Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, apellatsioonkaebuse esitamisest.

kuna pooled on loobunud

1(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Julianus Inkasso OÜ esitas 04.11.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. S. vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 28.12.2011 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.01.12 hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. 09.04.2012 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks, pooled loobusid apellatsioonikaebuse esitamise õigusest ja hageja taotles poole riigilõivu tagastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja õigeksvõtt on protokollitud (tl. 56, 57). TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ga 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 108 lg 1 ja 113 lg 1. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (tl. 56, 57). TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on avaldanud kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl. 10), mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 63, 91 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 47, 93 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 15, 98 eurot) ja kandnud õigusabikulusid 159, 78 eurot. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kostja on oma käitumisega (jätnud arved tasumata) andnud põhjuse hagi esitamiseks kohtusse, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse poole riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu 2(3)

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 04.11.2011 maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 47, 93 eurot (Pärnu Maakohtu viitenumbrile nr. 2900072369) ja 10.01.2012 tasunud täiendavalt riigilõivu summas 15,98 eurot (Viru Maakohtu viitenumbrile nr. 2900072136), kogusummas 63, 91 eurot. Sellest lähtuvalt tagastab kohus hageja esindajale pool riigilõivust summas 31, 96 eurot. Enne riigilõivu tagastamist hagejale tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel teha viitenumbrile 2900072369 tasutud riigilõivu siire Viru Maakohtu viitenumbrile nr 2900072136.

Evi Kool Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.