Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, Natalja Kondratjeva kanda.
4.Välja mõista riigi tuludesse Natalja Kondratjeva ́lt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kulunud riigilõiv summas 639,11 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.09.2010.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 82 334 krooni, perioodil 02.01.2010 - 28.09.2010 viivise summas 4 867,80 krooni, intressi perioodi 13.01.2009 - 28.09.2010 eest summas 17 110,05 krooni ja alates hagi esitamisest viivise 0,02 % päevas. 15.10.2010 täpsustas hageja nõuet, mille kohaselt oli tema lõplikuks nõudeks põhivõlgnevus 82 334 krooni, intressi võlgnevus 4 867,80 ja viivis 10 467,15 krooni. Samuti soovis hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 0,02% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Natalja Kondratjeva ja Marko Kaarneem 13.01.2009 laenulepingu, millega sai kostja hagejalt laenu summas 84 834 krooni. Lepingu p 1.2 kohaselt pidi kostja laenu tagastama hiljemalt 01.01.2010. Lepingu p-s 1.4 leppisid pooled kokku intressi tasumises 1% kalendrikuus tagastamata laenusummalt. Laenu on tagastatud kokku 2 500 krooni. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust hageja ees likvideerinud. Peale kohtule hagi esitamist tasus kostja 30.11.2011 laenu katteks veel 100 eurot, mille hageja palus maha arvata laenu põhiosast. Hageja nõudeks oli 5 162,10 eurot. Lisaks taotles hageja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus on põhjendamatu ja tõendamata, kostja ei ole saanud hagejalt laenu summas 84 834 krooni. 13.01.2009 ega hiljem ei ole hageja kostjale sularahas ega ülekandega laenu andnud. Laenuleping on rahatu. Kostja poolt hageja arveldusarvele tehtud kolm ülekannet üldsummas 2 500 krooni ei olnud ja ei võinud olla seotud saamata jäänud laenu tagastamisega. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 21.12.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks kokku 6 482,02 eurot, millest põhivõlgnevus 5 162,10 eurot, intress 1 008,81 eurot ja viivis 311,11 eurot ning viivise põhinõudelt (5 162,10 eurot) VÕS §-s 113 sätestatud määras alates 28.09.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Hageja ja kostja vahel 13.01.2009 sõlmitud laenulepingu p 1.1 kohaselt annab hageja kostjale laenu summas 84 834 krooni. Laen tuleb tagastada lepingu p 1.2 alusel 01.01.2010. Lepingu p-de 2.1 ja 4.2 kohaselt võib kostja laenusumma tagastada ka osaliselt ja ennetähtaegselt. Lepingu p 1.4 kohaselt tasub kostja hagejale tagastamata laenult intressi 1% kalendrikuus. 16.11.2010 täpsustas hageja nõuet ja selgitas, et laenusuhe on tekkinud VÕS § 396 lg 2 alusel.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437 Hageja andis kostjale müügiks kaupa ning müüdud kauba eest kostjal tekkinud võlgnevus vormistati ümber laenusuhteks. Kohtule esitatud maksekorralduste nr 000001, 04.06.2009, nr 000001, 11.06.2009 ja nr 000002, 15.07.2009 alusel on kostja tasunud hagejale kokku 159,79 eurot. Maksekorraldusega nr 000001, 18.11.2011 on Vladimir Kondratjev tasunud hagejale 100 eurot märkides selgitusse - laen Natalja Kondratjeva. Kohus leidis, et eeltooduga on tõendatud pooltevaheline laenusuhe. Ka nähtub eeltoodust, et kostja on asunud laenulepingut täitma. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud maksekorraldused ei ole seotud käesoleva laenulepinguga. Kostja vastuväited laenulepingule on paljasõnalised ja asja sisulisel arutamisel tõendamist ei leidnud. Kohus selgitas kostjale 30.11.2011 enne asja sisulist arutamist, et kostja vastuväited hagile on tõendamata. Kohtuistungil jäid paljasõnalisteks kostja vastuväited selle kohta, et hagejale ülekantud rahasummad on tasutud muu võlasuhte katteks. Hageja nõudis kostjalt põhivõla summas 5 162,10 euro väljamõistmist. Kostja ei esitanud põhivõla suurusele sisulisi vastuväiteid. Laenulepingu p 1.4 alusel leppisid pooled kokku laenult intressi tasumises intressimääraga 1% kalendrikuus tagastamata laenusummalt. Laenuintressi perioodiks oli üks kuu. Seega pidi kostja tasuma laenusummalt 84 834 krooni intressi perioodil 13.01.2009 - 13.07.2009, so 5 x (84 834 x 1%) = 4 241,70 krooni. 2009. juunis tasus kostja 900 krooni (400+500), seega juuli intress arvutatakse summalt 83 934 krooni ja kuu intressi oli 839,34 krooni. 2009. juulis tasus kostja 1 600 krooni, alates augustist kuni hagi esitamiseni, s.o. 13.08.2009 - 28.09.2010 arvestatakse intressi summalt 82 334, s.o. 13 x (82 334 x 1%) = 10 703,42 krooni. Seega tuli kostjal hagi esitamiseni tasuda intresse kokku summas 1 008,81 eurot (15 784,46 krooni). Kostja intressi suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et hageja intressinõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei ole lepingus ette näinud maksete tasumise tähtaegu, seega tuli kogu laenusumma tagastada hiljemalt 01.01.2010. Alates 02.01.2010 oli kostja viivituses kohustuse täitmisega ja hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuivõrd kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid, viivise nõue oli kooskõlas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatuga ja kostja oma kohustust rikkus, leidis kohus, et viivis summas 311,11 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks taotles hageja kostjalt tasumata põhinõudelt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas. Kohus leidis, et hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 toodud määras. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 21.12.2011 otsuse tühistada ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu 21.12.2011 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatmaiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja viitas laenulepingule, mille p 1.4 järgi oli intressi summaks 1% kalendrikuus tagastamata summalt. Seejuures pidi kostja tagastama laenusumma laenulepingu p-s 1.3 toodud, kuid hageja poolt esitamata jäetud (selle puudumise tõttu) graafiku järgi. Hageja väitis, et kostja tagastas 25,56 eurot 04.06.2009, 31,95 eurot 11.06.2009 ja 102,25 eurot 15.07.2009. Nimetatud loogika järgi tuli intressi arvestada 13.01.2009 – 03.06.2009 summalt 5 421,88 eurot 1% kuus (54,21 eurot kuus), s.o. 4 kuud (54,21 x 4 = 216,84) ja (54,21 : 30 x 3
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437 = 5,40), kokku 222,24 eurot. 04.06.2009 – 10.06.2009 summalt 5 396,32 eurot 1% kuus, s.o. 53,96 eurot kuus (53,96 : 30 x 7) kokku 12,53 eurot. 11.06.2009 - 14.07.2009 summalt 5 364,37 eurot 1% kuus, s.o. 53,64 eurot kuus (53,64 : 30 x 21 = 37,38) + (53,64 : 31 x 14 = 24,22) kokku 61,60 eurot. 15.07.2009 - 01.01.2010 (vastavalt laenulepingu p-le 1.2) summalt 5 262,10 eurot 1% kuus, s.o. 52,62 eurot kuus (52,62 : 31 x 17 = 28,73) + 5 kuud (52,62 x 4 = 210,48) kokku 239,21 eurot. Seega võiks kokku intressi summaks olla 535,58 eurot mitte kohtu poolt väljamõistetud 1 008,81 eurot. Maakohus tõlgendas vääralt tõendeid, asudes seisukohale, et kostja ei esitanud intressi suurusele vastuväiteid, kuid mainis, et kostja on esitanud laenulepingu rahatuse vastuväite. Kuna kostja vaidles hagiavaldusele vastu tervikuna, siis sellest ei saa teha järeldust, nagu kostja ei vaielnud hagiavalduse ühelegi osale vastu. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kuna mõistis kostjalt välja intressi hagiavalduse esitamise, mitte laenulepingu kehtivuse ajani. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-89-08 märkinud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvutamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasja nr 3-2-25-06 p-s 12, märkides, et ringkonnakohus asus ekslikule seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta pärast laenu tagastamise aja möödumist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus mõistnud kostjalt välja intressi õigusvastaselt. Kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et ta ei ole hagejale võlgu. Laenulepingust ei tulene, et pooled vormistasid ümber varasemad õigussuhted. Vastupidi lepingu p-s 1.2 on toodud, et kostja alles peab laenu saama ja täpsustatud, et sularahas. Laenulepingust ei tulene, et kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, vaid nähtub, et ta pidi raha saama. Kostja isegi ei kinnitanud raha saamise fakti. Laenulepingust nähtub ainult laenuandja raha üleandmise kohustus, mida ei olnud täidetud. Vastavalt laenulepingu p-le 1.3 pidid pooled peale raha laenusaajale üleandmist koostama raha tagastamise graafiku, mida ei tehtud, kuna laenusaaja ei olnud raha saanud. Deklaratiivse võlakohustuse puhul kinnitatakse olemasolev võlgnevus, mitte ei kirjeldata poolte tahet sularahas raha andmise-vastuvõtmise protseduuri. Laenulepingu mingist punktis ega terviktekstist ei tulene, et pooled soovisid või kinnitasid varem teistel alusel tekkinud võlgnevuse. Maakohus jättis kõik kostja vastuväited tähelepanuta. Riigikohus asus seisukohale, et võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Maakohtu otsusest ei nähtu, millise laenulepingus toodud võlatunnistuse sisu ja ulatusega on leidnud tõendamist, et kostja kinnitas olemasoleva kohustuse. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Maakohus seda ei teinud.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437
Maakohus ei selgitanud, kuidas võiks kostja tõendada, et ta ei pidanud raha tagastama. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus ei ole intressi, sh viivisintressi arvestamisel eksinud. Maakohus esitas arvestuskäigus otsuses, see on kontrollitav ning sellega tuleb nõustuda.
8.Asjaolusid, mis saaksid kahtluse alla seada intressi või viivise kokkuleppe kehtivuse, kohtu ette toodud ei ole. Samuti ei ole viivis liiga suur, et seda saaks vähendada.
9.Maakohus ei mõistnud viivist välja lubamatult suures ulatuses. VÕS § 113 lg 1 lause 3 kohaselt loetakse viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäär. Sellest maakohus ka lähtus.
10.Maakohus ei ole eksinud hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude tuvastamisel. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude muutmiseks aluseid ei esine. Hagimenetluses otsustavad pooled, millised asjaolud nad hagi alusena või hagi vastuväidetena kohtu ette toovad ning kas ja kui siis milliste tõenditega nad enda poolt kohtu ette toodud asjaolusid tõendavad, kusjuures kummalgi poolel lasub nende asjaolude tõendamise koormis millele pooled tugineda soovivad. Hageja tõi kohtu ette asjaolud, mille kohaselt tarnis ta kostjale kaupu, mille eest jättis kostja tasumata, millest tekkis hagejal kostja suhtes rahaline nõue, mis vormistati ümber laenulepinguks. Hageja väitis veel, et peale laenulepingu sõlmimist asuti laenulepingut täitma ning teostati makseid laenulepingu täitmiseks ja maksekorraldustes viidati laenulepingule. Hageja väitis, et muid varalisi suhteid tal kostjaga ei esine. Peale viidatud väidetest ja väiteid kinnitavatest tõenditest teadasaamist esitas kostja kohtule väga üldised ja tõendamata väited, millega ta väitis pelgalt, et viidatud maksed ei saanud olla selle laenulepingu täitmiseks. Mis põhjusel vastavad maksed hagejale tehti ja millistel muudel asjaoludel hageja ja kostja laenulepingu sõlmisid, mille teksti kohaselt tuli laenuraha lepingu sõlmimise päeval välja maksta, kostja kohtule ei selgitanud. Alusetu on kostja poolt apellatsioonkaebuses maakohtu aadressil tehtud etteheide, et maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, milliste tõenditega tulnuks kostjal hagi alusetust tõendada. Kuigi erandina ei ole see keelatud, ei saa kohus reeglina pooltele ette kirjutada, milliseid tõendeid tuleks hagi alusena või hagi vastuväidete raames esitada. See tuleneb kasvõi sellest, et kohus ei tea reeglina pooltevahelisi suhteid ja kohus saab hagiasja lahendada üksnes nende asjaolude alusel, mida pooled kohtu ette toovad. Poolel on õigus hagimenetluses jätta endale soodsad asjaolud kohtu ette toomata, kuid sellisel juhul tuleb poolel arvestada sellega, et kohus saab arvestada üksnes nende asjaoludega, mida pool või pooled on kohtu ette toonud. Eespool toodust hoolimata viitas maakohus selgesti kostjale, et kostja väited on tõendamata ning kohus esitas kostjale kostja üldiste väidete täpsustamiseks küsimusi kohtuistungil. Sellest
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437 hoolimata kostja väiteid ei täpsustanud ning väiteid kinnitavaid tõendeid ei esitanud. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud õigesti ning et käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid asjaolusid teistsuguselt tuvastada.
11.Kostjal tulnuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu summas 639,11 eurot, mille osas andis ringkonnakohus apellandile menetlusabi. TsMS § 190 lg 5 alusel tuleb vastav rahasumma kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
Eesti Vabariigi nimel
KOHTUOTSUS
Kohtuasja number
3-2-1-141-12
Otsuse kuupäev
Tartu, 26. november 2012. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
Marko Kaarneeme hagi Natalja Kondratjeva vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47437
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Kondratjeva kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6482 eurot 2 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Marko Kaarneem (isikukood 37206084216) Kostja Natalja Kondratjeva (isikukood 45802120286), esindaja
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-47437 vandeadvokaat Eve Selberg Asja läbivaatamise kuupäev
29. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-1047437 osas, millega mõisteti Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks välja intress 1008 eurot 81 senti. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks välja intress 622 eurot 89 senti.
3.1.Välja mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks põhivõlgnevus 5162 eurot 10 senti, intress 622 eurot 89 senti ja viivis 311 eurot 11 senti (kokku 6096 eurot 10 senti).
3.2.Välja mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks põhinõudelt, s.o 5162 eurot 10 senti viivis võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras alates
28.septembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremat summat.
3.3.Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Natalja Kondratjeva kanda.
3.4.Välja mõista riigi tuludesse Natalja Kondratjevalt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 639 eurot 11 senti. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
5.Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Selberg & Ko 21. mail 2012 Natalja Kondratjeva kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 64 (kuuskümmend neli) eurot 82 senti.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.