Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
Marko Kaarneeme hagi Natalja Kondratjeva vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47437
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Kondratjeva kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6482 eurot 2 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Marko Kaarneem (isikukood xxxxxxxxx) Kostja Natalja Kondratjeva (isikukood xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
Asja läbivaatamise kuupäev
29. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47437 osas, millega mõisteti Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks välja intress 1008 eurot 81 senti. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks välja intress 622 eurot 89 senti. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.
Välja mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks põhivõlgnevus 5162 eurot 10 senti, intress 622 eurot 89 senti ja viivis 311 eurot 11 senti (kokku 6096 eurot 10 senti).
3.2.Välja mõista Natalja Kondratjevalt Marko Kaarneeme kasuks põhinõudelt, s.o 5162 eurot 10 senti viivis võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras alates
28.septembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremat summat.
3.3.Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Natalja Kondratjeva kanda.
3.4.Välja mõista riigi tuludesse Natalja Kondratjevalt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 639 eurot 11 senti. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Selberg & Ko 21. mail 2012 Natalja Kondratjeva kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 64 (kuuskümmend neli) eurot 82 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marko Kaarneem (hageja) esitas 28. septembril 2010 Harju Maakohtule hagi Natalja Kondratjeva (kostja) vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, viivise ja intressi saamiseks. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt lõpliku nõudena välja mõista põhivõla 82 334 krooni, viivise 4867 krooni 80 senti (ajavahemiku eest 2. jaanuar kuni 28. september 2010), intressi 10 467 krooni 15 senti (ajavahemiku eest 13. jaanuar 2009 kuni 1. jaanuar 2010) ja viivise põhinõudelt 0,02% päevas alates 29. septembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja tasus pärast hagiavalduse esitamist 100 eurot, vähendas hageja nõuet, paludes välja mõista 5162 euro 10 sendi (80 769 krooni 31 sendi) suuruse põhivõla. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 13. jaanuaril 2009 laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 84 834 krooni (5421 eurot 88 senti) tagastamise tähtajaga 1. jaanuar 2010. Kostja on tagastanud laenust 2500 krooni (võlgnevus 82 334 krooni, s.o 5262 eurot 10 senti). Kuna kostja tasus pärast hagiavalduse esitamist veel 100 eurot, võlgneb ta hagejale 5162 eurot 10 senti. Hagejal on õigus nõuda ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist ning lepingus kokkulepitud intressi.
2.Kostja ei tunnistanud hagi, leides, et ta ei ole hagejalt laenu saanud. Hageja arvelduskontole tehtud 2500 krooni suurune ülekanne ei ole seotud saamata jäänud laenu tagastamisega. Hagiavaldus on põhjendamata ja tõendamata.
3.Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5162 eurot 10 senti, intressi 1008 eurot 81 senti ja viivise 311 eurot 11 senti (kokku 6482 eurot 2 senti), samuti viivise alates 28. septembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremat summat. Maakohus leidis, et pooltevaheline laenusuhe (VÕS § 396 lg 1) on tõendatud. Kostja vastuväited, et hageja andis kostjale müügiks kaupa ja müüdud kauba eest tekkinud võlgnevus vormistati ümber laenusuhteks (VÕS § 396 lg 2), on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja on asunud ka laenulepingut täitma, sest esitatud maksekorralduse alusel on kostja tasunud hagejale kokku 159 eurot 79 senti. Kostja ei vabane lepingu täitmise kohustusest ainuüksi laenulepingule rahatuse vastuväite esitamisega. Kostjal tuli oma vastuväiteid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi
tõendada. Kohus selgitas kostjale 30. novembril 2011 enne asja sisulist arutamist, et kostja vastuväited hagile on tõendamata. Kohtuistungil jäid kostja vastuväited paljasõnaliseks. Põhivõla suuruse kohta kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Laenulepingu p 1.4 järgi tasub laenusaaja laenuandjale intressi tagastamata laenusummast 1% kalendrikuus. Kostjal tuli tasuda intressi ajavahemiku eest 2009. aasta 13. jaanuar kuni 13. juuli 4241 krooni 70 senti, juulis 2009 tuli tasuda 839 krooni 34 senti ning ajavahemiku eest 13. august 2009 kuni 28. september 2010 tuli tasuda 10 703 krooni 42 senti. Seega tuli kostjal hagi esitamiseni tasuda intressi kokku 1008 eurot 81 senti (15 784 krooni 46 senti). Alates 2. jaanuarist 2010 on kostja kohustuse täitmisega viivituses (laen tuli tagastada 1. jaanuaril 2010) ja hagejal on õigus nõuda viivist. Kostja ei ole hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatuga. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista viivis 311 eurot 11 senti, samuti TsMS § 367 järgi viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremat summat.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja palus alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2012. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi tuvastas maakohus hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud õigesti. Kostja etteheide, et maakohus pidanuks kostjale selgitama, milliste tõenditega tulnuks kostjal hagi alusetust tõendada, ei ole õige. Kohus ei saa üldjuhul pooltele ette kirjutada, milliseid tõendeid tuleks hagi alusena või hagi vastuväidete kinnitamiseks esitada. See tuleneb kas või asjaolust, et kohus ei tea tavaliselt pooltevahelisi suhteid ja saab hagiasja lahendada üksnes nende asjaolude alusel, mida pooled kohtu ette toovad. Pool võib hagimenetluses jätta endale soodsad asjaolud kohtu ette toomata, kuid peab arvestama sellega, et kohus saab tugineda vaid neile asjaoludele, mida pool või pooled on kohtu ette toonud. Eeltoodust hoolimata andis maakohus kostjale selgesti mõista, et tema väited on tõendamata. Samuti esitas kohus istungil kostjale tema üldiste väidete täpsustamiseks küsimusi. Sellest hoolimata kostja väiteid ei täpsustanud ning tõendeid ei esitanud. Maakohus ei eksinud intressi, sh viivisintressi arvutamisel, otsuses on esitatud arvutuskäik, mis on kontrollitav, ning sellega tuleb nõustuda. Esitatud pole asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla intressivõi viivisekokkuleppe kehtivuse. Samuti ei ole viivis liiga suur, et seda saaks vähendada. Viivist ei ole välja mõistetud lubamatult suures ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohus arvestas intressi õigesti. Maakohus on nõudnud valesti kostjalt intressi tasumist ka pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist. Kostja apellatsioonkaebuse sellekohased väited jättis ringkonnakohus tähelepanuta. Väljamõistetava intressi suuruseks võiks olla 535 eurot 58 senti. Ringkonnakohus asus valele seisukohale, et maakohus ei rikkunud kohustust selgitada kostjale, milliste tõenditega tulnuks kostjal hagi alusetust tõendada. Kohtud ei järginud seadusest tulenevat selgitamiskohustust.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele ei pidanud hageja kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu. Hageja möönis, et kohtud on ekslikult välja mõistnud veidi suurema intressi, kui pidanuks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja intressi. Kolleegium teeb tühistatud osas TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
9.Hageja palus hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostjalt välja mõista põhivõla 80 769 krooni 31 senti (5162 eurot 10 senti), viivise 4867 krooni 80 senti (311 eurot 11 senti) (ajavahemiku eest 2. jaanuar kuni 28. september 2010) ning intressi 10 467 krooni 15 senti (668 eurot 97 senti) (ajavahemiku eest 13. jaanuar 2009 kuni 1. jaanuar 2010). Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5162 eurot 10 senti, viivise 311 eurot 11 senti ja intressi 1008 eurot 81 senti (ajavahemiku eest 13. jaanuar 2009 kuni 28. september 2010, s.o hagi esitamiseni). Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, märkides muu hulgas, et maakohus ei ole intressi arvestamisel eksinud. Kolleegium järeldab eeltoodust, et kohtud on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud suurema intressi, kui hageja nõudis. Hageja nõuet arvestades on kohtud kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 339 eurot 84 senti intressi enam (1008 eurot 81 senti - 668 eurot 97 senti).
10.Kolleegium leiab eeltoodust tulenevalt esmalt, et kohtud on ületanud hageja nõude piire, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS §s 439 sätestatakse, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samuti nõustub kolleegium kassatsioonkaebuse väitega, et intressi väljamõistmine pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist on põhjendamatu. Kohtud on siinkohal eksinud intressi mõiste
sisustamisel ja laenulepingu tõlgendamisel. Kolleegium on 29. jaanuaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1137-06 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Asjas on tuvastatud, et laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada 1. jaanuariks 2010. Seega kasutas kostja laenu ajavahemikus
13.jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 ning sama ajavahemiku eest tuli kostjal tasuda laenu kasutamise eest ka intressi.
11.Kuna maakohus on intressi arvutamiseks vajalikud asjaolud tuvastanud, on kolleegiumil võimalik kostjalt hageja kasuks väljamõistetav intress (ajavahemiku eest 13. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009) kindlaks määrata ja teha selle kohta uus otsus. Laenulepingu kohaselt laenas hageja kostjale 5421 eurot 88 senti ning kostja kohustus tasuma laenuandjale intressi tagastamata laenusummalt arvestusega 1% kalendrikuus. Intressi tuli tasuda ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 31. detsembrini 2009. Maakohus on tuvastanud, et kostja on osaliselt laenu tagastanud, tasudes 2009. aasta 4. juunil 400 krooni (25 eurot 56 senti), 11. juunil 500 krooni (31 eurot 95 senti) ja 15. juulil 1600 krooni (102 eurot 25 senti). Ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 3. juuni 2009 tuli intressi tasuda 5421 eurolt 88 sendilt 1% kuus (54 eurot 21 senti kuus), s.o intress 4 kuu eest (54 eurot 21 senti * 4 = 216 eurot 84 senti) + intress 22 päeva eest (54 eurot 21 senti : 30 * 22 = 39 eurot 75 senti), kokku 256 eurot 59 senti. Ajavahemiku eest 4. juuni kuni 10. juuni 2009 tuli intressi tasuda 5396 eurolt 32 sendilt 1% kuus (53 eurot 96 senti kuus), s.o intress 7 päeva eest (53 eurot 96 senti : 30 * 7 = 12 eurot 59 senti). Ajavahemiku eest 11. juuni kuni 14. juuli 2009 tuli intressi tasuda 5364 eurolt 37 sendilt 1% kuus (53 eurot 64 senti kuus), s.o intress 34 päeva eest (53 eurot 64 senti : 30 * 34 = 60 eurot 79 senti). Ajavahemiku eest 15. juuli kuni 31. detsember 2009 tuli intressi tasuda 5262 eurolt 12 sendilt 1% kuus (52 eurot 62 senti kuus), s.o intress 5 kuu eest (52 eurot 62 senti * 5 = 263 eurot 10 senti) + intress 17 päeva eest (52 eurot 62 senti : 30 * 17 = 29 eurot 82 senti), kokku 292 eurot 92 senti. Seega tuli kostjal tasuda hagejale kuni 31. detsembrini 2009 intressi kokku (256 eurot 59 senti + 12 eurot 59 senti + 60 eurot 79 senti + 292 eurot 92 senti) 622 eurot 89 senti.
12.Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud ei järginud seadusest tulenevat selgitamiskohustust. Kohtud ei ole rikkunud asja menetlemisel TsMS § 351 ja § 392. Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et hageja on esitanud oma väiteid kinnitavad tõendid, kuid kostja pole oma vastuväiteid tõendanud. Kuivõrd kostja oma väidetele midagi täiendavat ei lisanud, tuli kohtul lahendada vaidlus olemasolevate tõendite alusel. Ringkonnakohus on põhjendatult võtnud seisukoha, et maakohus ei pidanud kostjale selgitama, milliste tõenditega tulnuks kostjal hagi alusetust tõendada.
Eelkirjeldatud tegevus ei oleks kooskõlas TsMS § 5 lg-s 2 ja § 230 lg-s 1 sätestatuga.
13.Kolleegium ei pea vajalikus teha menetluskulude jaotuse osas teistsugust otsust. Kõigi kohtuastmete menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
14.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja eest on tasunud kautsjoni osaühing Advokaadibüroo Selberg & Ko. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada osaühingu Advokaadibüroo Selberg & Ko arvelduskontole. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.