Hageja osanikuõiguste alusetule piiramisele ja kahjustamisele. Hageja on veendunud, et osakapitali suurendamine ei vasta turutingimustele ning kahjustab Hagejat oluliselt olukorras, kus Hagejalt ei saa sellistel tingimustel eeldada või Hageja ei ole võimeline etteantud ajalise ja rahalise faktori koostoimes uut osa omandama. Hageja hinnangul on OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan`i soov kahjustada 15.09.2011 otsusega Hageja õigusi Hagejale kuuluva osaluse suuruse ning osaniku õiguste mahu vähendamise ning Hagejale kuuluva osaluse turuväärtuse vähendamise kaudu. Olukorras, kus OÜ-le Üle ja Tarmo Kruuspan`ile kuulub kokku 75,5% Kostja osakapitalist, on nimetatud eesmärk ka saavutatav. Kostja juhatuse poolt esitatud osakapitali suurendamise põhjused on selgelt otsitud ning näilikud. Vastavalt ÄS § 1771 lg-le 1 on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 1771 lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Hageja on seisukohal, et 15.09.2011.a vastuvõetud otsused on tühised, kuna need ei vasta headele kommetele. Hageja põhjendab nimetatud seisukohta alljärgnevaga. Otsus on suunatud Hagejale kuuluva osaluse suuruse ning osanikeõiguste mahu vähendamisele. Kapitaliosalussuhte (24,5%) säilitamiseks Kostja osakapitalis peaks Hageja oma uue osa märkima ja tasuma rahalise sissemaksena Kostja osakapitali täiendavalt 287 189 eurot. Hageja hinnangul on taolisel viisil ilma ülekurssi kasutamata Kostja osakapitali suurendamine põhjendamatu ning suunatud otseselt Hagejale kuuluva osaluse määra ning osanikeõiguste mahu. Kostja juhatus teatas Hagejale Kostja osakapitali antud mahus suurendamise kavatsusest ette 3 päeva. Hageja sai osanike otsuse eelnõu kätte 12.09.2011.a. Kostja juhatuse 09.09.2011.a e-kirjale ei olnud otsuse eelnõud lisatud ning see saadeti alles 11.09.2011.a ekirjaga. Hageja poolt 12.09.2011.a kättesaadud Kostja osakapitali suurendamise eelnõust nähtusid Hageja jaoks esmakordselt nii summad, mille võrra osakapitali plaanitakse suurendada kui ka tähtajad, milliseks tuleb teatada seisukohast suurendamise otsuse osas, teatada suurenemises osalemisest ning ka suurendatava osa eest tasumise tähtaeg. Kuna Hagejal ei olnud võimalik Kostja poolt osa märkimiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul (7 päeva arvates osanike otsuse eelnõu kättesaamisest ja 3 päeva arvates osanike otsuse vastuvõtmisest teadasaamisest) jõuda veendumuseni, et osa eest tasumiseks antud tähtajaks on Hagejal võimalik tagada 287 189 euro suuruse sissemakse tegemiseks rahaline

2-11-44283 kate, siis jättis Hageja oma uue osa tähtaegselt (19.09.2011.a kell 14.00) märkimata. Sellega tekkis teistel osanikel ÄS § 193 lg 2 alusel õigus võrdeliselt oma osaga omandada Hageja uus osa. Arvestades eelkirjeldatud ebamõistlikult lühikesi kapitali suurendamise otsusest ja selle ulatusest etteteatamise tähtaegasid ning osakapitali suurendamise ulatust, saab eeltoodust järeldada, et kapitali suurendamise tingimused olid Kostja poolt teadlikult määratud selliselt, et Hageja osalemine kapitali suurendamises oleks kas välistatud või vähetõenäoline. Hageja hinnangul on kõnealuse osakapitali suurendamisega OÜ-l Üle ja Tarmo Kruuspan`il eesmärk kahjustada Kostja varalisi õigusi ja saavutada sellise kapitali suurendamise läbi varalisi eeliseid Kostja arvel. Hageja veendumus on tekkinud muu hulgas alljärgnevate asjaolude tõttu. Arvates 29.09.2008.a ei kuulu Hageja seadusjärgne esindaja enam Kostja juhtorgani koosseisu (lisa nr 3). Kostja enamusosanik OÜ Üle üritas 25.09.2008.a tehtud ostueesõiguse teostamise avaldusega saada ebaseaduslikult Hagejale kuuluva Osa, mille bilansiline väärtus oli ca 6 000 000 krooni ja turuväärtus ca 12 000 000 krooni, omanikuks 490 000 krooni eest. Eeltoodu on tõendatud 13.06.2011.a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2011.a otsusega tsiviilasjas asjas nr 2-08-79428 (lisa nr 2). OÜ Üle eelnimetetud katse ülisoodsalt Hagejale kuulub osa omandada ebaõnnestus. Pärast Hageja seadusjärgse esindaja A. Kulm`i tagasikutsumist Kostja nõukogust muutis Kostja osanike koosolek (ilma Hageja esindajat sellele nõuetekohaselt kutsumata) oma 11.02.2009.a protokollilise otsusega ebaseaduslikult oma varasemat (so 06.05.2008.a) tehtud otsust osanikele dividendide maksmise kohta summas 5 000 000 krooni. Hageja on Kostja osanike sellekohase otsuse vaidlustanud Pärnu Maakohtule 07.05.2009.a esitatud hagiavalduses, nimetatud tsiviilasi nr 2-09-20669 võeti menetlusse Pärnu Maakohtu 03.07.2009.a määrusega (lisa nr 6). Mainitud tsiviilasjas ei ole kohus otsust veel teinud. Kostja on korduvalt keeldunud Kostja tegevust puudutavate dokumentide esitamisest Hagejale tutvumiseks. Hageja on eeltoodust tulenevalt esitanud 26.01.2009.a ka sellest tulenevalt hagita menetluses avalduse Pärnu Maakohtule, nimetatud tsiviilasi nr 2-09-2972 võeti Pärnu Maakohtu menetlusse 16.02.2009.a määrusega (lisa nr 7). Tsiviilasjas ei ole kohus otsust veel teinud. Kostja 2010 majandusaasta aruande kohaselt oli Kostja eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2009.a seisuga ca 29 000 000 krooni ja 31.12.2010.a seisuga ca 34 000 000 krooni (lisa nr 8). Vaatamata sellele ei ole Kostja enamusosanik otsustanud osanike vahel dividendide jaotamist. Hageja lisab, et Kostja on oma enamusosanikule OÜ-le Üle ülekandnud 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot) finantsinvesteeringute teostamiseks (lisa nr 9). Seega on OÜ-l Üle võimalik sisuliselt kasutada Kostjalt saadud rahalisi vahendeid Kostja kapitali suurendamise läbiviimiseks, milline võimalus Hagejal aga puudub. Hageja märgib ka, et Kostja juhatuse poolt 16.09.2011.a koostatud Kostja osanike otsuse eelnõu (lisa nr 10) kohaselt kavatsetakse nõukogu liikmete väidetavad tasud suunata Tarmo Kruuspan`i 100%-lise kontrolli all olevasse äriühingusse OÜ Deltacoop, milles Tarmo Kruuspan on juhatuse liige ja läbi Kruuli Trükikoja AS-i ka 100%-list osa kontrolliv osanik (lisad nr 11 ja 12). Eeltoodust tuleneb, et vaatamata Kostja headele majandusnäitajatele, on osanike OÜ Üle ning Tarmo Kruuspan`i eesmärgiks välistada Kostja kasumi jaotamine osanike vahel praegu eksisteerivate osalusproportsioonide alusel, mis annab Hagejale õiguse väljamaksmisele kuuluvast kasumist 24,5% suurusele osale. Sellest tulenevalt soovivad OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan muuta kapitaliosalussuhteid selliselt, et Hageja osalus väheneks maksimaalselt. Nimetatud eesmärki üritatakse saavutada 15.09.2011.a vastuvõetud Kostja osakapitali suurendamise otsuse kaudu.

2-11-44283 OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan`i järjepidev tegevus on suunatud oma osaluse suurendamisele Kostjas ja Hageja osaluse vähendamisele. OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan`i lõppeesmärgiks on tõenäoliselt Hageja osaluse muutumine väärtuseks ja omandada Kostja majandustegevuse üle kontroll Hageja minimaalseosalusega või osaluseta. Sellest tulenevalt on Hageja veendunud, et OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan on soovinud õigusvastaselt omandada Hageja arvel eelist. 15.09.2011.a osanike otsuse kohaselt on otsustatud suurendada Kostja osakapitali uute osade väljalaskmise teel. Nimetatud kapitali suurendamise otsuse realiseerimise järgselt suureneks Kostja osakapital seniselt 127 800 eurolt 1 172 200 euro võrra 1 300 000 euroni ehk 9,17 korda. Hageja võimatusel osaleda Kostja osakapitali suurendamises seoses ebamõistlikult lühikeste etteteatamistähtaegade ning sellest tulenevalt vajaliku finantseerimisvõimaluste puudumise tõttu omandavad OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan oma ÄS § 193 lg-st 2 tulenevat õigust märkida Hageja osa. Kostja osakapitali sellise suurendamise järgselt jääks Hageja osaluse suuruseks Kostja osakapitalis 2,4% senise 24,5% asemel. Lisaks Hagejal õiguse vähenemisele jaotatavale dividendile kaotaks Hageja nimetatud juhul muuhulgas kõik õigused, mis kuuluvad seaduse kohaselt vähemalt 10% suurust osa osakapitalis omavale osanikule, nt õiguse nõuda Kostja juhatuselt osanike koosoleku kokkukutsumist, osanike koosoleku päevakorda küsimuste võtmist, erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Lisaks ebamõistlikule ajalisele faktorile viitab OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan`i soovile Hageja õigusi kahjustada ka asjaolu, et Kostja osakapitali suurendamise põhjendused on üldsõnalised ja otsitud (ei põhine konkreetsetel arvutustel ega äriplaanil, täpsustamata on, kellelt soovitakse asfalditootmisettevõtet omandada, milline on selle konkreetne müügipakkumine ja tingimused), läbi on kaalumata ja analüüsimata Kostja võimaliku tegevuse laiendamise soovi korral muud tehingu finantseerimise abinõud. Kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks on Kostja laienemise finantseerimine vajalik üksnes 100%-lise omafinantseerimise teel. Kostja juhatuse poolt Kostja osakapitali suurendamise otsuse eelnõu punktile 2 lisatud Kostja juhatuse selgituste kohaselt on juhatus väidetavalt kahel varasemal osanike koosolekul selgitanud ja arutanud vajadust tegevust otsustavalt laiendada. Sellest lähtuvalt olevat tehtud tööd konkreetses suundades s.h. peetud läbirääkimisi asfalditootmisettevõtte omandamiseks esialgse hinnaga 2 000 000 eurot. Kostjal olevat 01.08.2011.a seisuga vabu vahendeid 1 044 000 eurot. Arvestades vajadust säilitada ka piisavad käibevahendid, olevat asfalditootmise omandamiseks vajalik lisaks investeerida ca 1 000 000 eurot. Kostja nõukogu olevat otsustanud toetada asfalditehase omandamist omafinantseerimise alusel ning tegi juhatusele ülesandeks valmistada ette osakapitali suurendamise otsuse eelnõu osakapitali suurendamiseks 1 300 000 euroni uute osade väljalaskmise teel ilma ülekursita ning esitada see osanikele vastuvõtmiseks. Tegevuse uuendamise ja laiendamise kavadega saavat edasi minna kui on selge, et osanikud on valmis seda finantseerima. Hageja hinnangul on ilmselge, et mainitud põhjendus on otsitud ja ei vasta kirjeldatud majanduslikele kaalutlustele. Hageja peab vajalikuks esmalt märkida, et Kostja juhatus ei rääkinud ühelgi varasemal koosolekul kavatsustest teostada tegevuse laiendamist Kostja osakapitali enam kui 9 kordse suurendamise teel, rääkimata konkreetsete osakapitali kavandatavate suurendamise numbrite avaldamisest Kostjale. Tuleb märkida, et igal juhul on Kostja varalist seisu ja finantsvõimekust arvestades majanduslikult põhjendamatu mistahes vara (sh asfalditootmisettevõtte) omandamine 100%-lise omafinantseeringu kaudu. Eeltoodut ilmestab Hageja poolt 16.09.2011.a Pohjola Finance Estonia AS (registrikood 11164733) käest saadud esialgne pakkumine vara finantseerimiseks liisingu kaudu (lisa nr 13), mis tõendab muuhulgas, et Kostjal on võimalik saada finantseeringut uue ettevõtte omandamiseks ka muul viisil ning osakapitali suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamine käesoleva hagi

2-11-44283 rahuldamise käigus ei saa olema takistuseks Kostja poolt plaanitud investeeringute elluviimisel. Lisaks ei nähtu osakapitali suurendamise otsusest kui suur on kapitali suurendamise täpne vajadus, milline saab olema tehingu maht ning esitamata on asjakohased põhjendused valitud finantseerimisskeemi valiku ja tehingu hilisema mõju kohta Kostja kapitalinäitajatele. Ka eeltoodud asjaolud viitavad üheselt sellele, et osakapitali suurendamise otsuse keskseks eesmärgiks on Kostja varaliste huvide kahjustamine. Otsus on suunatud Hagejale kuuluva osa väärtuse mitmekordsele vähendamisele: Äriregistrisse osakapitali suurendamise kohta kande tegemisega väheneks Hagejale kuuluva osaluse väärtus mitmekordselt. Hageja on palunud mitmel eksperdil hinnata Hageja Osa väärtust. Kostja 2009 ja 2010 majandusaasta aruannete alusel poolt koostatud eksperdi Peeter Mõrd hinnangu kohaselt on Kostja omakapitali (ettevõtte) turuväärtus 31.12.2010.a seisuga ca 59 000 000 krooni ehk 3 770 787,26 eurot (lisa nr 14). Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Oliver Lukason koostas 2009.a ekspertarvamuse Kostja omakapitali turuväärtuse hindamise kohta (lisa nr 15). Selle kohaselt oli Kostja ettevõtte väärtuseks ca 54 600 000 krooni ehk 3 489 576,01 eurot ning Hagejale kuuluva osaluse turuväärtuseks 14 477 785 krooni ehk 925 299,11 eurot. Hageja tellis 15.09.2011.a Rimess OÜ-lt (registrikood 10384467) arvamuse Kostja osakapitali suurendamise mõjust Hageja osa väärtusele (lisa nr 16). Rimess OÜ hinnangul on Hageja Osa bilansiline väärtus enne osakapitali suurendamist 31.12.2010.a bilansi alusel 569 627,89 eurot. Rimess OÜ arvamusel Hageja Osa täpse turuväärtuse väljaselgitamiseks enne osakapitali suurendamist oleks tarvilik teostada Kostja turuväärtuse hindamine, kuid turuväärtus on eelduste kohaselt suurem kui bilansiline väärtus. Pärast osakapitali suurendamist saab Hageja Osa bilansiline väärtus olema 84 231,69 eurot, juhul kui Hageja ei osale osakapitali suurendamises ning teised osanikud kasutavad seadusjärgset õigust märkida ka Hageja osa. Kostja osakapitali sellise suurendamise tulemusena Hageja Osa bilansiline väärtus väheneb seega kokku 485 396,20 euro võrra, mis on käsitletav Hagejale tekitatava kahju miinimumsummana. Riigikohus on oma 21.12.2004.a lahendi punktis 33 tsiviilasjas nr 3-2-1-145- 04 asunud seisukohale, et aktsiaseltsi raamatupidamisliku väärtuse jagamisel aktsiate vahel tuleb saadud aktsiate väärtust lugeda minimaalseks, mille alusel hüvitis aktsiate eest arvestada. Rimess OÜ kinnitab, et summaline efekt oleks turuväärtusele proportsionaalselt samasugune nagu bilansilise väärtuse puhul ehk mõlemad vähenevad ca 82,5% osakapitali suurendamise järgselt. Seega kaotab Hagejale kuuluv osa Kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt enam kui 4/5 oma praegusest turuväärtusest (ehk 82,5%) ning Hagejale kuuluva osa turuväärtus saab olema osakapitali kirjeldatud viisil suurendamise (registrikande tegemise) järgselt väiksem kui 1/5 praegusest väärtusest. Omistatud uute osade väljalaskehind on 1 172 200 eurot ning uued osad saavad moodustama suurendamisjärgsest osakapitalist (90,17%). Eeltoodust tuleneb, et 9,83% -i ehk praeguse osakapitali väärtus on 9,83/ 90,17 uute osade väljalaske hinnast ehk ca 127 800 eurot. Kui seda võrrelda Kostja varade praeguse bilansilise väärtusega 2 325 011,8 eurot, siis on ilmselge, et emissioon ei vasta turutingimustele ja ei ole õiglane vähemusosaniku suhtes, kes ei ole ebapiisava ettevalmistusaja ning sellest tulenevate vajalike vabade rahaliste vahendite tõttu võimeline osalema emissioonis. Sellest järeldub, et summa 1 172 200 euro kaasamiseks Kostja osakapitali pidanuks väljalastav osa andma oluliselt väiksema osaluse osakapitalist kui otsuse järgi tekkiv 90,17% ehk teisisõnu emissioon pidanuks olema tehtud suure (minimaalselt 17,19 kordse) ülekursiga, mis taganuks Hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise ka Kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Eelnimetatud

2-11-44283 minimaalne ülekurss on leitud OÜ Rimess arvamusest nähtuva Hagejale praegu kuuluva osa nimiväärtuse (31311.- eorot) suhtes selle osa praegusesse bilansilisse nimiväärtusesse (569 627,89), mis on 18,19 kordne. Seega tagamaks Hagejale kuuluva osa turuväärtuse säilimine Kostja osakapitali suurendamise järgselt, milles Hageja ei osale, peab Kostja osakapitali suurendama 17,19 kordse ülekursiga (sõltumata sissemakstava summa suurusest). Üksnes eeltoodu tagaks Hagejale kuuluva osa praeguse bilansilise väärtuse säilimise. Õiguslik põhjendus: Eeltoodust tuleneb selgelt, et Kostja osanike 15.09.2011.a vastuvõetud otsused on otseselt suunatud Hageja õiguste kahjustamisele. Sellest tulenevalt on otsused tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel nende vastuolu tõttu heade kommetega. Tühisuse alus on sätestatud ka TsÜS § 38 lg-s

2-11-44283 Hageja hinnangul on TsÜS § 38 lg 1 ja ÄS § 178 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks hea usu põhimõtte, Hageja õigustatud huvidega arvestamise kohustuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mille järgimise kohustus on sätestatud TsÜS §-s 32. Hageja on veendunud, et OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan ei tegutse hääleõiguse teostamisel Kostja huvides, vaid enese isiklikes huvides. Juriidilise isiku liikmetel on kohustus arvestada üksteise õigustatud huvidega, mis on korrelatsioonis liikmete mõjuga juriidilisele isikule. Mida suurem ja tugevam on liikme võimalik mõju juriidilisele isikule, seda rohkem on liige kohustatud arvestama teiste liikmete õigustatud huvidega. Taoline tahtlik Hageja õiguste rikkumine, Kostja huvides mitte tegutsemine ja enda isikliku huvidest lähtuv tegevus, on TsÜS § 32 vastane. Samuti on otsused kehtetuks tunnistatavad TsÜS § 38 lg 1 lause 2 alusel, kuna Kostja enamusosanik OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan kasutasid otsuste poolt hääletamisel oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid Hageja kahjuks ja otsused võimaldavad seda eesmärki saavutada. ÄS § 178 lg 1 teise lause kohaselt on osanike otsuse vaidlustamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 174 lg 2 kohaselt on § 173 lg-s 2 sätestatud korras tehtud otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastavalt ÄS § 175 lg-le 1 on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. ÄS § 175 lgst 2 tulenevalt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Hagejale teadaolevalt ei ole äriregister põhikirja muutmise kannet teinud. Eeltoodust tulenevalt on tähtaegselt esitatud käesolevas hagiavalduses alternatiivnõue tunnistada otsus nr 2 kehtetuks. Kuna 15.09.2011.a vastuvõetud otsuse nr 1 vastuvõtmine oli tingitud otsusest nr 2, siis on ka otsus nr 1 kehtetuks tunnistatav samadel alustel. Eeltoodust tulenevalt Hageja palub:

KOSTJA VASTUVÄITED

2-11-44283 ja vaidlustab ühel ja samal alusel nad mõlemad, siis mõlemaid edaspidi nimetatud Otsus) ei ole vastuolus heade kommetega, seega on nad kehtivad. Osakapitali suurendamine oli vajalik kostja majandustegevuse laiendamise finantseerimiseks ning selle eesmärgiks ei olnud hageja osaluse või selle väärtuse vähendamine. Seetõttu ei saa Otsus olla vastuolus heade kommetega ega heas usu põhimõttega. Osakapitali suurendamise otsustamine on ÄS § 168 lg 1 p 2 ja § 192 kohaselt osanike pädevuses, otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekuta on vajalik, et otsuse poolt oleks vähemalt 2/3 osanike häältest. Need tingimused on Otsuse puhul täidetud. Otsus ei ole vastuolus heade kommetega ega tühine, kuna selle tingimuste kohaselt on kõigile kostja osanikele antud ühetaoline võimalus omandada uued väljalastavad osad proportsionaalselt nende seniste osade suurustele. Osanikel ei ole kohustust osakapitali suurendamisel osaleda, kuid ÄS § 193 lg 3 annab sel juhul teistele osanikele õiguse uued osad omandada. Osakapitali suurendamise otsuse poolt hääletamisel ei olnud teistel kostja osanikel võimalik teada, kas hageja soovib uusi osasid omandada või mitte. Seetõttu ei saa ka Otsuse poolt hääletamist lugeda hääleõiguse kasutamist selleks, et omandada hageja kahjuks enesele eeliseid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Otsuse puhul nii TsÜS §-s 38 lg 2 ja ÄS §-s 1771 lg 1 sätestatud tühisuse kui ka TsÜS §-st 32, 38 lg 1 ja 178 lg 1 tulenevad kehtetuks tunnistamise alused. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses selgitab hageja Lääne Teed OÜ osalusstruktuuri. Kostja peab hageja tegevuse motiivide selgitamiseks vajalikuks anda ülevaade ka Lääne Teed OÜ praeguse osanikeringi kujunemisest: Kostja osanikeringi kuulusid algselt OÜ Üle, T. Kruuspan ja hageja esindajana tegutsev Andres Kulm (osaluste suurus on tänaseni sama). OÜ Üle, T. Kruuspan ja A. Kulm sõlmisid osanike kokkulepe, milles m.h. leppisid kokku ka osade võõrandamises kaasosanikele osa raamatupidamisliku hinnaga juhuks, kui mõni osanike hulgast soovib ühisest äritegevusest väljuda (vt Lisa 1); 2.1.2. 2008. aastal toimus A. Kulm’i abielu lahutusprotsess. Ühisvara jagamise menetluses tegi A. Kulm teistele osanikele ettepaneku, et need aitaksid tal ennast varatuks muuta, et mitte jätta ühisvara hulka kuuluvat vara abikaasale. Kaasosanikud keeldusid sellest ettepanekust. Seepärast soovis A. Kulm ühisest äritegevusest väljuda ning 30.08.2008. a. pakkuski ta oma osa teistele osanikele müüa hinnaga 490 000 krooni (vt Lisa 2), kuid võttis pakkumise hiljem tagasi, et saada osa eest kõrgemat hinda. Selle eesmärgi saavutamiseks võõrandas A. Kulm oma osa mitterahalise sissemaksena osakapitali OÜ-le A+Põhivara (mille ainuosanik ja juhataja oli ja on A. Kulm ise), millega soovis välistada kaasosanike ostueesõiguse teostamise võimaluse. OÜ A+Põhivara võõrandas osa edasi hagejale Teemehe OÜ, kelle ainuosanik ja juhataja oli ja on samuti A. Kulm.1 Sisuliselt tegi A. Kulm need tehingud iseendaga. Eeltoodud tehingute tegelikuks eesmärgiks oli A. Kulmu soov välistada kaasosanike ostueesõigus ja saavutada mõnelt kolmandalt isikult või teistelt Lääne Teed OÜ osanikelt osanike vahelises lepingus sätestatud hinnast kõrgem ostuhind. Kaasosanik OÜ Üle soovis kasutada ostueesõigust selleks, et vältida osa sattumist kolmanda isiku (konkurendi) kätte ning lähtus A. Kulmi soovist osa võõrandada. Seejuures juhindus OÜ Üle osanike vahelisest lepingust ja pakkus A. Kulmile tema osa eest raamatupidamisliku hinna 5 miljonit krooni (Lisa 3), millega A. Kulm lepingut rikkudes ei nõustunud. Esitatud asjaolusid soovib kostja tõendada tunnistaja ütlustega. Tänaseks on A. Kulm asunud sisuliselt tegutsema kostjaga konkureeriva ettevõtjana. A. Kulm on OÜ Roadler enamusosanikuks (vt Lisa 4 – OÜ Roadler üld-ja isikuandmed, samuti Lisa 5 – OÜ Roadler koduleht, vt ka www.roadler.ee), mille tegevusaladeks on teedeehitus ja sellega seonduvad tegevused. Tegemist on kostja otsese konkurendiga. Kostjal on alust pidada hageja tegevuse eesmärgiks takistada kostja tegevust igal võimalikul moel, s.h. osanikuõiguste ja

2-11-44283 menetlusõiguste pahauskse teostamise teel. Hageja ei ole osanikuna kostjale lojaalne, vaid on huvitatud omaenese poolt kontrollitud konkureeriva ettevõtja tegevuse soodustamisest. Hageja tegevuse motiivid selguvad eriti ilmekalt, kui võtta arvesse, et teehoolde teenuste turul toimuvad hetkel olulised ümberkorraldused, mis arvatavasti mõjutavad oluliselt kostja majandustegevust juba lähitulevikus (vt allpool). Kostja ja Maanteeamet on sõlmitud teehoolde lepingu tähtajaga 2008 – 2016 (vt Lisa 6). Teehoolde lepingu täitmine moodustab käesoleval ajal põhilise osa kostja majandustegevusest ja kostja ettevõtte väärtusest. Teehoolde leping mis näeb m.h. ette: järgmiste aastate teehoolde maksumuse määramist Statistikaameti poolt maanteede hoolde ja remondi hinnaindeksi alusel ning Maanteeameti õiguse leping igal ajal kolmekuulise etteteatamisega lõpetada ilma, et selle eest tuleks tasuda kostjale leppetrahvi ega hüvitada saamata jäänud teenustasu. Riigil on kavatsus ühendada talle kuuluvad teehooldusettevõtjad (vt Lisa 7), kuna riigi arvates on senine teehoolde teenuste alane konkurentsisituatsioon „tekitanud olukorra, kus riik on seniste Maanteeameti sõlmitud lepingute iga-aastaste tööde mahtude läbirääkimisel ning vajaduste muutumisel lubamatult nõrgas positsioonis.“ (vt seletuskiri). Kostjal on hetkel käimas Maanteeametiga läbirääkimised teehoolduslepingu järgse hinna üle, kus kostja nõuab kehtivale lepingu alusel hinna kindlaksmääramist maanteede hoolde ja remondi hinnaindeksi alusel, kuid Maanteeamet sellega ei nõustu (vt Lisa 8 – läbirääkimiste protokollid). Riigi „nõrk positsioon“ tähendab seda, et Maanteeamet ei soovi lepingut täita, vaid rakendada teehoolde hinna kujundamisel erinevalt kostjaga sõlmitud hooldelepingus sätestatust (vt ülal p. 2.4.1) ehitushinnaindeksit, mis oleks tellijale soodsam, kuid mis muudaks hooldelepingu täitmise kostjale kahjumlikuks. Samal ajal on riik oluliselt karmistanud tee seisundinõudeid, mis muudavad teehoolduse hindu erinevatel hinnangutel 50-100% kallimaks ning kostja teehoolde lepingu senises mahus täitmise ainuüksi seetõttu kahjumlikuks (majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2005. a. määruse nr 45 § 27 lg 4 ning lisa 8, muudatused jõustuvad alates 01.11.2011). Ülalkirjeldatud olukorras saavutab riik teehoolde-ettevõtjate ühendamisega kaks eesmärki – esiteks tekib teehooldusettevõtja, kellel on võimekus täita piirkondlikke teehooldushankeid ning kellele on riigihangete seaduse § 141 sätestatud sisetehingu kaudu võimalik anda teehoolde hanked ilma konkursita ning teiseks – riigil tekib sisuline majanduslik alternatiiv kostjaga sõlmitud teehoolde leping lõpetada, kui kostja ei nõustu Maanteeameti poolt soovitud muudatustega hinna määramise alustes. Kostja jaoks tähendab see vajadust kujundada oma senine majandustegevus ümber ja jätkata kas teeehituse valdkonnas tegutseva allhankijana (konkureerides teiste hulgas ka hagejaga seotud OÜ-ga Roadler), vahetada tegutsemisvaldkonda ja alustada tegutsemist uutel tegevusaladel või majandustegevus lõpetada. Ülaltoodud asjaoludest ilmneb, et hageja väited selle kohta, nagu oleks Otsuse ainsaks eesmärgiks hageja osa turuväärtuse vähendamine ja tema varaliste õiguste teadlik kahjustamine (hagi p. 1.4), on teadvalt ebaõiged. Kostja eesmärgiks osakapitali suurendamisel on hankida lisavahendeid oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Konkreetsemalt kavandab kostja hankida asfalditootmisettevõtte, et alustada kostja jaoks uue teenuse pakkumisega tee-ehituse valdkonnas. Arvestades ülalkirjeldatud turusituatsiooni muudatusi ning kostja väheperspektiivikat väljavaadet jätkata tegevust senise äriplaani järgi, on osakapitali suurendamine uude tegevussuunda investeerimiseks majanduslikult põhjendatud. Tegevuse laiendamise vajadust ja investeeringuteks osakapitali suurendamise kavast on hagejat ka informeeritud 30.06. 2011. a. ja 08.09.2011. a. osanike koosolekutel, kus hageja isiklikult osales. Lisaks on hagejal olnud kogu aeg võimalus küsida kostjalt lisainformatsiooni osakapital suurendamise tingimuste kohta, kuid seda pole hageja teinud; Hageja huvides on igati saavutada olukord, kus tema kontrollitav ettevõtja saavutab kostja ees konkurentsieelise või kostja lõpetab tegevuse. Hageja huvides on saavutada kostja

2-11-44283 likvideerimine ja väljamaksete tegemine osanikele enne, kui realiseeruvad teehooldetööde turu ümberkorraldusega seonduvad äririskid ning kostja varaline seis halveneb. Selliselt tegutseb hageja ainuosanik ja juhatuse liige A. Kulm nii formaalselt kui ka faktiliselt huvide konflikti situatsioonis, sest enamusosanikuna OÜ-s Roadler eelistab ta viimase huve OÜ Lääne Teed huvidele, kus ta on oma kontrollitava Teemehe OÜ kaudu vähemusosanik. Kostja osakapitali suurendamine osanikelt kapitali kaasamise teel on eeltoodu valguses loomulikult hageja huvide vastane, sest see annaks kostjale võimaluse oma äritegevust jätkata ja laiendada ning kindlustada oma positsioon teedeehituse turul. Otsuse vaidlustamise ja sissemaksete tegemata jätmisega kostja osanike poolt on hageja kostja tegevuse takistamise eesmärgi praeguseks juba saavutanud. Kostja leiab, et heade kommetega vastuolus on hageja järjekindel tegutsemine kostja majandustegevuse takistamisel ning kõlvatu konkurentsi osutamisel, mitte kostja osakapitali suurendamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged hageja väited, nagu oleks osakapitali suurendamise tingimused teadlikult määratud sellised, mis välistasid hagejal osakapitali suurendamises osaleda. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Hagile lisana 3 lisatud hageja seisukohast Otsuse eelnõule ilmneb, et hageja pidas Otsuses esitatud tähtaegu ebamõistlikeks. Kostja esindaja pöördus hageja poole palvega täpsustada hageja ettepanekut talle sobiva osakapitali sissemakse tähtaja osas, mille peale hageja soovis pikendada Otsuse p. 2.5 toodud osa omandamise soovist teatamise tähtaega 10 päeva võrra, kuid mitte osa eest sissemakse tasumise tähtaega (vt. Lisa 9), Otsuse p. 2.6 sõnastuse kohaselt on aga juhul, kui hageja oleks teatanud soovist talle Otsuse alusel väljalastud uus osa omandada, määrav hoopis tähtaegse sissemakse tegemine. Kostja ei soovinud osanikelt kinnitust, tõendeid ega tagatisi selle kohta, et osanikel on sissemakse tegemiseks vajalik raha olemas; Hageja ei teatanud tähtaegselt oma soovist talle Otsuse alusel väljalastavat osa omandada, kuigi tal selleks arvatavasti huvi oli – 19.09.2011. a. saatis hageja kostjale e-kirja teemal „Kella kahene mõte“ (Lisa 10), milles väljendab oma huvi mõistlike projektide vastu. Samas oli hageja selleks ajaks juba otsustanud pöörduda Otsuse vaidlustamiseks hagiga kohtusse, selle asemel, et võtta kontakti kostjaga; Otsuse tingimused on võrdsed kõigi kostja osanike jaoks, kostja ei ole teadlik osanike rahaliste vahendite ulatusest ega võimalusest neid käsutada. Ilma rahalist sissemakset tegemata osakapitali suurendamist äriregistrisse kanda ei saa. Küll aga oli osanikel võimalus pärida kostjalt eelnevalt alates vähemalt 30.06.2011. a. osanike koosoleku toimumisest kavandatava osakapitali suurendamise asjaolusid ning kavandada oma rahalisi vahendeid vastavalt. Hagejal on hagetava otsuse alusel väljalastavate uute osade omandamise võimalused vähemalt samasugused nagu hagejaga võrdset osa omaval füüsilisest isikust osanikul Tarmo Kruuspanil, s.h. ka näiteks võimalused taotleda sissemakse tegemiseks laenu (ainuüksi hagejale kuuluva osa kui võimaliku laenutagatise minimaalne turuväärtus on hagiavalduse kohaselt hinnatud 569 627,89 eurole, s.o. 2 korda suurem uue osa eest tehtava sissemakse summast). Hageja põhjendab oma veendumust, et kostja teised osanikud soovivad omandada osakapitali suurendamise läbi varalisi eeliseid hageja arvel ka hageja enese poolt kostja vastu algatatud kohtuasjadega (hagi p. 2.1). Viidatud kohtuasjad selliseks veendumuseks siiski alust ei anna, kuna Pärnu Maakohtu tsiviilasja nr 2-09-20669 esemeks on hageja nõue kostja osanike 11.02.2009. a. osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks kahel motiivil: esiteks otsuse tegemise korra rikkumise tõttu ja teiseks seetõttu, et hageja nõusolekuta muudeti varasemat otsust dividendide maksmiseks 5 000 000 krooni ulatuses (s.o. dividende maksti 2 000 000 krooni ulatuses). Kostja on vaielnud hagile vastu m.h. motiivil, et väidetavat varasemat osanike otsust ei ole olemas (hageja poolt kohtule esitatud

2-11-44283 vastav dokument on võltsitud, sellel on üksnes A. Kulmi allkiri), samuti on kostja osanikud vaidlustatava otsuse üle kinnitanud; Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-2972 (hagi p. 2.1.3) on hageja esitanud dokumentidega tutvumise nõude äriseadustiku (ÄS § 166) alusel, kuid peale 2009. a. alanud kohtumenetluse uuendamist on hageja oma nõuet augustis 2011. a. oluliselt muutnud, nõudes dokumente ja infot, mis hageja kui kostja konkurendiga seotud isikule teatavaks saamisel kahjustavad oluliselt kostja kui osaühingu huve ÄS § 166 lg 2 mõistes. Eeltoodud põhjustel vaidleb kostja ka sellele nõudele vastu. Hagi p. 2.1.4 viitab hageja sellele, et kostja osanike soovimatus otsustada dividendide väljamaksmist tõendab samuti, et osakapitali suurendamise tegelikuks eesmärgiks olevat vähendada hageja osalust. Selline avaldus on küüniline. Esiteks ei ole hageja ise avaldanud soovi dividendide jagamist otsustada, vaid otse vastupidi, on seda kõigiti takistanud, vaidlustanud dividendide jagamise eelduseks olevad majandusaasta aruannete kinnitamise otsused. Teiseks tuleneb dividendide jagamata jätmine vajadusest kasutada kostja vabu vahendeid tegevuse laiendamise finantseerimiseks ja kostja tegevuse jätkamiseks. Hageja väited OÜ Üle võimaluste kohta kasutada kostja osakapitali sissemakseks kostjalt finantsinvesteeringutena saadud 10 miljoni krooni suurust summat (hagi p. 2.1.5) on väär. Tegemist kostjale kuuluvate väärtpaberitega (investeerimisfondide osakud), mida ekslikult kajastati kostja bilansis nõudena OÜ Üle vastu. Seda küsimust selgitas hagejale kostja audiitor osanike 08.09.2011. a. koosolekul. Käesolevaks ajaks on vastav bilansikirje ilma sisu muutmata korrigeeritud. Ka hagi p. 2.1.6 mainitud asjaolud kostja osanike otsus nõukogu liikmete tasude kohta on ebaõiged ja ei puutu asja. Hagi lisana 10 toodud kostja osanike otsuse eelnõu p. 1 sätestab sõnaselgelt, et kostja nõukogu liikmetele tasu ei maksta. Kostja osanikud on otsuse eelnõu alusel andnud juhatusele nõusoleku sõlmida OÜ-ga Deltacoop tasulise juhtimisteenuse osutamise leping. Kostja tegevusvaldkonnas toimuvat arvestades ja vastava ressursi puudumisel tuleb juhtimisteenuse siseostmist pidada mõistlikuks. Kostja ei nõustu hagi p. 2.2 esitatud käsitlusega selle kohta, et kostja teiste osanike lõppeesmärgiks on muuta hageja osalus väärtusetuks ja omandada kostja majandustegevuse üle kontroll hageja minimaalse osalusega või osaluseta. Esiteks on kostja teised osanikud eelkõige huvitatud kostja kasumliku majandustegevuse jätkamisest ja on nõus selleks omalt poolt panustama lisainvesteeringutega osakapitali. Teiseks kuulub kostja teistele osanikele juba käesoleval ajal kokku 75,5% kostja osakapitalile vastavatest osadest ja nendega määratud häälte arvust, millest piisab kostja majandustegevuse kontrollimiseks täielikult. Seetõttu ei vaja kostja teised osanikud täiendavat eelist hageja osaluse vähendamise näol. Kolmandaks on kostja teised osanikud andnud hagejale Otsusega võimaluse panustada proportsionaalselt võrdsetel alustel kostja tegevuse laiendamisse. Ülaltoodud asjaolust nähtuvalt ei soovi hageja kostja tegevusse panustada, sest ta on huvitatud kostja konkurendi OÜ Roadler arendamisest. Kostja arvates ei ole asjassepuutuvad hageja väited selle kohta, et osakapitali väidetavalt hageja vastu suunatud „tegelikku“ eesmärki tõendab osakapitali suurendamisega seotud äriplaani ja täpsemate andmete esitamata jätmine (hagi p. 2.4). Esiteks ei pea kostja kuni pooltevahelise vaidluse lõppemiseni võimalikuks esitada oma äriplaane ja andmeid kavandatavate tehingute kohta hagejale kui konkureeriva ettevõtjaga seotud isikule, kes lisaks on valinud aktiivselt vaenuliku vähemusosaniku rolli. Teiseks on osanikel õigus ebakindlas valdkonnas tegutsevat ettevõtjat finantseerida osakapitali tehtavate sissemaksete teel vaatamata välise (kolmandatelt isikutelt) finantseeringu saadavusele. Eeltoodud põhjustel ei ole Otsus vastuolus heade kommetega, isegi kui Otsuse vastu hääletanud osanik lisakapitali kaasamise tingimustega ei nõustu. Kostja märgib samuti, et hagile lisatud Pohjola Finance Estonia AS pakkumine on indikatiivne (finantseerimise ja selle tingimused otsustaks krediidikomitee) ega tõenda välise finantseerimise saadavust kostjale vajalikus ulatuses.

2-11-44283 Hagi p. 2.6 viitab hageja sellele, et Otsuse alusel kostja osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisega väheneks hagejale kuuluva osaluse väärtus mitmekordselt. Tegelikkuses võib hagejale kuuluva osa väärtus väheneda üksnes siis ja seetõttu, et hageja ei soovi ise kostja osakapitali panustada, hoolimata sellest, et talle selline võimalus anti. Silmas tuleb pidada ka seda, et Otsuse alusel saab osakapitali suurendamise äriregistrisse kanda üksnes juhul, kui osakapitali suurendamine makstakse täies osas sisse, s.o. hageja osa omandamiseks peavad teised osanikud tasuma ka hagejale langeva sissemakse osa. Kostja vaidlustab siinkohal kõik Hageja faktiväited, mida ei ole eelnevas käsitletud. Hageja palub tuvastada Otsuse tühisuse TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 1771 lg 1 alusel väidetava vastuolu tõttu heade kommetega või alternatiivselt tunnistada Otsus kehtetuks TsÜS § 32, ja § 38 lg 1 ning ÄS § 178 lg 1 alusel vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Seetõttu on vaidluse õiguslikuks põhiküsimuseks see, kas osanikud võivad otsustada häälteenamusega osakapitali suurendamise uute osade väljalaskmise teel (ÄS § 168 lg 1 p 2, ÄS § 192) ja määrata selle tingimused, kui on tagatud osanike võrdne võimalus uued osad omandada (ÄS § 154). Kuna hageja käsitluses on Otsuse p. 1 (põhikirja muutmine) tühine või kehtetu seetõttu (ja samadel alustel), et Otsuse p. 2 on tühine või kehtetu, siis kehtivad kostja alljärgnevad õiguslikud põhjendused ka Otsuse p. 1. suhtes. Eraldi rõhutab kostja, et Otsuse p. 1 ei saa olla hagis toodud alustel tühine ega kehtetu, sest sellega ei kaasne hagejale üldse mingit kahjuliku tagajärge. Isegi kui Otsuse p. 1 sätestatud põhikirja muudatus kantakse äriregistrisse ja omandaks õigusjõu, tooks see kostjale kohustuse viia läbi osakapitali suurendamise vähemalt 500 000 euroni (mida on otstarbekas teha jaotamata kasumi arvel fondiemissooni teel) või põhikirja muutmise ja osakapitali miinimumsuuruse vähendamise tagasi Otsusele eelnenud summale. Osakapitali suurendamine, sh. selle tingimuste määramine on ÄS § 168 lg 1 p 2 kohaselt osanike ainupädevuses. Osanikud teevad otsuseid seaduses või põhikirjas sätestatud korras ja häälteenamusega, kostja puhul 2/3 häälteenamusega (kostja põhikirja p. 7.3, ÄS § 173 lg 2 ja § 192 lg 1). Otsuse vastuvõtmine häälteenamusega ei saa rikkuda otsusele vastuhääletavate osanike õigusi ainuüksi seeläbi, et vähemusosanik ei nõustu otsusega sisulistel põhjustel või tal on äriühingu tegevuse finantseerimisest teistsugune nägemus (vt RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08). ÄS § 193 lg 2 kohaselt on juhul, kui osanik ei soovi kasutada oma eesõigust omandada uusi väljalastavaid osasid võrdeliselt tema olemasoleva osa suurusega, teistel osanikel õigus uute osade omandamiseks sõltumata sellest, kas vastav regulatsioon sisaldub osakapitali suurendamise otsuses või mitte, samuti sellest, kas osanik teatab selgesõnaliselt oma soovist uusi osi mitte omandada või jätab lihtsalt sissemakse tähtaegselt tegemata. See õigus (mitte kohustus) kehtib võrdselt kõigi osanike suhtes. Kui teised osanikud „väljaostmata“ osa eest sissemakset osakapitali ei tee, siis osakapitali suurendamist otsuses määratud summa ulatuses ei toimu. Seega ei saa osakapitali suurendamise otsus olla heade kommete vastane TsÜS § 38 lg 2 ja § 86 mõistes, kui sellega ei nähta osanikele ette põhjendamatult ja ÄS § 154 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes erinevaid õigusi uusi osasid omandada (vt RKTKo nr 3-2-1-6-03) ega erinevaid tingimusi ja tähtaegu sissemakse tegemiseks. Hagetava Otsuse puhul osanike võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud pole. Kõigile osanikele kehtivad ühesugused tingimused ja võimalused neile väljalastavad uued osad omandada. Otsus näeb ette uute osade suletud emissiooni, mis on suunatud olemasolevatele osanikele, mitte avalikkusele ega kolmandatele isikutele. Sellisel juhul ei näe seadus osanikele ette kohustust võtta uute osade väljalaskehinna aluseks turu- või mingi muu väärtus, vaid esmajoones ÄS §st 154 tuleneva kohustuse anda kõigile osanikele võrdne võimalus omandada senisele osalusele proportsionaalselt vastav osalus ühetaolisel alusel (milleks võib olla uue osa nimiväärtus) määratud sissemakse eest.

2-11-44283 Hagi p. 2.9 viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 ei ole käesoleva vaidluse puhul kohaldatav. Osanikel T. Kruuspan ja OÜ Üle on kontroll kostja üle juba alates kostja asutamisest (vt ülal p. 2.15), hageja osaluse vähenemine ei muudaks selles suhtes midagi. Osakapitali suurendamise eesmärgiks on finantseerida kostja tegevuse laiendamist. Seega jääb järele küsimus sellest, kas Otsuse tegemisel on järgitud TsÜS § 32 ja § 38 lg 1 tulenevat hea usu põhimõtet. Hageja põhjendab hea usu põhimõtte rikkumist oma veendumusega, et kostja osakapitali suurendamine on majanduslikult põhjendamata ja selle ainus eesmärk oli vähendada hageja osa väärtust. Kostja on eelpool näidanud, et hageja selline veendumus on põhjendamatu. Otsuse tegemisel on järgitud kõigi kostja osanike õigustatud huve kostja majandustegevuse jätkamise tagamiseks ning osakapitali suurendamisel osalemiseks. Otsuse poolt hääletamisega ei omandanud kostja osanikud eeliseid hageja kahjuks TsÜS § 38 lg 1 mõistes, sest Otsuse poolt hääletamisel ei teadnud teised osanikud, et hageja ei kavatse uusi väljalastavaid osasid omandada. Hoopis vastupidi, oma 19.09.2011 edastatud kirjaga andis hageja vastupidise signaali. Järelikult puuduvad TsÜS §-s 38 lg 1 ja ÄS §-s 178 lg 1 sätestatud alused Otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagi p. 2.7 väidab hageja, et Otsuse alusel oleks tulnud viia uute osade emissioon läbi minimaalselt 17,19-kordse ülekursiga, mis taganuks hageja kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise. Kostja sellega ei nõustu, kuna osakapitali suurendamise eesmärgiks on finantseerida osaühingu tegevuse laiendamiseks vajalikke lisainvesteeringuid. ÄS § 155 lg 1 kohaselt võib osaühing kasutada ülekurssi üksnes kahjumi katmiseks, kui selleks ei piisa eelmiste perioodide jaotamata kasumist ega reservidest, või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Kostjal kahjumit tekkinud ei ole. Fondiemissioon ei annaks kostjale lisakapitali, vaid suurendab osakapitali ja osade nimiväärtust juba osaühingu käsutuses oleva vara arvel. Kostja kavandatud lisainvesteeringute maht ületab kostja kogu vaba omakapitali, s.o. fondiemissiooni korral ei ole võimalik kaasata kostja tegevuse finantseerimiseks lisavahendeid. Hetkel on kostja võimalused korraldada fondiemissiooni piiratud, kuna hageja on juba vaidlustanud m.h. kostja osanike 30.06.2011. a. otsuse 2010. a. majandusaasta aruande kinnitamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

2-11-44283 Tarmo Kruuspanile kuulub kokku 75,5% Kostja osakapitalist, on nimetatud eesmärk ka saavutatav. Kostja juhatuse poolt esitatud osakapitali suurendamise põhjused on hageja hinnangul selgelt otsitud ning näilikud. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et vaidlustatud otsused ei ole vastuolus heade kommetega ning on seega kehtivad.

2-11-44283 Arvestades eelkirjeldatud ebamõistlikult lühikesi kapitali suurendamise otsusest ja selle ulatusest etteteatamise tähtaegasid ning osakapitali suurendamise ulatust, järeldab hageja põhjendatult, et kapitali suurendamise tingimused võisid olla kostja poolt teadlikult määratud selliselt, et hageja osalemine kapitali suurendamises oleks kas välistatud või vähetõenäoline. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et kõnealuse osakapitali suurendamisega on OÜ-l Üle ja Tarmo Kruuspanil eesmärk kahjustada hageja varalisi õigusi ja saavutada sellise kapitali suurendamise läbi varalisi eeliseid hageja arvel. Nimetatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kostja enamusosanik OÜ Üle üritas 25.09.2008.a tehtud ostueesõiguse teostamise avaldusega saada ebaseaduslikult hagejale kuuluva osa, mille bilansiline väärtus oli ca 6 000 000 krooni ja turuväärtus ca 12 000 000 krooni, omanikuks 490 000 krooni eest. Eeltoodu on tõendatud 13.06.2011.a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2011.a otsusega tsiviilasjas asjas nr 2-08-79428. 15.09.2011.a osanike otsuse kohaselt on otsustatud suurendada Kostja osakapitali uute osade väljalaskmise teel. Nimetatud kapitali suurendamise otsuse realiseerimise järgselt suureneks kostja osakapital seniselt 127 800 eurolt 1 172 200 euro võrra 1 300 000 euroni ehk 9,17 korda. Hageja võimatusel osaleda kostja osakapitali suurendamises seoses ebamõistlikult lühikeste etteteatamistähtaegade ning sellest tulenevalt vajaliku finantseerimisvõimaluste puudumise tõttu omandavad OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan oma ÄS § 193 lg-st 2 tulenevat õigust märkida hageja osa. Kostja osakapitali sellise suurendamise järgselt jääks hageja osaluse suuruseks kostja osakapitalis 2,4% senise 24,5% asemel. Lisaks hageja õiguse vähenemisele jaotatavale dividendile kaotaks hageja nimetatud juhul muuhulgas kõik õigused, mis kuuluvad seaduse kohaselt vähemalt 10% suurust osa osakapitalis omavale osanikule, nt õiguse nõuda kostja juhatuselt osanike koosoleku kokkukutsumist, osanike koosoleku päevakorda küsimuste võtmist, erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Kohus nõustub hagejaga selles, et lisaks ebamõistlikule ajalisele faktorile viitab OÜ Üle ja Tarmo Kruuspani soovile hageja õigusi kahjustada ka asjaolu, et kostja osakapitali suurendamise põhjendused on üldsõnalised (ei põhine konkreetsetel arvutustel ega äriplaanil, täpsustamata on, kellelt soovitakse asfalditootmisettevõtet omandada, milline on selle konkreetne müügipakkumine ja tingimused), läbi on kaalumata ja analüüsimata kostja võimaliku tegevuse laiendamise soovi korral muud tehingu finantseerimise abinõud. Kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks on kostja laienemise finantseerimine vajalik üksnes 100%-lise omafinantseerimise teel. Kostja tunnistaja Tarmo Kruuspani ütlused kohtuistungil kostja nõukogu liikmena eelnimetatud asjaolude kohta olid samuti üldsõnalised ega lükka ümber hageja väiteid. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt /t.l. 35-60 III kd / AS Baltifalt / asfalditehas/ ei olnud käesoleva vaidluse esemeks olevate kostja osanike otsuste tegemise ajal müügis. Lisaks ei nähtu osakapitali suurendamise otsusest kui suur on kapitali suurendamise täpne vajadus, milline saab olema tehingu maht ning esitamata on asjakohased põhjendused valitud finantseerimisskeemi valiku ja tehingu hilisema mõju kohta kostja kapitalinäitajatele. Tõendatud on, et äriregistrisse osakapitali suurendamise kohta kande tegemisega väheneks hagejale kuuluva osaluse väärtus mitmekordselt. Kostja 2009 ja 2010 majandusaasta aruannete alusel eksperdi Peeter Mõrd poolt koostatud hinnangu kohaselt on kostja omakapitali (ettevõtte) turuväärtus 31.12.2010.a seisuga ca 59 000 000 krooni ehk 3 770 787,26 eurot /t.l. 92-94/. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Oliver Lukason koostatud 2009.a ekspertarvamuse kohaselt oli kostja ettevõtte

2-11-44283 väärtuseks ca 54 600 000 krooni ehk 3 489 576,01 eurot ning hagejale kuuluva osaluse turuväärtuseks 14 477 785 krooni ehk 925 299,11 eurot /t.l. 95- 98/. Rimess OÜ 16.09.2011.a arvamuse kohaselt /99-101/ on hageja osa bilansiline väärtus enne osakapitali suurendamist 31.12.2010.a bilansi alusel 569 627,89 eurot. Rimess OÜ arvamusel hageja Osa täpse turuväärtuse väljaselgitamiseks enne osakapitali suurendamist oleks tarvilik teostada kostja turuväärtuse hindamine, kuid turuväärtus on eelduste kohaselt suurem kui bilansiline väärtus. Pärast osakapitali suurendamist saab hageja osa bilansiline väärtus olema 84 231,69 eurot, juhul kui hageja ei osale osakapitali suurendamises ning teised osanikud kasutavad seadusjärgset õigust märkida ka hageja osa. Kostja osakapitali sellise suurendamise tulemusena hageja osa bilansiline väärtus väheneb seega kokku 485 396,20 euro võrra, mis on käsitletav hagejale tekitatava kahju miinimumsummana. Hageja osundatud Riigikohtu 21.12.2004.a lahendi punkti 33 (tsiviilasjas nr 3-2-1-145- 04) kohaselt aktsiaseltsi raamatupidamisliku väärtuse jagamisel aktsiate vahel tuleb saadud aktsiate väärtust lugeda minimaalseks, mille alusel hüvitis aktsiate eest arvestada. Rimess OÜ arvamus kinnitab, et summaline efekt oleks turuväärtusele proportsionaalselt samasugune nagu bilansilise väärtuse puhul ehk mõlemad vähenevad ca 82,5% osakapitali suurendamise järgselt. Seega kaotab hagejale kuuluv osa kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt enam kui 4/5 oma praegusest turuväärtusest (ehk 82,5%) ning hagejale kuuluva osa turuväärtus saab olema osakapitali kirjeldatud viisil suurendamise (registrikande tegemise) järgselt väiksem kui 1/5 praegusest väärtusest. Omistatud uute osade väljalaskehind on 1 172 200 eurot ning uued osad saavad moodustama suurendamisjärgsest osakapitalist (90,17%). Eeltoodust tuleneb, et 9,83% -i ehk praeguse osakapitali väärtus on 9,83/ 90,17 uute osade väljalaske hinnast ehk ca 127 800 eurot. Kui seda võrrelda kostja varade praeguse bilansilise väärtusega 2 325 011,8 eurot, siis on hagejal õigus selles, et emissioon ei vasta turutingimustele ja ei ole õiglane vähemusosaniku suhtes, kes ei ole ebapiisava ettevalmistusaja ning sellest tulenevate vajalike vabade rahaliste vahendite tõttu võimeline osalema emissioonis. Sellest järeldub, et summa 1 172 200 euro kaasamiseks kostja osakapitali pidanuks väljalastav osa andma oluliselt väiksema osaluse osakapitalist kui otsuse järgi tekkiv 90,17% ehk teisisõnu emissioon pidanuks olema tehtud suure (minimaalselt 17,19 kordse) ülekursiga, mis taganuks hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise ka kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Eelnimetatud minimaalne ülekurss on leitud OÜ Rimess arvamusest nähtuva hagejale praegu kuuluva osa nimiväärtuse (31311 EUR) suhtes selle osa praegusesse bilansilisse nimiväärtusesse (569 627,89), mis on 18,19 kordne. Seega tagamaks hagejale kuuluva osa turuväärtuse säilimine kostja osakapitali suurendamise järgselt, milles hageja ei osale, peab kostja osakapitali suurendama 17,19 kordse ülekursiga (sõltumata sissemakstava summa suurusest). Üksnes eeltoodu tagaks hagejale kuuluva osa praeguse bilansilise väärtuse säilimise. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga selles, et kostja osanike 15.09.2011.a vastuvõetud otsused on hageja õigusi kahjustavad. Sellest tulenevalt on otsused tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel nende vastuolu tõttu heade kommetega. Otsusest nr 2 nähtub kostja enamusosaniku OÜ Üle ja Tarmo Kruuspani soov suurendada oma kontrolli kostja juhtimisel ning vastuolus heade kommetega vähendada hageja võimalusi teostada osaniku õigusi. Kostja väited kostja osanike ringi kujunemisest, kostja dividendide väljamaksmise asjaoludest ja OÜ Roadler kostja konkurendiks olemise kohta, peab kohus asjakohatuteks, kuna need ei kuulu antud vaidluse esemesse. Kuna kostja esitatud kohtulahend ts asjas nr 209-2972 ei ole jõustunud, siis jätab kohus selle tõendina tähelepanuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-10 p-s 37 asunud seisukohale, et heade kommetega on vastuolus ja lubamatu osaniku käitumine äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli

2-11-44283 haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Riigikohus lisas, et isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid (nt kapitali suuruse muutmine), võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Riigikohtu hinnangul kinnitab seda asjaolud muu hulgas TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei ole osanike otsus põhjendatud ega mõistlik ning selle eesmärgiks on hageja osaluse vähendamine, hageja osa väärtuse vähendamine ja OÜ Üle ning Tarmo Kruuspani osaluse oluline suurendamine. OÜ Üle ja Tarmo Kruuspan üritavad nimetatut saavutada ebaausate vahendite teel hageja arvel, milline on heade kommetega vastane käitumine. Sellest tulenevalt on 15.09.2011.a vastuvõetud otsus nr 2 tühine. Kuna 15.09.2011.a vastuvõetud otsus nr 1 vastuvõtmine oli tingitud otsusest nr 2, siis on ka otsus nr 1 tühine. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Reena Undrest kohtunik

2-11-44283

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.