Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-49495/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 16.04.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3115

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2012.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-49495

Tsiviilasi

Swedbank AS avaldus AS S pankroti väljakuulutamiseks Pankroti väljakuulutamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8. Tallinn 15040 Võlausaldaja lepinguline esindaja: adv Toivo Viilup, epost: [email protected] Võlgnik: AS S, registrikood xxx, asukoht xxx Võlgniku seaduslik esindaja CGHM, XXX Võlgniku lepinguline esindaja: advokaat Kaidar Sultson, advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, Tallinn 10145, telefon 6262062, faks 6262061, e-post [email protected] Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (Roseni 7, Tallinn 10111, tel 5018178, e-post [email protected]).

Istungi toimumise aeg

29.03.2012.a.

Istungil osalenud isikud

Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup, võlgniku esindaja advokaat Kaidar Sultson, ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada Swedbank AS avaldus AS S pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja AS S (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 16. aprillil 2012, kell 15.00.

3.Nimetada AS S pankrotihalduriks pankrotihaldur Andres Tootsman (Roseni 7, Tallinn 10111, tel 5018178, e-post [email protected]).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

XXXkinnistu turuväärtuseks on 1Partner Kinnisvara 4.08.2010 hinnanud 9 100 000 EEK ehk 581,596 €. RK on selle kinnistu väärtuseks 03.12.2010 hinnanud 6 530 000 EEKi ehk 417 343 €. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib XXX turuväärtus olla kusagil nende kahe pakutud hinna vahel, milleks sobib ka võlgniku bilansis kajastatud väärtus 472 214 €. RK OÜ 2010.aasta detsembri hindamisakti kohaselt on XXX turuväärtus 380 913 €. Ajutine haldur küsis varasemalt hindajalt uut hinnangut ning vastuseks tuli, et võrreldes hinnatud objektide hind jäänud samaks vahepealse märgatava maamaksu tõusu tõttu. Ajutise halduri hinnangul võib nimetatud objekti müügihind olla nende hinnatust pisut suurem, ca 650 000 eurot. Kokku on põhivara väärtuseks orienteeruvalt 1 860 692 €. Võlgniku esitatud põhivara nimekirjas oli näidatud summa ca 29 000 euro võrra suurem (võlgniku tabelis oli 2 489 443, halduri tabelis on 2 460 825) sest seal oli ekslikult loetletud ka kinnisasi aadressiga XXX, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub võrdsetes osades JP ́ile ja ARM ́ile. Lisaks jäi põhivara nimekirjas arusaamatuks mis asi on 7669 € real „ehitised“. 13.12.2011 sõlmitud lepinguga müüs võlgnik hinnaga 53 000 eurot 49,5 ruutmeetri suuruse korteriomandi (registriosa nr XXX, asukohaga XXX// XXX), mille reaalosaks on eluruum nr 11. Tehingu sõlmimisel osales ka hüpoteegipidaja Swedbank ning võlausaldajal selle tehingu osas võlgnikule pretensioone olla ei saa. Võlgniku bilansilise vara turuväärtuse hindamiseks võttis ajutine haldur aluseks võlgniku bilansis näidatud hinna. Kuid mitu objekti kuuluvad kaasomandisse ja nende müük võib kujuneda keerukaks ja müügihinda ei ole võimalik kuigi täpselt prognoosida, sest XXX asuvast hoonest kuulub võlgnikule 19/30 ; XXX kinnisasjast kuulub võlgnikule 1/10; XXX kinnisasjast kuulub võlgnikule 11/24 ; XXX kinnisasjast kuulub võlgnikule 11/24. XXX, XXX ja XXX objektid ei too võlgnikule mingit tulu toodaks, sest neid ei ole kellelegi üürile antud. Jääb arusaamatuks, miks võlgnik nende kolme kinnisasja omanikeringi üldse kuulub, sest kui osaleda vaid kulude kandmises ja tulu ei saa, ei teeni see investeering võlgniku ärilist eesmärki ja tulu võisid sel viisil saada vaid kaasomanikud. Võlgniku bilansis on käibevarana kogusummas 687 664,10 € järgmiselt: nr

2) 81 999,65 aktsionäride ees; 3) 873 033,12 asutaja ARM ees; 4) 769 496,25 asutaja JP ees; 5) 35 000 HM OY ees; 6) 19 800,08 HS ees . Võlgnik on esitanud ka võlanimekirja. Swedbank AS esitatud andmetel on Swedbank AS-l nõue võlgniku vastu seisuga 26.03.2012 kokku 1 763 815,50 € - s.t. erinevalt võlgniku arvestatud 1 364 257,72-st 399 557,78 € võrra suurem. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg puudub. Krediidiinfo andmetel esinesid võlgnikul maksehäired perioodil veebruaris 2009-aprill 2011 (maksuvõlad). Alates oktoobrist 2009 jäid täitmata kohustused Swerdbank AS ees, mis on tänaseni pidevalt suurenenud. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus on 3 173 071,34 + 399 557,78 = 3 572 629,12 €, mis kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra pidevalt veelgi suureneb. Võlgniku põhitegevusalaks on kinnisvara arendamine, haldamine ja üürileandmine. Võlgnikule kuulub osaliselt või täielikult mitu kinnisasja ja vallasvarana 19/30 suurune osalus XXX ärihoones. Võlgnik teenib tulu üürilepingutest, ajutisele haldurile on esitatud andmed XXX ja XXX üüripindade osas sõlmitud 16 üürilepingu kohta. 2011 aastal oli aastane üüritulu ca 105 000 €, millest: 67 163 laekus XXX üüritulu; 33 801 laekus XXX üüritulu; 2 213 laekus XXX üüritulu. 19.05.2005 sõlmis võlgnik Swedbank AS-ga laenulepingu ja laenas Tallinnas XXX asuva ärihoone mõttelise osa ostmiseks 1 011 644,25 eurot. Ajavahemikus 28.04.1999 kuni 07.09.2009 oli võlgniku juhatuse liige HS, kes võlgniku esindajana allkirjastas osaühinguga Alaveri Advokaadibüroo kliendilepingu ja tasus selle kontole 9 miljonit krooni. Sellest summast 8,9 miljonit laenati edasi HS ́ga seotud osaühingule M , mis investeeris saadud raha kinnisasja soetamisse. Järgnes kohustuse ülevõtmise leping, mille kohaselt jäi võlgnikul nõue vaid osaühingu M vastu. Kõigi nende järjestikuste tehingute (ja juhatuse liikme HS tegevuse) tulemusel jäi võlgnik sisuliselt ilma 9 miljonist kroonist // 575 204,83 eurost, sest Harju Maakohus kuulutas 12.11.2010 välja osaühing M pankroti. Võlgnik on oma nõude selles pankrotimenetluses küll esitanud, kui ise peab nõude rahuldamist äärmiselt ebatõenäoliseks. Võlgniku majandustegevusest ei tekkinud piisavat rahavoogu, et kasumi arvelt oleks saanud tagastada laenu Swedbank AS-le. Ja kui käibevahendite puudusest tingituna lõpetas võlgnik laenuraha graafikujärgsed maksed Swedbank AS-le, ütles Swedbank AS laenulepingu 2010.aasta aprillis ütles ja esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlgnik on esitanud Swedbank AS-i pankrotiavaldusele vastuväite ja ettepaneku vähendada kohustust Swedbank AS ees 575 204,83 euro võrra (tasaarvestamisavaldus). Swedbank AS seda nõuet ei tunnistanud ning tasaarveldusega nõus ei olnud, mispeale võlgnik esitas Swedbank AS-i vastu kahjunõude summas 575 204,83 eurot. Võlgnik heidab Swedbank AS-le (kaaskostjatena ka audiitorile ja selle büroodele) ette, et pank võimaldas võlgniku juhatuse liikmel HS ́l teostada tehinguid, millised ei vastanud võlgniku huvidele.

Võlgniku esindaja vastused ajutise halduri teabenõudele: Ajutise halduri küsimusele maksejõuetuse ja selle tekkimise aja kohta teatab võlgniku esindaja, et võlgnikul on vaid ajutised makseraskused. Võlgnikul ei ole kehtivaid töölepinguid ega kohustusi endiste töötajate ees. Võlgnikul töötajaid ei ole ja üürnike ning kinnisvara haldusega tegeleb VT, VMP OÜ, XXX, Võlgnikul majandustegevuseks konkreetset äriplaani koostatud ei ole, eesmärk on tulu teenida aktsionäridelt omandatud kinnisvara väljaüürimisega. Sularahakassa puudub. Raamatupidaja on SK, H OÜ, XXX. Raamatupidamisdokumentatsioon asub raamatupidaja valduses ( H OÜ ), kuid juhatuse eelmine liige ja ka raamatupidaja ei ole üle andnud algdokumentatsiooni ja raamatupidamist on taastatud vaid võimalust mööda. Juhatuse tänasele liikmele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Ajutise halduri esialgsel hinnangul aitas püsiva maksejõuetuse tekkimisele kaasa mitme asjaolu koostoime, sealhulgas omanike//nõukogu nõrk järelvalve (õigemini igasuguse kontrolli puudumine) võlgniku toonase juhatuse liikme HS tegevuse üle ning liiga väike aktsiakapital ja aastatepikkune kahjum majandustegevusest, mis tõid kaasa käibevahendite puuduse ja ei võimaldanud tagastada laene ega investeerida kinnisasjadesse ja hoonete renoveerimisse. Lõpptulemusena viis see kõik omakapitali püsivalt negatiivseks. Perioodil 2006 - 2009, s.o. nelja järjestikuse majandusaasta kestel oli võlgniku majandustegevus pidevas ja järjest suurenevas kahjumis. Tänaseni puudub võlgnikul konkreetne äriplaan, kuidas viia äriühingu majandustegevus kasumisse ja tagastada võetud laenud. Kinnistute ja hoonete korrashoid ja renoveerimine nõuab täiendavaid investeeringuid, milleks võlgniku omanikel puuduvad vahendid. Võõrvahendeid kaasata enam ei saa, sest netovara väärtus (vara minus kohustused) on juba negatiivne (st omakapital on miinuses). Kinnistute kasumlik võõrandamine ei ole enam võimalik. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on varasemate majandusaastate aruanded, 2011.ja 2012 aasta kasumiaruanded, bilansid seisuga 31.12.2011 ja 29.02.2012. Aasta

siiani ei ole tunnistanud, puudub saldokinnitus või kahjuakt või leping või jõustunud kohtuotsus vms. Ja 2012.aasta esimesed 2 kuud on tootnud kahjumit üle 14 tuhande euro. Majandusaasta aruannet 2011.aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitatud. Ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud dokumentatsioon on suhteliselt korrektne, kuid siiski võimaldavad saada võlgniku majanduslikust seisundist piisava ülevaate. Võlgniku lepinguline esindaja teatas ka, et juhatuse eelmine liige (HS) ja ka raamatupidaja ei ole tänasele juhtkonnale üle andnud võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooni ja raamatupidamist on taastatud vaid võimalust mööda. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhatuse tänane liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid võlgniku juhtkonnale pidi juba 2011.aastal olema selge, et ettevõte ei ole jätkusuutlik, sest jätkuv kahjum on muutnud netovara väärtuse negatiivseks. (Tulenevalt võlgniku aktsiakapitali suurusest on võlgniku omakapitali miinimummääraks 50% aktsiakapitalist ehk 501 000 EEKi / 64 040 € .) Võlgniku 2010.majandusaasta aruandele on lisatud audiitori aruanne, milles audiitor tuvastab makseraskused ja kahtleb ettevõtte jätkusuutlikkuses. Juhatus on mõistliku tähtaja jooksul jätnud esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Sest juba 2011.aasta esimesel poolel (mitte hiljem kui audiitor 02.08.2011 allkirjastas oma märkustega arvamuse), pidi võlgniku juhtkonnale olema selge, et ettevõte ei ole jätkusuutlik - laenude tasumine majandustegevusest (üüritulust) ei olnud võimalik, kinnisasjade kasumlik müük samuti mitte. Võlgniku majandustegevus on senini jätkunud, kuid jätkunud on see kahjumlikult. Võlgniku majandustegevuse taoline jätkamine ei ole jätkusuutlik. Võlgniku juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgnik tunnistab Swedbank AS nõuet vaid osaliselt – summas 1 364 257,72 €. Võlgniku lepinguline esindaja on seisukohal, et võlgniku makseraskused on ajutised. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgniku maksejõuetus on alaline ja tuleb välja kuulutada pankrot, sest võlgade suuruseks on üle 3 572 629,12 €, mis kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra pidevalt veelgi suureneb; vara väärtus on orienteeruvalt 1 921 900 € ; netovara väärtus (vara miinus võlad) on negatiivne, mistõttu omakapitali suurus on alla seaduses lubatud miinimumi - võlgniku omakapitali suurus ei tohi jääda alla 32 020 € ; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgnik on ise pikka aega taotlenud saneerimismenetluse algatamist, kuid kohus ei ole seda pidanud võimalikuks. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul aitasid püsiva maksejõuetuse tekkimisele kaasa mitme asjaolu koostoime, sealhulgas võlgniku omanike//nõukogu valearvestused juhatuse liikme (HS) valikul ja tema tegevuse üle järelevalve teostamisel. Samuti ei saanud omanikud//juhtkond hakkama võlgnikule elujõulise äriplaani koostamise ja realiseerimisega. Aastatepikkune kahjumlik majandustegevus tõi kaasa käibevahendite puuduse, mis omakorda ei võimaldanud tagastada laene ega investeerida kinnisasjadesse ja hoonete renoveerimisse ning lõpptulemusena viis omakapitali püsivalt negatiivseks. Menetluse käigus tuleb analüüsida vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise kõiki võimalusi, sealhulgas tegeleda kahjunõudega juhatuse endise liikme HS vastu. Ajutisel halduril seni puuduvad täpsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll on aga võlgniku avalduse alusel juba algatatud kriminaalmenetlus uurimaks juhatuse endise liikme HS tegevust võlgnikule otsese suure kahju tekitamises ning tänase seisuga menetlus jätkub KarS § 381 tunnustel. Sest just H.S poolt tehtud tehingute tulemusel tekkisid võlgnikul makseraskused ja seejärel kujunes välja alaline maksejõuetus. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning kanda see Halduri büroo - OÜ K arvelduskonto arveldusarvele nr

Kohus leiab, et AS Swedbank avaldus AS S pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus AT ́i, kes on eelnevalt täitnud ajutise pankrotihalduri kohustusi. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu PankrS § 31 lg 1 lähtuvalt. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega, sh ajutise pankrotihalduri aruanne, on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga, haldur on välja selgitanud, et võlgniku võlgade suuruseks on üle 3 572 629,12 euro ja vara väärtus on orienteeruvalt 1 921 900 eurot. Võlgnik ei ole seda asjaolu ümber lükanud. Eeltoodu põhjal on võimalik järeldada, et võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgniku maksejõuetus on alaline ja tuleb välja kuulutada pankrot, sest võlgade suuruseks on üle 3 572 629,12 euro, mis kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra pidevalt veelgi suureneb, vara väärtus on orienteeruvalt 1 921 900 eurot, ning netovara väärtus (vara miinus võlad) on negatiivne, mistõttu omakapitali suurus on alla seaduses lubatud miinimumi. Asjaolusid, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist, ei ole. Võlgnik on ise taotlenud saneerimismenetluse algatamist käesoleva menetluse käigus, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2011määrusega on jäetud Harju Maakohtu 02.05.2011 määrus muutmata, millega jäeti saneerimismenetlus algatamata. Arvestades ajutise halduri poolt kindlaks tehtut, on maksejõuetus püsiva iseloomuga, mis kohustaks ka juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise. Ajutine pankrotihaldur on esile toonud oma aruandes, et pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, halduril seni puuduvad täpsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlausaldaja on esile oma pankrotiavalduses toonud, et panga pandiga tagamata nõue on 4 417 703.29 krooni, pankrotiavalduse läbivaatamise seisuga ei ole võla suurus igakuiste maksete arvel vähenenud, nagu selgus 29.03.2012 toimunud kohtuistungil. Seoses kinnistu müügiga kustutati võlga 53 000 euro võrra. Võlausaldaja on märkinud (tlk 46, III kd), et nõue on kõrvalnõuete arvel kasvanud 21 345 994.84 kroonini ( 1 364 257.72 eurot). Tõendamist ei ole leidnud ühegi tõendiga, et võlausaldaja nõue oleks pandiga täies ulatuses tagatud, ajutine haldur on oma aruandes jõudnud järeldusele, et põhivara väärtuseks võiks olla orienteeruvalt 1 860 692 eurot (tlk 107, III kd). Võlgnik pankrotiavaldusega ei nõustu ning leiab, et makseraskused on ajutised (tlk 67-71, I kd ja lk 70, III kd) ja võlgnik on esitanud võlausaldajale kahju hüvitamise nõude, mis on väidetavalt tasaarvestatud võlausaldaja nõudega. Võlausaldaja tasaarvestusnõuet ei tunnistanud (tlk 100, II kd), kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et puudub alus lugeda pankrotiavalduses märgitud nõuet lugeda VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestatuks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige alates 06.10.2010 CGHM. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.